Mõtle
globaalselt - tegutse lokaalselt
Terve maailm
on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning
omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem
ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks
suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti
ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine.
Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes.
Üheks
murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire
intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele
protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on
hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab
co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad
osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga
aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub
omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab
ookeanide ja
merede veepinda,põhjustades sellega ulatuslikke
üleujutusi. Teadlased
arvad , et võib isegi toimuda loodusvööndite
nihkumine . Selle kohutava tagajärje vältimiseks peaksid inimesed
kasutama rohkem ühistransporti ning looduslikke põletusmaterjale.
Bioloogiline
mitmekesisus hõlmab liigilist ja ökosüsteemide rikkust, mis on elu
aluseks Maal. Inimesed on tunnistajad ja ühtlasi ka süüdlased
selle küllusliku looduse pidevale vähenemisele. Keskkonna
hävinemisel on nii
taimestiku ,
loomastiku ja inimrassi heaolu
seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed.
Hukatusliku
saatuse peamiseks põhjuseks on elupaikade muutumine, mis on tingitud
inimtegevusest. Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse
ja veekogude saastumise tõttu. Üheks suurimaks põhjuseks on
maastike
killustumine , mis takistab liikide rännet ühest
sihtpunktist teise. Klasside paljusust vähendab ka võõrliikide
sissetoomine ja otsene elukohtade lõhkumine.
Inimkond ise on osa
bioloogilisest mitmekesisusest
ja meie olemasolu oleks ilma selleta võimatu.Looduse talletamiseks
ei ole vaja teha väga palju muudatusi.Igaüks saab vältida
linnupesade katki tegemist või looduskaitse all olevate taimede
korjamist.
Üle terve
maakera painab inimkonda jäätmete hoiustamise probleem. Mida
arenenum on ühiskond, seda enam prügi toodetakse. Rohkem rämpsu
aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist.Selle
protsessi pidurdamiseks tuleb heitmeid sorteerida ja
taaskasutada.Kahjuks aga leiavad inimesed, et lihtsam on kõik
pakendid
visata metsa alla. Nii kujunevadki ebaseaduslikud
prügilad.Selles risus on aga palju ümbriseid, mis ei kõdune ega
lagune.Tohtult on jäätmeid, mis võivad olla ohtlikud tervisele,
varale või keskkonnale. Õnneks aga leidub entusiastlikke
kodanikke ,
kes võtavad midagi metasade puhastamiseks ette. Alates 2008. aastast
korraldatakse talgupäevi „ teeme ära“ . Vabatahtlikud korjasid
teepervedelt ja laantest tohtult prahti.See projekt oli nii edukas,
et selliseid koristuspäevi korraldakse ka väljaspool Eestit.
Alati on lihtsam
midagi rikkuda kui parandada või taastada .Nii on ka ümbruskonna
korrashoidmise ning säilitamisega. Kui tahame hoiustada
elamisväärset keskkonda,siis peaksid inimesed hakkama mõtlema,
kuidas majandada loodussõbralikult.Tihtipeale inimesed arvad , et
millegi kohendamiseks tuleb teha tohutuid ümberkorraldusi.
Tegelikkuses
piisab vaid mõnest muudadusest oma igapäevaelus, et
tagada ilus ühiskond järgmistele põlvedele.
Kõik kommentaarid