kindlustusvahendusega. Erinevate kindlustustoodete vahel valimiseks on võimalik kasutada kindlustusvahendajate kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi abi. Kindlustusmaakler Peab kindlasti tegutsema kindlustusvõtja huvides Klient annab kindlustusmaaklerile teada omapoolsest kindlustushuvist Maakler kui sõltumatu nõustaja pakub välja enda meelest kindlustusvõtja huvidele kõige paremini vastava kindlustuse Kindlustusmaakler ei ole kindlustusseltsi töötaja. Kindlustusagent Kindlustusagent seevastu esindab ainult ühte konkreetset kindlustusseltsi. Erandjuhul võib ta esindada ka mitut kindlustusseltsi, kuid seda üksnes tingimusel, et nende seltside tooted ei konkureeri omavahel. Kindlustusagendi põhitegevused Uute klientide otsimine Kindlustustoodete tutvustamine ja soovitamine ning klientide konsulteerimine. Klientidega läbirääkimiste pidamine otsustamaks riski vormi ja määra üle
lennatakse ka Oslosse, Londoni, Aberdeeni ja Reykjaviki. Suvekuudel toimib laevaühendus Taani, Norra, Islandi ja Shetlandiga. Tuleviku tööstusharuks peetakse naftatööstust. Nafta tootmiseks on Fääride valitsus väljastanud litsentsid mitmele rahvusvahelisele konsortsiumile. Proovipuurimised on küll kinnitatud naftavarude olemasolu, kuid mitte piisavalt, et nafta tootmine end hetkel ära tasuks. Fääri saartel tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka. Suurimaks pangaks on Føroya Banki, kes omab ka kindlustusseltsi Trygd. Føroya Banki 99,4% aktsiate omanikuks on Fääri valitsusele kuuluv Finantseerimisfond. Suurim hoiupank on Føroya Sparikassi. Koostöös Islandi väärtpaberibörsiga on kavas luua kohalik väärtpaberiturg. Fääri saarte IT ja telekommunikatsiooni teenused on kõrgelt arenenud. Esimese maana maailmas mindi täielikult üle TV digitaalsele edastamisele. Arenenud on GIS ja MPS teenused
sisaldab pindõgvendust (ehk mõlkide "koputus"), vajadusel detailide vahetust, pinna ettevalmistamist ja värvimist, sõiduki montaazi ja demontaazi. Kahjukäsitulus - Sõiduki avariijärgsete vigastuste tuvastamine, remondi kalkulatsiooni koostamine (WinCABAS programmi alusel), asjaajamine kindlustustega. Kui tekkis sõidukile kahju ning peale seda, kui on täidetud avarii toimumisega seonduvad dokumendid ja kirjeldused võib pöörduda kindlustusseltsi või otse töökotta. Kui pöörda otse töökotta, siis töökoda hoolitseb selle eest, et kindlustusseltsiga saaksid vajalikud dokumendid vormistatud. Selleks tehakse sõiduki ülevaatus, tuvastatakse vigastused, koostatakse kalkulatsioon ning saadetakse see kindlustusseltsi. Tööde hinnapakkumisi tehakse kindlustusseltside poolt tunnustatud programmi WinCABAS alusel. Sõidukite remont - Sõidukite veermiku remondi- ja hooldustöid teostamine
Pankroti eesmärgiks on vältida situatsiooni, et ühed võlausaldajad saaksid oma võla kätte täies ulatuses ja teised võlausaldajad jääksid täiesti ilma. Pankrotimenetlus on suunatud sellele, et võlausaldajate nõuded rahuldada proportsionaalselt. PankrS kehtib võrdsel määral nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes. On vaid kaks erandit: 1 maksejõuetuks ei saa tunnistada riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsuse organit ja; 2 krediidiasutuste ja kindlustusseltsi maksejõuetuse puhul rakendatakse PankrSi üksnes koos teiste seaduste erisätetega. Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse kohtule esitamisest ning toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Kohtuväline menetlus - pankrotihalduri tegevus, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste
· 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Maavalitsuse esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomite esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikoguesimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava koguliige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige · 1919-1933 Kindlustusseltsi Eesti Lloyd esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) · 1925-1929 Kaubandu-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees · 1927-1937 sihtasutuse Fenno Ugria esimees · Harju panga nõukogu esimees · Tallinna börsikommitee esimees Ühiskondlik tegevus:Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli taTallinna Börsikomitee
