.....................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 10 Sissejuhatus Viimastel aastatel on tihti kõne all olnud loodussäästlikkus ning –kaitse. Põhjus
Rahvusvahelised suurkorporatsioonid on firmad, mis tegutsevad ja omavad varasid rohkem kui ühes riigis. Nende arvele saab kirjutada veerandi kogu maailma kaubandusest. Näiteks: 1.toiduained ja joogid (nt Nestlé, Coca-Cola), 2.esmatarbekaubad (nt Johnsson&Johnsson, Procter&Gamble), 3.rõivad-jalatsid (nt Nike, Benetton), 4.kodutehnika ja elektroonika (nt Electrolux, Panasonic), 5.arvutid (nt Apple, HP), Säästev areng on kompromiss majandus ja keskkonnainimeste vahel. Kuidas majandada nii, et ressursse jätkuks kõigile ja elukeskkond ega –kvaliteet ei kannataks praegu ega ka tulevate põlvkondade jaoks. Need kolm on omavahel vägagi tihedalt seotud. Mida rohkem maailm globaliseerub ning muutub ühtlasemaks, seda enam muutub säästev areng. Suured korporatsioonid kasutavad tohutul hulgal maailma varusid, varud vähenevad, säästev areng langeb. Mida rohkem muutusi maailmas toimub, seda rohkem säästev areng muutub
Referaadi teemaks on valitud jäätmeprobleemid , põhjusel, et see on tänapäeval väga suureks mureks kogu maailmas, ja loodan,et see referaat annab ka teistele aimu mida prügi võib tegelikkuses põhjutada. Äkki isegi paneb mõtlema sellele, mida võiks teisiti teha. Töös lahatakse probleeme nagu: Mis saab jäätmetest?Millist prügi võib põletada? Kuidas pesuvahendid saastavad läänemerd?Mis kaasneb kruiisilaevadega?Milline poekott valida?Vanad ravimid ei sobi prügikasti!!Mida peab tadma patareidest ja akudest?Miks prügi ohustab loomi?Milliseid mähkmeid valida?. 3 1.Mis saab jäätmetest? Suurenenud tarbimine ja uute turgude teke on viinud selleni, et kasutamiskõlbmatutest elektri- ja elektroonikaseadmetest on Eestis saanud üks kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. 2006
Muud määratlused: SA ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Kohalik Agenda 21) SA on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv, sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. (Agenda 21, 1992) Märksõnad: säästev, säästlik, alalhoidev, tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, kestev SA seadus (Eesti 1995) SA- t nähakse eelkõige loodusvarade säästliku kasutamisena. SA põhimõtted : KK kui ühine rikkus ja vastutus, SA põhimõtete arvestamine planeerimisel, Majanduse arengu mõjutamine KK-a säästvas suunas, KK-kahjustuste ennetamine ja vältimine, Ettevaatuspõhimõte otsustamisel, KK-nõuete lülitamine teistesse valdkondadesse, KK-nõuete järgmise saavutamine majanduses "saastaja maksab" põhimõttel. Koostöö teiste
toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis postindustriaalne ühiskond vajab hoopis teistsugust tööjõudu haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analüüsis ka tööstusjärgse ühiskonna juhtimist, leides, et see peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et ühiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka tehnokraate, kes lähtuvad otsuste tegemisel majanduslikust otstarbekusest, mitte poliitilisest või ideoloogilisest eelistusest. 1970. aastatel uskusid paljud, et
Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri: Institute Department
elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus;
Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad ja paljud teised." Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on. Põhimõtteliselt kõik võib kuuluda kultuuri juurde. Oluline on et kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonna liikmena, peab olema kontekst, kus see on loodud. Kultuur on kollektiivne. Talle on ette heidetud, et see definitsioon oma põhiosas koosneb loetelust ja et ta ütleb kultuuri olemuse kohta vähe. Hiljem on definitsioone ka järjest esitatud. Kolm näidet definitsioonidest. Leslie White, hakkas 30ndatel aastatel uuetsi mõtisklema Tylori vaimus. Püüdis parandada Tylori definitsiooni: ,,Kultuur on kehaväline, ajutine
Kõik kommentaarid