Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu - Liivi sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Ajalugu - Liivi sõda #1 Ajalugu - Liivi sõda #2 Ajalugu - Liivi sõda #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisLaanisto Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Liivi sõda

2.Teine aste oli meeskohus, kuhu läksid ainuld 4. kõige kõrgem Liivimaa õue kohus, mis asus aadlike vahelised asjad. Teoreetiliselt oli Riias talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata , aga seda ei tehtud kunagi 3.Kõige kõrgem oli Estimaa Ülem maa kohus- ainult aadlikud *Kõige kõrgem oli Rootsi kuningas (kuulub mõlema alla) ,tema oli kõige tähtsam.Seadus, mis lubas pöörduda otse kuninga poole.!Mõni üksiks eesti talupoeg sinna ka jõudis. Rootsi suhtus Liivimaasse kui vallutatud provintsi, Eestimaa oli Rootsi riigi osa. Seega suhtumine nendesse kahte kubermangu täiesti erinev. Eestis oli 17 saj alguses juba välja kujunenud aadlike rüütelkond, mis vene ajal oli väga suure tähtsusega.See oli pm aadlike omavalitsus, oma võimu organ. Maapäevale valiti kõige tähtsamad nendest.Liivimaal kuningas keelas rüütelkondadel kokku koguneda ja tekkida.See näitab, et Liivimaasse suhtuti teisiti, teisejärguliselt

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine. Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute, kes muidu rändasid mööda euroopat. Seoses paremate tingimustega suurenes eestlaste arv kuni 4x

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Ajalugu - Liivi sõda küsimused

1. Mis olid Liivi sõja põhjused? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika ­ soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Ajaloo kokkuvõte Liivi sõda

○ Eesmärgid: Luterluse süvendamine, vaestekoolide avamine, riigi trükikoda, kirkute juurde raamatukogud. ● Joachim Jhering - Eestimaa piiskop 1638-1657. ○ Pani Eestimaal kindla aluse luteri kirikule. ○ Lasi trükkida eestikeelse aabitsa talulastele. ○ Töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Haridus ● Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Probleemiks oli koolmeistrite puudus ja mõisnike soovimatus koole rajada. ● Bengt Gottfried Forselius - Rajas 1684 Tartu lähedale õpetajate seminari, kus koolitati talupoegi õpetajateks (160). 1686 käis kahe andeka õpilasega Rootsi kuninga vastuvõtul. ○ Saavutas Rootsi kuninga toetuse hariduse edendamisele. Igasse mõisa talurahvakool (mõisniku kulul).

Ajalugu
thumbnail
3
doc

liivi sõda

Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid E

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Talurahvas keskajal, Liivi sõda

Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg ­ talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üksjalg ­ tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees, kes oli alustanud uue talu ja põllumaade rajamist (näiteks adratalupoegade

Ajalugu
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

Eesti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun