Mis peab muutuma-et jätkusuutlik majandus toimiks (0)

Mis peab muutuma, et jätkusuutlik majandus toimiks? Majanduse jätkusuutlikuks toimimiseks peavad inimesed õppima ja kasutama ära võimalusi mida riik neile võimaldab. Samuti peavad inimesed olema avara silmaringiga ja kasutama looduse saadusi mõistlikult, et ei tekiks suurt keskkonna kahju. Kuid mida võiksid inimesed teha teisiti, et majandus toimiks ja sellega ei kaasneks suuri keskkonna kahjustusi? Inimesed  peavad hakkama teadlikult  tarbima  ja mõtlema  kas neil on vaja nii palju  asju. Tihtipeale ostavad inimesed väga palju mõttetuid asju mida neil isegi tegelikult vaja pole. Asju ostetakse ja vahetatakse välja liiga tihti ning väga palju soetatud asju ei leia tegelikult rakendust piisavalt. Palju on asju mida soetakse hetke emotsioonide ajendil ning ei mõelda kas ja miks see osteti. Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem tehased toodavad kaupa ja atmosfääri eraldub suurel hulgal süsinikku ja kasvuhoonegaase. Maailmas juba toimub kliima   soojenemine   ning   paljudes   suurlinnades   on   õhk   saastunud,   peamiseks   põhjuseks ümbritsevad tehased ning meeletu liiklus. Euroopa Liit on võtnud endale kohustuseks 21. sajandi teiseks pooleks saavutada süsiniku neutraalsus. Pariisi kliimaleppes on selline punkt „Pikaajalise   temperatuuri   eesmärgi   saavutamiseks,   on   osapoolte   sunnitlus   piirata kasvuhoonegaaside   emissiooni   nii   kiiresti   kui   võimalik   ja   ette   võtta   kiired   muudatused vastavalt   olemasolevale   teadusele   -   saavutamaks   tasakaal   antropogeensete   emissioonide allikate ja süsiniku talletajate vahel selle sajandi teiseks pooleks.1  Ühiskond peab muutma majanduses  palju asju, et kliima  soojenemine  ei areneks edasi. Majandus peab muutuma keskkonnasõbralikuks ehk inimesed peaksid mõtlema rohkem rohemajandusele, et keskkonda säästa ja arendada jätkusuutliku majandust.  Paljudes riikides on haridus tasuline kuid Eestis on see tasuta, aga ikka leidub inimesi kes ei väärtusta seda ja ei kasuta võimalust. Kui riik investeerib haridusele ja tulemuseks loodab, et riigi majandus paraneb ja inimesed võtavad riske ja teevad oma ettevõtteid kuid kui inimesed ei arenda majandust siis see investeering oleks kasutu.     Säästva majanduse all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti vastavalt   loodusvarade   ja   keskkonna   võimekusele.   Jätkusuutliku   arengu   eesmärk   on 1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/priorities/kliimapoliitika/20190926STO62270/mis-
on-susiniku-neutraalsus-ja-kuidas-seda-saavutada-aastaks-2050


saavutada   tasakaal   sotsiaal-,   majandus-   ja   keskkonnavaldkonna   vahel   ning   tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks.  Elurikkus maal hävib kiiremini, kui see taastuda jõuab. Igal aastal kantakse arvukalt liike väljasurnud liikide nimekirja ning jätkub elupaikade hävimine, killustumine ja saastumine.2 Inimesed võiksid mõelda välja rohkem tooteid mida saaks korduvalt kasutada. Hetkel on toodete   korduv   kasutus   päris   väike,   kuid   peaks   hakkama   seda   edasi   arendama.   Peame mõtlema sellele kuidas esemete eluiga pikendada. Näiteks: ringmajandusmudelis ei osta inimesed endale koju pesumasinat, vaid see renditakse teenuspakkujalt. Pesumasinad on toodetud kallimatest materjalidest ja nende eluiga ületab kordades   tänaste   populaarseimate   300–500-euroste   pesumasinate   eluiga.   Kui   toode   on moraalselt   või   tehniliselt   vananenud   vahetab   teenusepakkuja   selle   välja.   Vajadusel   see pesumasin hooldatakse või remonditakse ja suunatakse edasi kolmandatesse maadesse, kus elanikkond   on   hinnatundlikum.   Peale   masina   eluiga   see   demonteeritakse   ja   materjalid suunatakse taaskasutusse. Juba pesumasinat disainides on arvestatud selle konstruktsiooni ja materjalidega nii, et neid oleks võimalik hiljem maksimaalselt taaskasutada. 3 Hiinas   toodetakse   kivimitest,   sh   sajandite   jooksul   kogunenud   kaevandusjäätmetest kvaliteetset  paberit, kasutamata selleks vett ja langetamata ühtegi puud, kusjuures selline paber on lõputult taaskasutatav. 4 Sinise majanduse toimimiseks tuleks inimesi informeerida kuidas seda teha, sest paljud inimesed isegi ei tea mis on sinine majandus. Jätkusuutlik majandus oleks täiesti reaalne nähtus kui ühiskond hakkaks säästlikult tarbima ja paneksid kasutatud tooted uuesti ringlema. Inimesed saavad iga päev ise mõelda sellele kas nad   tahavad   jätkusuutliku  majanduse  ja   ka  keskkonna  säilitamiseks  teha   elus  muudatusi. Näiteks   kilekoti   asemel   osta   paberkott   või   kasutada   üldse   kordkasutatavat   riidestkotti. Inimesed peaksid väärtustama neile tasuta antud hariduse võimalust ja kasutama seda targalt. Mina   olen   selle   poolt,   et   järjest   enam   pööratakse   tähelepanu   keskkonnasäästlikule majandusele ning taaskasutusele. Ka ise püüan soetada taaskasutatavaid asju, see aitab säästa keskkonda   ja   ka   minu   raha.   Mul   on   hea   meel,   et   ühiskonnas   järjest   enam   pööratakse tähelepanu ja keskkonnasäästlik mõtteviis muutub aina populaarsemaks.  2 https://www.eea.europa.eu/et/articles/saastva-majanduse-ja-vordsete-voimalustega
3 https://et.wikipedia.org/wiki/Ringmajandus
4 http://sininemajandus.ee/sininemajandus