maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Hare Krišna liikumine. Krišna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing. Asutaja: Šri Šrimad A. C. Bhaktivedanta Svami Prabhupada. Sündis 1896 braahmanite kastis. Õpetajaks š. B. Gosvam. Rajaja 54 a kloostrisse mungaks. HKL asutati 1966. Kirjastus Bahkivedanta Book Trust. Aašram ehk vaimne kogukod, tempel. Õpetus: bhakti-liikumise haru = armastus, andumine isikulisele jumalale, ekstaatiline, askeetlik. Austatakse Krišnat. Armastuse kesksus. Kuulsaim phendunu Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krišnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas
Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia: Esimene maailma keel on ladina keel. Keskaeg 476 Kokkuleppeliselt. lääne rooma langemine, sellest sündmusest algab keskaeg Aga millal lõpeb? On mitu erinevat pakkumist. 1453 on esimene pakkumine. Pea tuhat aastat. 1517 protestantism, kristuse põhivorm 1640 Oliver kombel Keskaja filosoofia põhilised tunnusjooned: 1.) Väga tihe seos religiooniga Teotsentrism jumala kesksus. creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes.
inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik. 10. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvad loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 11
ja Põhja-Ameerikas. 19. saj teisel poolel suurenes riik 16mln km2 18mln km2-ni (Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvelt). 20 saj alguses 22,2 km2. Seal 182,5 mln elanikku. Impeeriumi keskseks Suur-Vene. Kokku oli 29 kubermandu Venemaa Euroopa osas. Läänes lisaks 15. Idas lisaks 10 ja lõunas 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine Impeeriumi koloniaalpoliitika polnud rahvuste vahel ühtne (sõjaväeline juhtimine autonoomiani). Taheti olla Euroopa kesksus ja vallutada hõivamata maid kus elasid metsikud hordid. Koloniaalpoliitika kolm põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli mitmepalgeline. Venelased asusid elama vallutatud kohtadesse ja keelati põlisrahvastel rääkida ja kirjutada enda keeles. See oli üks tähtsamaid doktriine impeeriumi olemasolu ajal. Seda kasutas kõige ulatuslikumalt Aleksander III äärealadel (Balti kubermang). Ühiskonna militariseeritus
Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade maailmavaadete erinevused Vasakpoolsed Parempoolsed Sotsiaalne võrdsus Vabadus Kõrged maksud Madalad maksud Ühiskonna kesksus Individualism Riigil on suur roll majanduses Väike riigi roll Riiklik regulatsioon Konkurents ja turg Astmeline tulumaks Võrdeline tulumaks Religioon (Maru)rahvuslus
3) linlik-looduslähedane looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem. 11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 12
1990 Eesti maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Hare Krisna liikumine. Krisna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing. Asutaja: Sri Srimad A. C. Bhaktivedanta Svami Prabhupada. Sündis 1896 braahmanite kastis. Õpetajaks s. B. Gosvam. Rajaja 54 a kloostrisse mungaks. HKL asutati 1966. Kirjastus Bahkivedanta Book Trust. Aasram ehk vaimne kogukod, tempel. Õpetus: bhakti-liikumise haru = armastus, andumine isikulisele jumalale, ekstaatiline, askeetlik. Austatakse Krisnat. Armastuse kesksus. Kuulsaim phendunu Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krisnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad,
M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi. 4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia. Clemens- ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. W.Occam- kaksik tõe käsitlus. 1) On olemas teoloogiline tõde, seotud üleloomulikuna. Tõe objekt jumal. Tugineb ilmutusel. 2) filosoofiline tõde
tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum Läbipaistvad vahetussuhted – keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu – vahendatud
puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. · Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. · Otsmiku- ehk frontaalsagar: selles paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor. Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette jäävat osa nim pretsentraalkääruks ja see on spetsialiseerunud motoorika kontrollimisele