KINDLUSTUS Kindlustus - süsteem, mis võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda, süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitud alusel. Kindlustusteenuste pakkujad kindlustusseltsid, nende filiaalid, kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu
saadud tootjatehastelt ja importööridelt. Informatsioonis on lahti kirjutatud varuosade nimetused, toote koodid, aga ka varuosade hind vastavalt konlreetsele turule. Keerulisemate ja sõlmede juures on üksikasjade täpsustamiseks võimalik kuvada ekraanile detailide pilte. Programmis on võimalus salvestada digitaalpilte vigastustest, saata kogu vajalik dokumentatsioon edasi, kasutadeselektroonilist posti. Kiire andmevahetus töökoja ja kindlustusseltsi vahel kiirendab kogu taastusremondi protsessi: Kindlustusselts saab kiiresti ilma töökoda külastamata pildi kahjustustest. · Töökoda saab kiire heakskiidu töö tegemiseks. · Sõiduki omanik saab võimalikult ruttu taastatud sõiduki kätte. WinCABAS kokkuvõte EELISED: · WinCABAS on arvutitarkvara, mille koostamiseks on kasutatud MYSBY/VAT norme ning seetõttu on selle kasutusele võtmine loogiline jätk MYSBY/VAT normide kasutamisele.
· Pensioni II sammas, neile kohustuslik, kes on sündinud alates 1.jan 1983 ja hiljem 3) Vabatahtlik kindlustus- tunnetatud vajadus, kohustus kindlustada pole sätestatud seaduses. Kindlustusasutused töötavad välja. · Reisikindlustus · Ettevõtte vara kindlustus · Veosekindlustus Kindlustusmakse peab katma riskid, kindlustusseltsi ülalpidamise, tooma nende kasumi, sisaldab ka kogumist. Hävitamisvormid · Rahaline- elukindlustus · Remont e. taastamine hooned, sõidukid · Asendamine- sõidukid, olmetehnika, arvutid Kindlustusvõtja ei pruugi olla alati kindlustatu. Nt lapsevanem kindlustab lapse, tööandja töötaja. Kindlustusliigid: elu-, kahju-, edasikindlustus ja kindlustusvahendus. Kindlustusseltsid
kindlustusmaksete tasumist ei ole toimunud kindlustusjuhtumit, siis ei loeta käsolevat lepingut lõppenuks. 16. Kindlustuspoliis (olemus ja väljasrtamine) Kindlustuspoliis ondokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliis väljastatakse peale makse sooritamist ja kindlustusandjale laekumist. 17. Kindlustusvahendus Kindlustusvahendus jaguneb kindlustusmaaklerite ja kindlustusagendite tegevuseks. Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huvisid, agent aga kindlustusseltsi huvisid. Kindlustusmaakler ei ole kindlustusseltsi töötaja, see võib olla juriidiline või eraisik, ka FIE. Kindlustusagentideks võivad olla juriidilised või füüsilised isikud, kindlustusandja töötajad, ja sõltumatud agentid. 18. Edasi- ja kaaskindlustus Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab
6 KREDIIDIVAHENDAJAD Kindlustusvahendaja tegeleb kindlustuslepingute vahendamisega, saades selle eest tasu. Kindlustusvahendajad jagunevad Eestis kindlustusmaakleriteks ja kindlustusagentideks. Kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi tegevus on põhimõtteliselt erinev: kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja, agent kindlustusseltsi huve. REGISTREERITUD KREDIIDI ASUTUSED EESTIS Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidi asutused: 1.) AS Eesti Krediidipank 2.) AS Hansapank 3.) AS SEB Pank 4.) Balti Investeeringute Grupi Pank AS 5.) Marfin Pank Eesti AS 6.) Tallinna Äripanga AS
· 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomitee esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister · 1922-1923 I Riigikogu esimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava Kogu liige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige · 1919-1933 Kindlustusseltsi «Eesti Lloyd» esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) · 1925-1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 au-esimees · 1927-1937 sihtasutuse «Fenno-Ugria» esimees · Harju Panga nõukogu esimees · Tallinna Börsikomitee esimees Tunnustused ja aunimetused · 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (dr. jur. h. c.)
