.......................... AS Kalev Chocolate Factory..................................................................................................................... AS Fazer.................................................................................................................................................... AS Laima................................................................................................................................................... TOOTED. TOODETE SORTIMENDI ANALÜÜS...................................................................................... AS Kalev Chocolate Factory tooted.......................................................................................................... AS Fazer'i tooted...................................................................................................................................... AS Laima tooted.............................................................................
1) «vermisell», «graanul» või «helbed», peab vastavalt nuudli-, graanuli- või helbekujulises sokolaadis kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 32%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 12% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 14%; 2) «glasuur», peab tootes kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 31% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 2,5%; 3) «Gianduja (või Gianduja tuletussõna) pähkel», peab toode koosnema sokolaadist, millele lisatakse peeneks purustatud sarapuupähkleid sellises koguses, et 100 grammis tootes on 20 kuni 40 grammi sarapuupähkleid. Toorainena kasutatavas sokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 32%, sealhulgas kakao rasvata kuivainet vähemalt 8%. Gianduja pähkli sokolaadi koostises võib kasutada: 1) piima, aurustamise teel saadud piimakuivainet või neid mõlemaid sellises koguses, et toode ei sisaldaks üle 5% piimakuivainet;
..........................................................................................................58 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................59 3 SISSEJUHATUS Toidukauba õpimapis on välja toodud kaubamaärgi mõiste, ajalugu ja kaitse, õiguslik regulatsioon Eesti Vabariigis. Valitud on kaks erinevat kaubamärki ja kirjeldatud nende kaubamärkide toodete valikut kahe kaupluse põhjal. Antakse ülevaade valitud kaubamärgi tootjatest, ajaloost ja nende arengust. Koostatud on toodete nimistu. Lisatud on huvitavaid fakte imikute toitumisest. 4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE 1.1 Kaubamärgi mõiste. Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või
vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4. Kakaovõi Kakao jõuab tänapäeval tarbijateni tahkest kakaomassist jahvatatud pulbrina, mis peab sisaldama mitte vähem kui 20% kakaovõid (nt. joogikakaod). Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid.Sellist kakaopulbrit (tavaliselt 12 14% kakaovõid) kasutavad pagari ja kondiitritööstused ning maiustustevabrikud ja teised toiduainete tootjad oma toodete maitsestamiseks ja värvimiseks (kohupiima, pudingute, küpsiste, kookide, jäätise jm. maitse ja värvivarjundite mitmekesistamiseks). Valmistatakse ka lahustuvaid kakaopulbreid (nii pulbrina kui graanulitena). Kakaojoogi valmistamiseks on see vaja segada kas kuuma või külma piima ja suhkruga ninghästi segada. Müügil on ka selliseid kakaopulbreid, mille koostises lisaks suhkrule ka lõssi-või vadakupulber. Sellisel juhul piisab kakaojoogi valmistamiseks pulbri segamisest veega
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa
Kestvuskaup on kaup, mis ei ole määratud kohe või korraga tarbimiseks (näiteks auto, külmik). ● Teenused (services) Teenus on tegevus või tegevuste sari, mis on rohkem või vähem kombatamatu, ja mis võib, kuid ei pruugi aset leida kliendi ja teenindaja vahelises suhtluses ning mida pakutakse kui lahendust kliendi probleemile (C. Grönroosi teenuse määratlus). Toote ja teenuse võrdlus: Toode: ● on esemeline ● on ladustatav ● on enne müüki demonstreeritav ● valmistatakse kliendi kohalolekuta Teenus: ● on immateriaalne ● ei ole ladustatav ● on enne osutamist raskesti demonstreeritav ● pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita ● Tootevöötkood, EAN kood (bar code, EAN code)
Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei
abil. Samas on kunstliku valiku tulemusel teraviljade saagikus eriti viimastel aastakümnetel oluliselt suurenenud, mis võimaldab nende külvipinda suurendamata saada järjest suuremaid saake. LEIVA JA SAIATOOTED Leiva põhiliseks tooraineks on rukkijahu millele lisatakse teised toorained. Vormileibade valmistamisel võib kasutada erinevaid juuretisi, nad võivad olla valmistatud erinevatest rukkijahudest, nende tainas valmistatakse alati niiskem kui põrandaleival, nii on ka toodete sisu suurema poorsusega ja seisab kauem värske. Sai on pagaritoode, mille põhikoostisosa on nisujahu T 550, joogivesi, presspärm, keedusool , toiduõli, suhkur, jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Teradega leibade ehk teraleibade valmistamiseks kasutatakse erinevaid rukkiterasid: idandatud, pressistud, töödeldud või ka nisuterasid, kaera-, nisu- ja rukkihelbeid. Teraleivad
Kõik kommentaarid