Konstantin Päts (0)

Konstantin Päts
Sünniaeg: 23. veebruaril 1874
Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald
Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 .
Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele.
Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904 -1919. Sündis 1871-09-05
ja suri 1940.
Marianne Pung -sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritši rajooni Gadõ turbarabas
Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas 1912-14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914-34 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. Aastatel 1934-40 töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna juhatajana ja aastatel 1936-40 oli ta ka haridusministri abi.Teise maailmasõja ajal põgenes V. Päts Austriasse, sealt Rootsi ning 1951 Kanadasse.
Peeter Päts-sündis 1880 ja suri1942. Peeter Päts oli looduskaitse organiseerija, riigiparkide rajaja, piirikomisjoni liige, maamõõtja.
Haridustee:Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia vaimulikus seminaris . Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnasiumis.1894- 1898 ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistu Pihkvas 96.Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga.
Karjääriastmed:Riigijuhina

• Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918−12.11.1918
  

• Peaminister 12.11.1918−08.05.1919
  

• Riigivanem 25.01.1921−21.11.1922 02.08.1923−26.03.1924 12.02.1931−19.02.1932
  

21.10.1933−24.01.1934

• Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934−03.09.1937
  

• Riigihoidja 03.09.1937−24.04.1938
  

• Vabariigi President 24.04.1938−17.06.1940
  
• Muudes ametites
  

• 1900−1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas
  
• 1901−1905 ajalehe « Teataja » toimetaja
  
• 1904−1905 Tallinna linnanõunik
  
• 1905 Tallinna abilinnapea
  
• 1908− 1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja
  
• 1911−1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja
  
• 1917 Eesti Maavalitsuse esimees
  
• 1917−1918 Eesti Maavalitsuse esimees
  
• 1918 Eesti Päästekomite esimees
  
• 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918−1919 sõjaminister.
  
• 1922−1923 I Riigikoguesimees
  
• 1917−1919 Maanõukogu liige
  
• 1919−1920 Asutava koguliige
  
• 1920−1937 I−V Riigikogu liige
  
• 1919−1933 Kindlustusseltsi Eesti Lloyd esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige)
  
• 1925−1929 Kaubandu-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik
  
• 1925−1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees
  
• 1927−1937 sihtasutuse Fenno Ugria esimees
  
• Harju panga nõukogu esimees
  
• Tallinna börsikommitee esimees
  

Ühiskondlik tegevus:Päts tegutses ka äris. 1920–21 ja 1925–31 oli taTallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Pank pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeistNõukogude Liiduga. Hiljuti Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks.
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest.1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
Perekond: Helma Päts( Peet ) suri 1910
pojad Leo Suri Rootsis 16.juunil 1988 ja Viktor suri Moskvas Butõrka vanglas 4. märtsil 1952. Mõlemad pojad sündisid abielu jooksul
Surm:18. Detsemberist kuni 29 detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Seal ta ka18. Jaanuar 1956 suri. Vaimuhaige Päts ei olnud. Psühhiaatriahaigla oli mugav vahend tülika riigipea kaelast ära saamiseks.