46.Millisest hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 47.Mis suunas tohib sõita, kui reguleerija seisab juhtide poole küljega? Kõikides suundades Otse ja paremale Vasakule ja tagasi 48.Kas asulas tohib sõidukit parikda osaliselt kõnniteel, kui kõnnitee laius on 1,5 m ja puuduvas parkimiskorda näitavad liikluskorraldusvahendid? Ei tohi 49.Eestis registreeritud sõidukile väljastatakse roheline kaart kindlustusseltsi poolt järgmistel tingimustel: Kehtiva tavalepingu ja poliisi olemasolul tasuta, kui sõiduki kasutaja selleks soovi avaldab 50.Millele tuleb talverehvidega sõites tähelepanu pöörata? Rehvidele lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada Talverehvid kuluvad suvesõidul kiiremini 51.Millist ohutut pikivahet eessõitva sõidukiga peab hoidma sõitmisel asulas kuival teel kiirusega 50 km/h? 28 m 52
Kapitalikogumiskindlustus- See on hetkel peamine elukindlustuse liik surma ja üleelamiskindlustus, kus kindlustussumma makstaks välja kas kindlaksmääratud ajal tulevikus või varasema surma korral ja kogunenud preemiate pealt makstakse ka investeerimistulu (kindlustus on ühendatud investeeringuga) 43 · Kasumita poliisid- maksavad ainult garanteeritud tulu · Kasumiosalusega poliisid- lisaks garanteeritud tulule makstakse kindlustusseltsi kasumist boonuseid (kas igaaastaseid või lõppboonust). Investeerimisriskiga elukindlustus- elukindlustus, mille preemiad investeeritakse poliisiomaniku soovi kohaselt, tavaliselt investeerimisfondidesse. Seega seob poliisiomanik oma kindlustussumma suuruse investeerimise edukusega (vastavalt investeeringu tootlusele makstakse kindlustussumma välja tulevikus). Või seotakse kindlustuse kasumiosa teatud fondi tulususega (rahaturufondiga, indeksiga)
Kaskokindlustus on vabatahtlik sõidukikindlustus, mille abil on üldjuhul võimalik sõidukit kindlustada järgmiste riskide vastu: liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus (sõiduk ja/või selle osad), röövimine, vandalism, tulekahju. Kõige tavapärasem varakindlustusliik on kodu ja koduse vara kindlustamine. Mida ja millises ulatuses milliste juhtumite vastu oma vara ja majapidamist kindlustada, lepitakse kokku kindlustusvõtja ja kindlustusseltsi vahel sõlmitavas kindlustuslepingus. Reisikindlustuse eesmärgiks on reisiga seotud võimalike ootamatute kulude hüvitamine. Eelkõige selliste kulutuste hüvitamine, mis võivad tekkida välisreisil toimunud õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu. Samuti kulutuste korvamine seoses reisi ärajäämise, hilinemise või katkemisega, pagasi kaotsimineku, kahjustumise või vargusega jm kindlustuslepingus kokkulepitud kulud.