Astmestiku tipus asetseb Jumal ning riburada pidi järgnevatel astmetel inglid, deemonid, tähed, kuud, mees (omakorda jagatud hierarhiliselt), naine ... kuni mineraalideni. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Antiik-Kreeka teadusele on iseloomulik teoreetilise poole tähtsustamine praktilise ees filosoofilisus (hüpoteeside ja teooriate rohkus) ning inimese kesksus. Üldiselt teadus üsna ratsionaalne. Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad koolkonnad, kellel on tihti asjadele sootuks erinevad vaated (ntks pidas Pythagoras universumi võtmeks arve, heliotsentriline maailmapilt; Platon idealist, geotsentriline maailm. Hippokrates loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales algaineks vesi, elementide teooria Herakleitos areng vastandite võitluse tulemusene
traditsioonilisem. 11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm
1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani. Venemaa tung ida poole, selle aluseks Euroopa kesksus ja veendumus, et mujal asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles)
kinnitamisel. · Õpetaja on aktiivne, õppija pasiivne, kes ei vastuta õppimise eest. Kogu töö eest vastutab õpetaja (valikute tegemised, edasiliikumiskiirus, hindamine õppetegevuses jne). · Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Varaste biheivioristide põhimõtetest mõjutatuna kujundatakse õpisituatsioone järgmiselt: · Õpetaja-kesksus õppesisu, vahendamine ja õpitegevused on õpetaja poolt kontrollitud. · Hoolikalt kujundatud kursuse ülesehitus, selgelt määratletud eesmärgid ning õpitulemused. · Harjutamine katse-eksituse meetodil. · Kordamine, päheõppimine ja harjutused, mis kinnitavad oskusi ja seoseid mälus. · Tasu ja/või karistuse strateegiad ("piits ja präänik"). · Üksikasjalikult väljakujundatud mõõdetavatele õpitulemustele jõudmise protsess, kus tulemused on olulisemad kui protsess.
- kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste ja –liinide areng Töölisklassi kujunemine ja ine esiletõus
U. 3000 a Ekr Kahe riigi ühendamine. Kuningas Narmeri kiltkivitahvlike, pole teada, kas oli päriselt ka vaarao või mütoloogiline tegelane. Tähtsusperspektiiv, loomsümbolid, hieroglüüfide esikäijad. Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy)
looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem. 11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega 12. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris 1.Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine), 2. unenägude sümboolika (millegi ettenägemine), 3. kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid), 4. eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale), 5. kriisiolukorrad, 6. pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba), 7
Sooline tõrjutus traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad töö tasustamine TURG JA RAHA Traditsiooniline turg Tänapäeva turg avalik sündmus - spektakulaarsus (on teada, millal ja kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu "sotsiaalne kesksus" ehk erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejad (liminaarne ruum ehk koht, kus piirid erinevate gruppide vahel hägustuvad) Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus (kindel koht kus turg toimub) üleminek abstraktsesse ja kontseptuaalsesse ruumi Läbipaistvad vahetussuhted (tootjalt tarbijale, kaupmehelt ostjale) keerukad tootmis-ja tarbimisahelad (mitmekihilised, täpselt kunag ei
Kooliraamatukogu osatähtsuse põhjendamatu alahindamine, liigne keskendumine eelkõige õppeprotsessi kindlustamisele õpikute ja õppematerjalidega. Teadusraamatukogude finantsraskused ja juhtimissüsteemi ametkondlik killustamine; Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tellimus teadusraamatukogu teenusele ei formuleerunud riiklikuks tellimuseks; Tulevik Eesti teadusraamatukogude arengukava projekt (2001); Raamatukogunduse detsentraliseerimine; Eesmärk- kasutaja kesksus, teabe kättesaadavus ja isikustamine; Kasutajate infokirjaoskuse arendamine. Tuleviku eesmärgiks- saavutada sarnaselt teistele arenenud informatsioonilise infrastruktuuriga riikidele raamatukogu- ja infoteeninduse korraldus nii, et ülikooli-, eriala-, rahvus-, rahva-, kooli- jt raamatukogud, millest igaüks täidab talle omaseid ülesandeid, moodustavad tervikliku raamatukoguvõrgu.
