Tänapäeva globaalprobleemid (0)

Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt
Terve maailm on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes.
Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ookeanide ja merede veepinda,põhjustades sellega ulatuslikke üleujutusi. Teadlased arvad , et võib isegi toimuda loodusvööndite nihkumine . Selle kohutava tagajärje vältimiseks peaksid inimesed kasutama rohkem ühistransporti ning looduslikke põletusmaterjale.
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab liigilist ja ökosüsteemide rikkust, mis on elu aluseks Maal. Inimesed on tunnistajad ja ühtlasi ka süüdlased selle küllusliku looduse pidevale vähenemisele. Keskkonna hävinemisel on nii taimestiku , loomastiku ja inimrassi heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed.  Hukatusliku saatuse peamiseks põhjuseks on elupaikade muutumine, mis on tingitud inimtegevusest. Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse ja veekogude saastumise tõttu. Üheks suurimaks põhjuseks on maastike killustumine , mis takistab liikide rännet ühest sihtpunktist teise. Klasside paljusust vähendab ka võõrliikide sissetoomine ja otsene elukohtade lõhkumine. Inimkond ise on osa bioloogilisest mitmekesisusest ja meie olemasolu oleks ilma selleta võimatu.Looduse talletamiseks ei ole vaja teha väga palju muudatusi.Igaüks saab vältida linnupesade katki tegemist või looduskaitse all olevate taimede korjamist.
Üle terve maakera painab inimkonda jäätmete hoiustamise probleem. Mida arenenum on ühiskond, seda enam prügi toodetakse. Rohkem rämpsu aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist.Selle protsessi pidurdamiseks tuleb heitmeid sorteerida ja taaskasutada.Kahjuks aga leiavad inimesed, et lihtsam on kõik pakendid visata metsa alla. Nii kujunevadki ebaseaduslikud prügilad.Selles risus on aga palju ümbriseid, mis ei kõdune ega lagune.Tohtult on jäätmeid, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Õnneks aga leidub entusiastlikke kodanikke , kes võtavad midagi metasade puhastamiseks ette. Alates 2008. aastast korraldatakse talgupäevi „ teeme ära“ . Vabatahtlikud korjasid teepervedelt ja laantest tohtult prahti.See projekt oli nii edukas, et selliseid koristuspäevi korraldakse ka väljaspool Eestit.
Alati on lihtsam midagi rikkuda kui parandada või taastada .Nii on ka ümbruskonna korrashoidmise ning säilitamisega. Kui tahame hoiustada elamisväärset keskkonda,siis peaksid inimesed hakkama mõtlema, kuidas majandada loodussõbralikult.Tihtipeale inimesed arvad , et millegi kohendamiseks tuleb teha tohutuid ümberkorraldusi. Tegelikkuses piisab vaid mõnest muudadusest oma igapäevaelus, et tagada ilus ühiskond järgmistele põlvedele.