igakuuselt. Küsimused: Kui suur rahasumma koguneb fondi pensionile mineku hetkeks (65 aastaselt)? Eeldusena jäävad maksed pensionifondi kogu vaadeldava perioodi peale samaks. Kui palju hakkab Mari saama pensioni kuus juhul, kui olles 65 aastane, sõlmib ta elukindlustusseltsiga võrdse annuiteediga pensionilepingu pensionifondi kogutud summale? Eeldusena jääb pensionifondi aastane tulusus kogu vaadeldava perioodi peale samaks, arvestatuna igakuuselt. Samuti eeldusena on kindlustusseltsi poolt prognoositud pensioniea pikkus 15 aastat. 65 – 22= 43 aastat kogub pensionit 50 x 12= 600 eurot kogub aastas Fondi tulusus aasta baasil 600 x 5,28 /100= 32 eur Raha makstakse välja 15 aastase pensioniea jooksul. Kogutud summa jagatud / 15 aastat Ülesanne 6 Ettevõte ostis kahe miljoni euro eest hoone järgmistel tingimustel: 25% hoone maksumusest peab tasuma koheselt, ülejäänud summa peab tasuma 10 aasta jooksul aastaste
Olulised faktid Eesti kliimat arvestadas on teada tuntud tõde, et meie teede olukord on väga halb. Eriti katastroofiliseks muutub olukord kevadel. Kuna olukord Eesti teedel on aastaringselt halb, siis peaksid autojuhid sellega ka arvestama. Eestimaa teid ja tänavaid hooldavad linnad, vallad ja riik. Nende kohuseks on hoida liigeldavad teed korras. Löökaugukahju tõttu kannatada saanud auto parandamine maksab tuhandeid kroone. Selle parandamine ei kuulu aga ühegi kindlustusseltsi lepingusse. Kahju on tekkinud aga teevaldaja ebapädevusest tingituna. Sõiduki juht on süüdi vaid sel juhul, kui ta pole valinud teeoludele vastavat sõidukiirust. Kas on eetiline, et juht peab hakkama remoniarvet ise tasuma. Kui juht on kindel, et tema pole süüdi, siis kuidas nõuda raha teevaldajalt? Huvilised Huvilisteks on kõik, keda antud juhtum puudutab otseselt või kaudselt. Antud juhtumi puhul on väga paljudeks huvilisteks ka kaudsed inimesed, kes sõidavad iga päev liikluses
· 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomitee esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikogu esimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava Kogu liige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige · 1919-1933 Kindlustusseltsi «Eesti Lloyd» esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) · 1925-1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees · 1927-1937 sihtasutuse «Fenno-Ugria» esimees · Harju Panga nõukogu esimees · Tallinna Börsikomitee esimees Tunnustused ja aunimetused · 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (dr. jur. h. c.) · 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suurrist
· 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomitee esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikogu esimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava Kogu liige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige · 1919-1933 Kindlustusseltsi «Eesti Lloyd» esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) · 1925-1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees · 1927-1937 sihtasutuse «Fenno-Ugria» esimees · Harju Panga nõukogu esimees · Tallinna Börsikomitee esimees 8
Kindlustusetüübid jagunevad: Avalik kindlustus (sotsiaalkindlustus) –Avalik –Kohustuslik –Universaalne –Solidaarne Erakindlustus –Individuaalne –Vabatahtlik –Vabad valikud –Aktuaalselt arvutatud preemia vastavalt hüvituse suurusele 2. Mis on kindlustuse eesmärk? Kindlustus võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda. Süsteemina on ta suunatud riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamiseks eelnevalt kokkulepitud alusel. 3. Millised on kindlustusandja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest? § 422 lg 1 sätestab, et Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)
