Rootsi aeg (1)

Rootsi aeg. Kordamisküsimused

1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik ?
- Gustav II adolfi ajal (1611-1632).
2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu?
- Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle.
3) Mida tähendab mõiste Landesstaat?
- Maariik , iseseisev provints . Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile.
4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal?
- Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga).
5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon?
- Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigused Venemaaga kauplemisel, mis tõttu kaubandus käis alla. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord, mis tähendas et käsitööliste olukord jätkas halvenemist.
- TALLINN ei saavutanud enam õitsengut. Kuid sellegipoolest säilitas ta suure ja kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost. TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva.
6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus?
- Talupojad olid pärisorjad , suurenes teotöö koorem. Mõisnikul oli kodukariõigus .
- Kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal.
7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu?
-Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog . katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest. rahvaarvu kasvu soodustasid, rahulikumad ajad ning uusasukate saabumine(Rsi aeg oli hea).
8) Millist mõju avaldas Eesti kultuurielule üleminek luterlikku saksa- skandinaavia kultuuriruumi?
- Mõju oli kahesuunaline 1)ühest küljest mõjus viljastavalt Eesti kirjakeele arengule 2) teisest küljest kaotas Eesti oma keskaegsed sidemed kaugema lääne ja lõuna Euroopaga , kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid.
9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokk-kunsti näiteid Eestis
- Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks: 1)lopsakaks 2)vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon. Mille parimaks nt. on narva Vanalinn, Tallinnas toomkirik , niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid.
10) Milles seisnesid nn nõiaprotsessid?
- Seisnes nõidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises.
11) Millal ja kuidas toimus Tartu ülikooli asutamine?
- Johann Skytteli ja Gustav II adolfi eestvõttel avati 15.oktoober 1632. Tartu ülikool
12) Kirjeldage õppetöö korraldust Rootsi-aegses Tartu ülikoolis.
- oli 4 teaduskonda . Kõik üliõpilased pidi esmalt õppima 6aastat filosoofiateaduskonnas. Ja seejärel 2-3a. Teoloogia-,arsti-, või õigusteaduskonnas. Spetsialiseerumist ei peetud tähtsaks. Õpetati Ladina keeles avalike vätitlustevormis. Avalikud eksamid peale semestrit.
13) Millised olid Rootsi ajal talupoegade usulised tõekspidamised ?
- Nad viisid läbi kummalisi rituaale nt. ohvrikivide juures, kasutasid vanu puust väärjumalaid, ohverdasid raha, lõnga ja muud.
14) Iseloomustage eestikeelse kirjasõna arengut Rootsi ajal.
- Algselt oli 2 saksakeelt P-eesti ja L-eesti. Henrich Stahl hakkas oma jutustuses eesti grammatikat saksapärastama, ning seda kasutati pea kogu 17.saj, kuni seda hakati kritiseerima. Johann Hornungi pakku uue õigekirja, mis polnud päris höölduspärane.(vana kirjaviis )
15) Millal ilmus Vastne Testament ? Miks oli eestikeelse Vastse Testamendi ilmumine oluline, põhjenda ?
-ilmus 1686.a. Kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest.
16) Millalja kus loodi Forseliuse seminar ? Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos?
- 1684 .a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid.
17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal?
-Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud.
18) Milles seisnes nn suur reduktsioon?
-Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a.
19) Millised olid reduktsiooni tagajärjed mõisnikele, millised talupoegadele?
-Mõisnikud: Halvenesid kohaliku aadliku ja Rootsi riigivõimu suhted, kõikidele mõisadele pandi peale riiklik kontroll. Ei saanud enam omavalitseda talupoja kallal.
Talupojad: Kuigivõrd ei muutunud, Paranes õiguslik ja majanduslik olukord, ei olnud enam mõisniku pärisomand vaid allus riigivõimule .
20) Kirjeldage 17. sajandi lõpu nn Suure nälja perioodi. Kuidas mõjutas see aeg Eesti rahvaarvu?
-Halvad ilmastiku olud, väike jääaeg , puudus alternatiivne toiduaine teraviljale, ei saanud heina varuda, haigused. Suri 70 000-75 000 inimest, kindlasti orvud ja vanakesed.