Bakterid (0)

BAKTERID
Mario Mäeots
2007
NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil.
 
 
Bakterid ...
• Bakterid on kõige väiksemad üherakulised 
organismid, kel el on kõik  elutunnused .
• Bakterite levikut soodustavad väikesed 
mõõtmed ja ki re paljunemine.
• Bakterid on vastupidavad paljude välis-
keskkonna mõjutuste suhtes (madalad ja kõrged 
temperatuurid,  kuivus , ni skus, kõrge rõhk, 
keskkonna happelisus jms).
• Energiat saavad bakterid mitmesugustest 
ühenditest, näiteks mineraalainetest või teistest 
elusorganismidest.
 
 
Bakterite ehitus
• Bakterid on  eeltuumsed  organismid – puudub 
selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkuse aine on 
neil rõngakujulises kromosoomis.
• Baktereid katab väljast  limakapsel  – säilitab 
ni skust ning  võimaldab siduda üksikud  rakud  
kolooniaks.
• Limakapsli al  paikneb jäik rakukest, mis annab 
bakterile kuju.
 
 
• Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimuste 
kahjustava mõju eest. 
• Rakukesta all paikneb kilejas  rakumembraan . 
• Rakukest ja rakumembraan reguleerivad ainete 
li kumist rakku ja rakust välja.
•  Bakterirakk  on täidetud li kumatu tsüto-
plasmaga, mil es paiknevad valke sünteesivad 
ribosoomid .
• Bakteritel on kas üks või mitu viburit.  Vibur  
aitab  bakteril   liikuda .
 
 
B
akteri ehitus
 
 
Bakterite kuju
•Kerabakterid ehk 
kokid
•Pulkbakterid ehk 
batsillid
•Spiraalsed bakterid 
ehk  spirillid
 
 
Bakterite paljunemine
• Bakterid paljunevad pooldumise teel.
 
 
Paljunemist soodustavad 
tegurid
• Pi sav niiskuse hulk
• Soodne temperatuur (nt. osad bakterid 
paljunevad kõige paremini 36-37C° juures)
• Pi sav toitainete hulk
• Võimalikult vähene jääkainete hulk (bakterite 
elutegevuse käigus tekib erinevaid jääkaineid, 
mis kuhjudes takistavad paljunemist)
• Sobiv keskkonna happelisus
• Pi sav hapnikku hulk keskkonnas ( aeroobid ), 
kuid on baktereid, kes eelistavad hapnikuvaest 
keskkonda (anaeroobid). Anaeroobidele mõjub 
  hapnik surmavalt.
 
Osa baktereid moodustab 
spoore
• Spoore moodustatakse ebasoodsate 
keskkonnatingimuste üleelamiseks.
•  Spoorid  on erilise paksu kestaga kaetud rakud, 
mil es on veesisaldus vähenenud ja ainevahetus 
aeglustunud.
• Ühest rakust tekib üks  spoor . Spooride 
moodustamine ei ole paljunemisvi s.
 
 
Bakterite tähtsus looduses
• Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine 
lagundajad.
• Osa baktereid suudavad siduda õhulämmastikku 
(nt. mügarbakterid liblikõielistel taimedel).
• Bakterid olles lagundajad, tagavad looduses 
ainete ringluse.
 
 
Bakterite tähtsus inimese elus
• Toiduainete tööstus – toidu (nt. jogurtid, 
hapukoor , hapupi m; salaamivorst) valmista-
mine. Kodus näiteks kurkide hapendamine.
• Põl umajandus – kasutatakse erinevaid 
bakterväetisi;  silo  valmistamine; komposti 
valmistamine.
•  Heitvee  puhastamine – kasutatakse 
biopuhasteid, mil es bakterid aitavad heitvett 
puhastada .
 
 
Toiduainete säilitamine
• Osad bakterid põhjustavad oma elutegevuse 
käigus teatavate toiduainete riknemist.
• Steriilimine – protsess, mil es rakendatakse 
kõrget rõhku ja temperatuuri, mis hävitab 
bakterirakud ja spoorid täielikult (nt. konservide 
valmistamine).
• Pastöörimine – vedeliku kuumutamine 
mõnekümne sekundi jooksul temperatuuril 70-
90C°. Sel e protsessi käigus hävivad kül  bakteri-
rakud, kuid spoorid jäävad al es. Seetõttu rikneb 
pastöriseeritud piim mõne aja möödudes pärast 
avamist .
 
 
Bakterid inimese kehas
•  Kahjutud  kaaslejad – ei too inimesele ei kasu 
ega kahju.
• Vajalikud bakterid – nt seedekulglas elavad 
bakterid, kes võtavad osa toitainete 
lõhustamisest.
• Tõvestavad bakterid – bakterid, kes inimese 
organismi  sattudes  põhjustavad erinevaid 
haigusi.
• Haigustekitajad bakterid eritavad oma 
elutegevuse käigus tugeva toimega mürgiseid 
ühendeid ehk  toksiine , mis kahjustavad või 
surmavad teisi organisme.
 
 
Bakterhaigused
•  Difteeria  – levib pi sknakkusena, kahjustab  kurgu  ja kõri 
pi rkonda (võib põhjustada ka lämbumist).
• Kopsupõletik – levib pi sknakkusena, kahjustab kopsu 
osasid.
• Läkaköha – levib pi sknakkusena, kahjustab 
hingamisteid (võib üle minna kopsupõletikuks).
• Salmonelloos – levib toiduga (munad,  kanaliha ), 
kahjustab soolestiku tegevust.
• Koolera – levib saastunud toidu ja veega, tekitab kõhu-
lahtisust ja krampe.
• Botulism – levib toiduga (riknenud konservid);  bakter  
eritab toksi ni botuli n, mis on kõige ohtlikum toksi n üldse; 
kahjustab närvisüsteemi.
• Süüfilis – levib sugulisel teel, kahjustab  kudesid .
 
 
Difteeria kahjustab kurgu ja kõri 
piirkonda
 
 
Läkaköha levib peamiselt 
väikestel lastel
 
 
Salmonelloosi levib 
kanamunade ja -liha söömisel
 
 
Kaitse  bakterhaiguste  eest
•  Vaktsineerimine  – 
organismi vi akse 
nõrgestatud või 
surmatud 
haigustekitaja (nt. 
tuberkuloosivaktsiin).
 
 
Väljakujunenud  bakter -
haiguste ravi
•  Antibiootikumid  on ained, mis  pidurdavad  
bakterite elutegevust või surmavad neid.
• Antibiootikumide mõju on spetsi filine – 
konkreetne  antibiootikum  mõjub vaid teatud 
bakteritele.
 
 
Aitäh!