32. Kasumiaruanne – ettevõtja tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) 33. Kindlustusmakse – rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras 34. Kindlustus – süsteem , mis võibaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda, süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitu alusel 35. Kaubamärk – tähis, mida isik/ettevõtja kasutab oma kauba või teenuse tähistamiseks, et eritstada oma kaupa või teenust teiste ettevõtjate poolt pakutavatest kaupadest/teenustest; kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused kaubamärgiga registreeritud tähistamise kasutamisel
Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank
2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused
Järelevalvet kindlustusseltside pensionikindlustusskeemide üle teostab Kindlustusinspektsioon, fondivalitsejate poolt moodustatud pensionifondide üle Väärtpaberiinspektsioon. Järelevalve tõhustamiseks tuleb kaaluda ühtse finantsjärelevalve loomist. Järelevalve efektiivsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad meetmed. III samba garantiisüsteemid põhinevad elukindlustusele ja/või kohustuslike reservide moodustamisele kindlustusseltsi ja fondivalitseja poolt. Võimalik on osalemine II samba jaoks loodavas tsentraliseeritud tagatisfondis. ...kui kätte jõuab pensioniiga... Osakute omandamisest peab olema möödunud vähemalt 2 aastat. Soodne on III sambast raha välja võtta peale 55 aastaseks saamist või sõltumata vanusest kui isik on täielikult ja püsivalt töövõimetu. Juhul kui isik ei ole 55 aastane, peetakse väljamakselt kinni tulumaks 21% ning 2% ,,trahvi",
VERTIKAALSEL ÜHINEMISEL- on ühinevate ettevõtete väärtusketid omavahel seotud, üks on teisele hankijaks. Ühinevad nt saeveski ja mööblitehas või hulgi- ja jaemüüja. Taotletakse kulude kokkuhoidu ja riskide vähendamist, viimane seisneb eelkõige suuremas kontrollis hangete või turustuskanali üle. SEOTUD DIVERSIFITSEERIMISEL ÜHINEMINE- ühinevad ettevõtted, milleks üks pole küll teisele hankijaks, kuid mille tegevus on omavahel tihedalt seotud. panga ja kindlustusseltsi ühinemisel võib efekt seisneda turundustegevuse kooskõlastamises, suuresti kattuvas kliendibaasis, tuntuse ja maine tõusus. MITTESEOTUD DIVERSIFITSEERIMISEL ÜHINEMINE- ühinevate ettevõtete äritegvus ei ole omavahel otseselt seotud. taotletakse tegevuse mitmekesistamist ja riskide hajutamist, paraneda võib ettevõtte üldine finantstugevus. BOSTONI MAATRIKS!!! Eesmärgiks on aidata tippjuhtidel hinnata äriüksuste
Esimesed teadmised sai ta isa juures vallakoolis, kus Johannes käis juba varakult tunde pealt kuulamas. Pahuvere koolmeistri kodus armastati raamatuid ja muusikat, mis andis esimesi vaimseid äratusi eluteele kaasa. Lugemisoskuse omandamisel, hakkas Johannest eriti huvitama isa raamatukogu. Johannes Semperi kõige varasemal vaimsel kujunemisteel oli küllaltki tähelepandav osa ema vennal Juhan Kurrikul. Viimane olnud Treffneri juures usuõpetuse tunniandjaks, hiljem kindlustusseltsi raamatupidajaks Peterburis. Vanemas eas tuli ta elama maale, Semperite kodu lähedale Käärikule. 7-aastane poiss saadeti järjekindlalt Juhan Kurriku juurde õppima saksa keelt ja geomeetriat. Eriti hästi oskas onu tabada niiöelda geomeetria hinge ja äratas õpilases juba varakult kustumatu huvi matemaatiliste teadmiste vastu. Maailma asju arutades vahetati siis Semperite peres ka mõtteid selle üle, kelleks Johannes koolitada
Mõisted Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma
väljatöötamisel. Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus ehk taastamisväärtus. Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks. 71. Kindlustusmaakler, kindlustusagent Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve. Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve. 72. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast) I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 73. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65.