Peab saavutama hingerahu ehk ataraxia. Vahel tuleb mõnest naudingust loobuda teades, et sellele järgneb maksimaalne nauding. Sageli tuleb valida kannatus kui tead, et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohalt hea on see, mis soodustab naudinguid. Epikuros oli paratamatuse vastu, väitis, et inimene on oma mõtetes ja valikutes vaba. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST I Seotud religiooniga Märksõnad: 1. Jumala kesksus elu allikaks on jumal, kõlbluse allikaks jumala teenimine ja jäljendamine 2. Kreatsionism jumal lõi maailma eimillestki 3. Providentsialism jumal valitseb maailma ja inimese üle, kõigil sündmustel on tagamõte. 4. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tõdede allikas on jumalik ilmutus Keskaja algust filosoofias tähistab see, et filosoofia kaotas oma iseseisvuse, muutus teoloogia orjaks või teenriks (sisuliselt abivahendiks). Filosoofia all mõisteti teoloogiat
Peterburg. 1880 asuti lähemale, kuid hakati minema ka venemaa aasia ossa. Näit. taga kaukaasiasse. 1890 siberisse. Palju elas inimesi linnades. 1863 elas linnas Eesti aladel u 8,7% 1897 oli see protsent Eestis 19,2% 1/5 oli siirdunud linna. Lätis oli see protsent 28%. Seda sellepärast, et Riia oli suurlinn Eesti alal oli selleks keskuseks Tallinn. Linnasid oli Eestis seeaeg 12. Tallinnasse mindi sellepärast, et see oli kubermangu kesksus ja seal arenes tööstus. Tartusse tõmbas inimesi ülikool. Narva tõmbas tekstiili tööstus. 15 MAI 15 mai 1870. 20saj vahetuseks oli eesti ala kaetud tiheda raudtee võrguga. Esimene teadaolev telefoniühendus eestis 1881. Kunda ja kunda mõisa vahel. Viljandis rajas suurtööstus tel. ühenduse. tööstuseareng oli aeglane, sest püsis kaua pärisorjus. Venemaal oli väga madal tööviljakus, puudus kvalifitseeritust tööjõust.
keskaja filosoofia eksekees, filosoofi - eksekeediks(seletaja) kolm eraldi tasandit 1) semantiline või etümoloogiline analüüs annab võimaluse moraliseerida 2) kontsuptuaalne analüüs pole tähtis teksti analüüs vaid autoriteedi mõtete kommenteerimine 3) konstruktiivne analüüs autoriteetne tekst või fragment saab siin vaid aiendiks edasisele mõttearendusele Milliste maailmavaatelistele põhimõtetele keskajafilosoofia põhines? 1. Teotsentrism jumala kesksus, igasuguse olemise hüve ja kauniduse allikaks on jumal. 2. Kreatsonism maailm on loodud jumala poolt mittemillestki 3. Provedentsialism ette nägemine, jumal valitseb loodud maailma ajaloo ja sammuti ka iga inimese üle. Kõigil sündmustel maailmas on oma mõte 4. Revelatsionism ilmutus, kõige kindlam ja usaldusväärsete tähtsate tõdede teadasaamise viis seisneb pühade tekstide mõttest arusaamises, mis on antud inimestele ilmutuse kaudu . Aquino(akvino) Thomas 1225-1274
organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest, kuidas vajalikke ülesandeid täita. 33. Selgita, millised on üksuse (osakonna) võimuallikad. Üksuse võmuallikad on: Sõltuvus kui üksus A vajab tööülesannete täitmiseks teavet üksuselt B, siis B on võimuallikas A suhtes Kesksus kui tähtis on üksuse töö organisatsiooni peamiste eesmärkide saavutamisel Finantsressursid üksuse võime ennast ise majandada ja teenida kasumit. Ressursside keskne jaotus vähendab erinevusi (võimutus) Jätkusuutmatus kui valutult võivad üksuse ülesandeid täita teised üksused (nt võib sama teenuse lihtsalt ka väljast osta) Ebakindlusega toimetulek kui osakond suudab vähendada teiste osakondade ebakindlust, tugevdab oma võimu
