Konstatin Päts (0)

Konstantin Päts
* 23.02. 1874 Tahkurannas
† 18.01.1956 Buraševos, Kalinini oblastis Venemaal
Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.
Eesti Vabariigi esimene president .

Elulugu

Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris , 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894- 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 1901–1905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte " Teataja ". 1904 -1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks.
Kui 1906 karistussalklased ta tagaselja surma mõistsid, emigreerus Šveitsi, läks sealt Soome, naasis 1909 Eestisse. Pärast sõjaseisukorra kaotamist Balti kubermangudes (1908) ilmus tagaselja surmamõistetud Konstantin Päts 1909 vabatahtlikult kohtu-uurija ette. 9-kuulise vanglakaristuse kandis ta "Krestõ" vanglas Peterburis 1910 -1911. Sel ajal suri Šveitsis tiisikusse Konstantin Pätsi abikaasa Helma Päts (neiuna Peedi ). 1901 sõlmitud abielust oli tal kaks poega - Leo ja Viktor . Vanglast vabanemise järel hakkas toimetama Tallinnas mõjukat poliitilist ajalehte "Tallinna Teataja".
Konstantin Pätsi riigimeheanne tuli täiel määral ilmsiks Eesti iseseisvusvõitluse rasketel aegadel . 1917 osales Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, juhtis Eesti Maavalitsust, kuulus Eesti Maapäeva liikmete hulka ja oli pärast bolševike riigipööret kuu aega vangis ( revolutsiooniline tribunal Viktor Kingissepa eesistumisel mõistis Konstantin Pätsile ühe kuu aresti sabotaaži eest). 1918 oli Eestimaa Päästekomitee esimees, juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja moodustas Eesti esimese Ajutise Valitsuse, kuhu kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Oli juunist novembrini 1918 Saksa okupatsioonivõimude käes vangis. Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas Konstantin Pätsi valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitamist. Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel . Tema juhtimisel loodi riigiaparaat ja võitlusvõimeline sõjavägi, muretseti välisabi ja vabastati maa vaenlastest.
Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-1934) juhtis Konstantin Päts viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugeltki kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus ta 1931 veebruaris taas riigitüüri hoidma.
12. märts 1934 pani Konstantin Päts koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord , suleti vabadussõjalaste organisatsioonid , katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, kitsendati kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Sellega algas autoritaarne ajastu Eesti iseseisvuse lühikeses ajaloos. Demokraatia kitsendamist põhjendas Konstantin Päts riikliku vajadusega, sest rahvas olevat haige.
Valitsevale korrale opositsiooniliste jõudude spekter oli lai ja ulatus kommunistidest vapsideni. Eriti ebapopulaarne oli vaikiv ajastu haritlaste seas. Suurem osa rahvast leppis kõva käe poliitikaga, kuna demokraatiakogemus oli üürike, poliitiline kultuur ebapiisav, inimesed "lehmakauplemisest" tüdinud.
Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja Konstantin Päts valiti selle järgi 21. aprill 1938 ainsa kandidaadina vabariigi esimeseks presidendiks. Riigikogu valimiste korraldamine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas sammu demokraatia suunas. Riigielu poliitilist stabilisatsiooni soodustas kriisijärgne majanduslik ja kultuuriline tõus. Iseseisvus hakkas andma küpseid vilju . 1938 andis president amnestia enamikule poliitvangidele, vabanesid nii vapsid kui kommunistid .
II maailmasõjale eelnenud rahvusvahelise kriisi ajal langetati riigi ja rahva elusse puutuvaid ülitähtsaid otsuseid kitsas ringis . Riigi juhtkond andis järele Nõukogude Liidu nõudmistele ja kapituleerus vastupanuta. Konstantin Päts lootis, et nii õnnestub säilitada riik ja rahvas. Nähtavasti lootis ta ka Saksamaa võidule Nõukogude Liidu üle peatselt puhkevas sõjas.
23. juuli 1940 tagandati Konstantin Päts ametist ja küüditati koos perega Venemaale. Pikkade vintsutuste järel suri ta 18. jaanuar 1956 Kalinini linna lähedal haiglas ja maeti Buraševo metsa. 21. oktoober 1990 maeti tema maised säilmed ümber Tallinna Metsakalmistule.
Konstantin Pätsi elukäik oli ülev ja traagiline, talle sai osaks riigimehele üsna ebatavaline ja vastuoluline saatus. Talle langes osaks õnn muuta tõelisuseks oma põlvkonna julgeim unistus iseolemisest, aga ka õnnetus näha Eesti riigi hävimist.
Tahkurannas on Konstantin Pätsi mälestussammas.

K
ronoloogia

Riigijuhina

• Ministrite nõukogu esimees
  

24.02.1918−12.11.1918

• Peaminister
  

12.11.1918−08.05.1919

• Riigivanem
  

25.01.1921−21.11.1922
02.08.1923−26.03.1924
12.02.1931−19.02.1932
21.10.1933−24.01.1934

• Peaminister riigivanema ülesannetes
  

24.01.1934−03.09.1937

• Riigihoidja
  

03.09.1937−24.04.1938

• Vabariigi President
  

24.04.1938−17.06.1940

Muudes ametites

• 1900−1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas
  
• 1901−1905 ajalehe «Teataja» toimetaja
  
• 1904 −1905 Tallinna linnanõunik
  
• 1905 Tallinna abilinnapea
  
• 1908−1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja
  
• 1911−1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja
  
• 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees
  
• 1917−1918 Eesti Maavalitsuse esimees
  
• 1918 Eesti Päästekomitee esimees
  
• 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918−1919 sõjaminister
  
• 1922−1923 I Riigikogu esimees
  
• 1917−1919 Maanõukogu liige
  
• 1919−1920 Asutava Kogu liige
  
• 1920−1937 I−V Riigikogu liige
  
• 1919−1933 Kindlustusseltsi «Eesti Lloyd» esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige)
  
• 1925−1929 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik
  
• 1925−1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 au-esimees
  
• 1927−1937 sihtasutuse « Fenno -Ugria» esimees
  
• Harju Panga nõukogu esimees
  
• Tallinna Börsikomitee esimees
  

Tunnustused ja aunimetused

• 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (dr. jur. h. c.)
  
• 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suur- rist
  
• 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)
  
• 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor
  
• 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige
  
• 1938 Loodusvarade Instituudi auliige
  
• 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige
  
• Vabadusristi I liigi 1. järk
  
• Vabadusristi III liigi 1. järk
  
• Looduskaitsemärgi I järk
  
• Tallinna linna aukodanik
  
• Tartu linna aukodanik
  
• Pärnu linna aukodanik
  
• Tahkuranna valla aukodanik
  
• Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts
  

Kasutatud allikad:
http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=10699
http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=257