töötasust sõltuvas osasa) alusel. nö puhtad avalikud kaubad (riigikaitse, L - kindlustust ostva indiviidi eeldatav suhtearvu nimetatakse Heaoluökonoomika (welfare economics) on politsei, riigivalitsemine, seadusandlus jne) kahju; vanadussõltuvusmääraks. Selle suurus on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, positiivse kõrvalmõjuga kaubad (haridus, T kindlustusseltsi halduskulud ja määratud põhiliselt demograafiliste teguritega: kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum. sündimus, suremus ja migratsioon. korraldatud, et saavutada suurimat hüvede sellised infrastruktuuri teenused, mis on Netohind on brutomakse ja keskmise Pensionikorralduse seisukohalt on hulka ning sotsiaalset õiglust
68. Kindlustuse peamised rühmad Kindlustuse liigitus: o Kahju- e varakindlustus eesmärgiks kinlsutusjuhtumiga seotud kahjude hüvitamine o Elu- e isikukindlustus eesmärgiks on rahalise säästmisskeemi ja kahjude hüvitamise pakkumine o Vastutuskindlustus o Sotsiaal- e pensionikindlustus 69. Kindlustuse mõiste Kindlustus on kindlustusvõtja e kliendi ja kindlustusandja e kindlustaja (kindlustusseltsi) vaheline leping kindlustamise kohta. 70. Kindlustatud isiku mõiste võib olla kindlustusvõtja ise või 3 isik, kelle kasuks leping on sõlmitud 71. Kindlustusjuhtumi mõiste Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või - hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. 72
(vt Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse http://www.eksl.ee/sonaraamat. välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi php): vms puhul elukindlustus, isikukindlustus, Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev kindlustusagent, isik, kes esindab kindlustusseltsi huve kindlustusandja, Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusjuhtum, kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise kindlustusleping, Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud kindlustusmaakler, sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal
o Kindlustus o Elukindlustus- voimalik ettenägelikult ennetada riske; kipsis jalg, katkenud sissetulek; kui surm haiguse tottu, siis 12 kuud lepigu solmimisest) o Isikukindlustus- kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, onnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul. o Kindlustusagent- esindab ühe kindlustusandja huve, teavitab kliente kindlustuslepingu voimalikest variantidest o Kindlustusjuhtum- kindlustusseltsi ja kliendi vahel eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva kohustuse reeglina taastama juhtumieelse olukorra voi maksma hüvitist. o Kindlustusandja- kindlustust pakkuv firma o Kindlustusleping- kokkulepe kindlustusandja ja kindlustusvotja vahel o Kindlustusmaakler- esindab kindlustusvotja huve, selgitab välja kliendi kindlustushuvi ning soovitab talle vastatav lepingut
võimalikest variantidest Kindlustusandja - kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum - seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või - hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping - kindlustusseltsi ja kindlustusvõtja vahel sõlmitav leping Kindlustusmaakler – esindab kindlustusvõtja hüve, selgitab välja kliendi kindlustushuvi ning nõudmised, soovitab kliendile tema huvidele vastavat lepingut Kindlustusmakse - summa, mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale Kindlustusperiood - aeg, mille jooksul kindlustuskaitse kehtib ning mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid (tavaliselt 1 aasta)
5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid: Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a) Kahjukindlustus - lepingud riskide maandamiseks; b) Elukindlustus - lepingud nii riskide maandamiseks, kui ka säästude kogumiseks. Kindlustusvahendaja - Kindlustusmaakler - esindab kindlustusvõtja huve; Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 6. Fondivalitsejad ja fondid Fondivalitsejad - Fondivalitseja on aktsiaselts, mille põhiliseks tegevusalaks on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Fondi valitsemine:• fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine; • fondi vara investeerimine; • fondi vara üle arvestuse pidamine jm. Investeerimis- ja pensionifondid: Lepingulised investeerimisfondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille vara valitseb fondivalitseja.
kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus
kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus
. i) Inimene, keda teavitati, on ............…………………………………………… j) Kaup, mida kindlustati, on .............………………………………………….. RÄÄKIMINE (rollimäng) 9. a) Valige üks situatsioon ja lahendage see. Osalised: kaubakindlustusekspert ja klient. 236 A. Klient küsib infot kaubakindlustuse kohta, ekspert vastab. B. Klient helistab eksperdile ja küsib kindlustusseltsi töögraafikut ning lepib eksperdiga kokku, millal ja kus nad kohtuvad. C. Ekspert helistab kliendile ja reklaamib uut lepingut, aga klient kiirustab. b) Vahetage osad ja valige uus situatsioon. LUGEMINE. RÄÄKIMINE 10. Leidke tekstist, millistest asjaoludest tingitud kahjunõudeid on võimalik esitada. Kindlustusmakse suurus sõltub: kaubast, pakendist, vedajast ja marsruudist, kindlustusperioodist, vaheladustamisest või ümberlaadimisest,
Kindlustusseltsid äriühingud, kes vahendavad inimestele enda ettevõtte kindlustuspakkumisi. Nende peamiseks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Jagunevad põhiliselt: Elukindlustusseltsid Kahjukindlustusseltsid Kindlustusvahendajad vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega
kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule. Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul. Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve. Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise. Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus.