Hiina suhted Aafrikaga: Aafrika oli Külma sõja ajal ja on siiani oluline Hiina legitiimsuse allikas. 2000 Hiina Aafrika Koostöö Foorum (CACF). Loodusvarade allikas- inveteering infrastruktuuri. Suhted Zambiaga: Suured investeeringud Zambia vasekaevandustes, kus pinged on kasvanud ja püsivad siiani. President Sata valiti anti-Hiina platvormi põhiselt. 2006 a kaevanduse plahvatus põhjustab muret- väike turvalisus ja madal palk. Hiina plaanib investeerida 800 mil USD. Pehme võimu kesksus Atraktiivne riigi ideoloogia, poliitiline süsteem ja kultuur. Hiina usulised instituudid, kus õpib 30 mil inimest Hiina kohta väljaspool Hiinat. Bekingi konsensus. Lisaks majanduslik ja diplomaatiline mõju- majanduslik assisteerimine, avalik diplomaatia, investeeringud, piirkondlikud vabakaubandus kokkulepped. Hiina välispoliitika tulevikus: Kas tuleb intensiivne turvalisuse üle võitlemine USAga? Uus Külm sõda? Geopoliitika piirkonnas? Kas Hiina tõus saab olema rahulik
· Venemaa etc Traditsiooniliselt unustatakse sageli, et tavaliselt räägime Euroopa-kesksest kirjandusest. Võib esitada küsimuse, kas alguses oli Gilgames, sest uusi andmeid selgub pidevalt (leitakse savitahvleid jne + dateeringute usutavus). Kui lugeda Gilgamesi alguseks, siis ühelt maalt kirjandustraditsioon katkeb, see pole püsiv. Küll aga saame kaudselt ja kunstlikult moodustada järgnevusseose : sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus Kehtib siiski euroopa-kesksus : kasutusel euroopakesksed mõisted ning periodiseering (sõltub mõistest) ning see kehtib nii kunsti kui sh kirjanduse kohta, ka kultuuri. Üsna tüüpiline on see, et periodiseering on tehtud tagantjärele ning perspektiivimoondustega (tänapäevasest lähtepunktist). Tüüpiline kirjeldusviis võib kokku minna reaalsusega, ent võib ka mitte, see sõltub vaatepunktist, süvitsiminekust etc) · antiik :
spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus; spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus; võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone; võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone; turu „sotsiaalne kesksus“ (Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega turu „sotsiaalne kesksus“ (Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid; tegutsejaid; vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis
sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Keskklass: heaoluriigi tekkega on kaasnenud üldise elatustaseme tõus ning suurenenud ühiskonnas keskklass. Töötajad: rõhutatakse töötajate tähtsust heaoluriigis, sest nemad hoiavad sotsiaalkindlustussüsteem üleval. 14. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut riigi struktuur ja huvide teooria? Riigi kesksus: riik peegeldab sotsiaalsete gruppide, klasside ja ühiskondade huve ning nõudmisi. Riigi struktuurist ning seal elavatest inimestest sõltub palju. Sotsiaaldemokraatlikes riikides on loodud institutsioonid, mis aitavad edenda heaoluriigi arengut, aga liberaalsetes riikides ei ole need nii hästi välja kujundatud. Kui sotsiaaldemokraatlikes riikides tehakse sotsiaalpoliitikate kujundamisel ka tihedasti koostööd majandusteadlastega, siis liberaalsetes maades on see marginaalne.
maailmapildi hüppelise avardumise kontekstis? Kuivõrd nüansirikkalt seostatult on üldse eesti asja m õ t e s t a t u d Euroopa / maailma laiemate arengute foonil? Kui kaugele jõudis Lilli Suburg Vändra metsadest kui kasutada Aino Undla-Põldmäe väljendit järelsõnast Suburgi Kogutud kirjatöödele (2002). Või kui ajakohane vaim valitses Vändra mõisas? Suburgi ajakirja teeb komplitseerituks, lisaks autorikesksusele, just see isiksuse arengu kesksus. Isiksuse areng maailma kiirelt arenemise hetkes...? Seal ja siis leiavadki aset säärased lahtirebendumised ja hüpped, millel justkui pole käega katsutavat katet! Lisaks selle ajakirja komplekssus, selle erinevate allosade allutatus peaeesmärgile!! Ja liiatigi kuidas ajakirja enda järk-järguline muutumine kajastab ajakohaseid protsesse? Kuidas 1994-järgne ajakiri tagasipeegeldab ajakirja Suburgi- perioodi? Aga süvenegem siis ilu- ja soospetsiifilisemalt: kas Lilli Suburg ei maini
