Bioloogia KT Roomajad (1)

1.Kirjelda sisaliku välimust.
Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)...
2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga.
V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga.
3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga.
V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske,
4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ?
V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu
5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab.
V:Roided,
6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne?
V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad , kombivad maad või mingit objekti
7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel ?
V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka
8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil?
V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks.
PTK. 12
1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid.
V: Sisalikud, maod , krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid.
2. Võrdle kilpkonna ja krokodilli välimust ning leia erinevused.
V: Kilkonnal on seljas kilprüü, mis on selgroo ja roietega kokku kasvanud,
3. Millest oleneb roomajate värvus?
V: Elupaigast, ehk ümbritseva looduse värvitoonidest.
4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu?
V: Kiiresti põgenedes, kaitsevärvus, maod kasutavad mürki kaitseks kui ka saagi tabamiseks.
5. Miks maod saavad neelata endast suuremat saaklooma?
V: Kuna nende lõuad on elastsete sidemete tõttu väga liikuvad.
6. Miks ei tohi roomajaid hävitada?
V: Kuna maomürk on väga oluline komponent ravimite valmistamisel. Kuna nad on üks osa loodusest
7. Võrdle arusisaliku poegade saatust, kui lisaks tavalistele poegadele kooruksid ka mõned erksavärvilised?
V:
PTK. 13
1.Võrdle roomajate ning kalade ja kahepaiksete viljastamist.
V:kalad-lahksugulised,kehaväline viljastamine
kahepaiksed-lahksugulised,kehaväline viljastamine
roomajad-lahksugulised,sisemine viljastamine
2.Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse vette koetud munarakust ?
V:Roomaja muna on tugev aga kahepaikse munarakk on õrn.
3.Missuguseid tingimusi on vaja loote arenemiseks munas ?
V:Soojust,hapniku ja vett
4.Miks ei pea roomajad vette munema ?
V:Emaslooma kehas tekib viljastatud munaraku ümber õhuke kilejas ja vett mitteläbilaskev nahkkest.See kaitseb muna väljaspool emaslooma kuivamise ja vigastuste eest.
5.Mille poolest erineb arusisaliku areng rohukonna omast ?
V: Arusisalik areneb moondeta, rohukonn moondega, rohukonnal toimub munarakkude viljastamine emaslooma organismis,arusisalikul viib isasloom seemnerakud emaslooma organismi,kus need ühinevad munarakkudega.
6.Miks muneb enamik madusid ja sisalikke palju mune ?
V:Selleks, et neil oleks piisavalt järeltulijaid
7.Võrdle arusisaliku ja kivisisaliku sigimist .
V:Arusisalikul jäävad munad emaslooma kehasse.
Kivisisalikud munevad liivakoopasse.
8.Millised on roomajate kohastumused eluks maismaal ?(3)
V:1.Sisemine viljastamine
2.Õhuke kilejas ja vett mitteläbi laske nahkkest ümber viljastatud munaraku
3.Moondeta areng ????????