materjalidele ja ka toodetele. Praktikas kasutatakse jätkuvalt viitamist Soome kvaliteedinõuetele (RYL), mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu
omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse TuMS §- des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed. (TuMS § 29 lg 9) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu
Sõitjaid vedavad bussid. Reisijaid vedavad taksod. Linnaliini bussid. 2. Millise sõidukiga tohib sõita suurima lubatud kiirusega asulatee pärisuuna mistahes sõidurajal? Mootorrattaga. B-kategooria sõiduautoga. B-kategooria veoautoga. 4. Liikluskahjust teatamiseks peab: Liikluskahju põhjustaja pöörduma liikluskahju teatega oma kindlustusandja poole. Kannatanu pöörduma liikluskahju teatega mistahes liikluskindlustusega tegeleva kindlustusseltsi poole. 5. Rаudtееülеsõidukоhtа tohib ületada ainult raudtee omaniku (valdaja) loal, kui sõiduki ... laius оn ülе 5 m; laius оn 4 m; kõrgus оn З,5 m; 7. Te sisenete paremkurvi. Teile tuleb vastu suure kiirusega sõitev mootorrattur. Mida peate arvestama? Mootorratturi sõidujoont. Oma sõidukiirust. Mootorrattur võib kallutades puutuda vastu teie sõidukit. 8. Kas parklast väljasõidu tee ja tee ühinemise koht on ristmik? Jah. Ei.
omanikujärelevalve tegija kohta; 4) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise. (3) Ehitise omanikul on õigus nõuda enne ehitamise algust ettevõtjaga lepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku tagatise liigis ja suuruses ettevõtja tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks ehitise omanikule. Tagatiseks võib olla krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantii või rahasumma deponeerimine ehitise omaniku arvelduskontole. (4) Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 110 ja 13 ning lõikes 2 nimetatud kohustused täitma ehitada sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud kohustusi peavad täitma kõik isikud, kelle ühises omandis on ehitis.
(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on tehnorajatise omanik kohustatud teavitama ehitamise alustamisest puudutatud kinnisasja omanikke tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu. (3) Ehitise omanikul on õigus nõuda enne ehitamise algust ettevõtjaga lepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku tagatise liigis ja suuruses ettevõtja tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks ehitise omanikule. Tagatiseks võib olla krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantii või rahasumma deponeerimine ehitise omaniku arvelduskontole. (4) Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 110 ja 13 ning lõikes 2 nimetatud kohustused täitma ehitada sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud kohustusi peavad täitma kõik isikud, kelle ühises omandis on ehitis. (5) Ehitise omanikul on õigus täita ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja või
materjalidele ja ka toodetele. Praktikas kasutatakse jätkuvalt viitamist Soome kvaliteedinõuetele (RYL), mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu
korra hoidmisega, partisanidega. Sõjaolukord ei sobinud talle. Kui ta saab võimaluse mõneks päevaks Tallinnasse puhkusele minna, õnnestub tal põgeneda Soome (26.november). Pääses sõjast. Soomes tegeles Eesti komitee asjadega. Soomes oli kuniks Soome oli sunnitud NSV liiduga rahu sõlmima ning põgenes Rootsi. Üsna pea saab ta Rootsis kontoriametniku tööd – 13 kindlustusseltsi agent. Rootsi keelt pisut oskas. Oma elu veedabki Stockholmis. Suvisel ajal käib reisimas ja pühendub kirjutamisele. Käib Euroopas – Itaalia, Hispaania, Türgi. „Rohtaed” viimane Tallinna triloogiasse kuuluv teos. Need ei ole omavahel otseselt seotud, sündmustik toimub Tallinnas. 1942 ilmub. Sellega lõpeb Eestis avaldatud loomingu hulk. Peategelane eesti noormees, kes käis gümnaasiumis. Julius peategelane – tahab koolis käia, olenemata sellest, et ta onu valetab talle
annaabi.ee 