· võim teadmiste ja informatsiooni valdamisest · võim tutvustest ja sidemetest. 17 31. Selgita, millised on üksuse (osakonna) võimu allikad · Sõltuvus nt. Osakond A vajab osakonnalt B informatsiooni, seega osakond B-l oleks võim osakond A ees. Osakond A sõltuks osakonnast B, sest vajab temalt infot. · Majanduslikud ressursid osakonna võime teenida kasumit ja ennast majandada. · Kesksus- näitab, kui tähtis on osakonna töö, arvestades organisatsiooni peamiste eesmärkidega · Asendus näitab, kui kergelt saaksid teised osakonnad ülesannetega hakkama. · Teadmatusega toimetulek osakonna võime vähendada teiste osakondade teadmatust. 32. Mille poolest erineb maatriksstruktuur divisjonistruktuurist? Too välja mõlema struktuuritüübi eelised ja puudused. Divisjonistruktuur - kogum autonoomseid üksusi, mida koordineeritakse keskselt
On veel rida uusi käsitlusi, mis on loodud kas turundatava objekti või ettevõtte spetsiifikast või turunduskanalite arengust lähtuvalt või mingi turunduse probleemi lahendamiseks, nt väärtuspõhine turundus ja nn suust-suhu turundus. 2. Mille poolest erineb turunduskontseptsioon tootmis-ja tootekontseptsioonidest? Turunduskontseptsioon Turunduskontseptsioon keskendub turu vajadustele (kliendi ja tema vajaduste kesksus) ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. Keskendutakse sellele, mida tarbijad võiksid vajada, mis omakorda eeldab tarbijate vajaduste ja soovide väljaselgitamist. Turunduskontseptsioonis omandab teistsuguse tähenduse vahetusprotsessi üks kesksemaid tegevusi - müümine. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende
V. Veski 1920-40 ca 40 oskussõnastikku ca 200 000 märksõnaga (keelekorraldajate osalemine terminoloogia tegemisel ebatavaline) KK-keskse keelesituatsiooni väljakujundmine eesti ühiskonnas: · Aavik 1920. aastate keskel: mida rutem keel fikseerub, seda halvem, sest seda vähem väärtuslik ja täielik ta saab. · Veski: eesti keel vajab kiiresti rangelt normitud ühtset kirjakeelt · Tulemus: 1920. -30. aastate vahetusel tugev KK-kesksus. · eestlastel tuleb õppida KK kodumurde kõrvale > KK tuleb õppida kodumurde asemele Murdevastane võitlus · KK kogu eesti keele (õige eesti keele, ilusa eesti keele, hea eesti keele) sünonüüm · Normingute keskmes ortograafia ja morfoloogia. Süntaks normitakse vaid üksikutes punktides (sihitise käänded jms), normimata jääb hääldus. · Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk.
Traditsiooniliselt unustatakse sageli, et tavaliselt räägime Euroopa-kesksest kirjandusest. Võib esitada küsimuse, kas alguses oli Gilgames, sest uusi andmeid selgub pidevalt (leitakse savitahvleid jne + dateeringute usutavus). Kui lugeda Gilgamesi alguseks, siis ühelt maalt kirjandustraditsioon katkeb, see pole püsiv. Küll aga saame kaudselt ja kunstlikult moodustada järgnevusseose : sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus Kehtib siiski Euroopa-kesksus : kasutusel euroopakesksed mõisted ning periodiseering (sõltub mõistest) ning see kehtib nii kunsti kui sh kirjanduse kohta, ka kultuuri. Üsna tüüpiline on see, et periodiseering on tehtud tagantjärele ning perspektiivimoondustega (tänapäevasest lähtepunktist). Tüüpiline kirjeldusviis võib kokku minna reaalsusega, ent võib ka mitte, see sõltub vaatepunktist, süvitsiminekust etc) (1) antiik : (1
Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. 31. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus Kehtib siiski Euroopa-kesksus: kasutusel euroopakesksed mõisted ning periodiseering (sõltub mõistest) ning see kehtib nii kunsti kui sh kirjanduse kohta, ka kultuuri, üsna tüüpiline on see, et periodiseering on tehtud tagantjärele ning perspektiivimoondustega (tänapäevasest lähtepunktist), tüüpiline kirjeldusviis võib kokku minna reaalsusega, ent võib ka mitte, see sõltub vaatepunktist, süvitsiminekust etc (1) antiik: (1.1)Vana-Kreeka: vanem, al 8. saj e.m
kaost kontrollida. Chopini klaverimängu arvustus. Romantismi ajal tuli väga esile idee, et hullumeelsuses on jõuline teave... McClary teinud põhjaliku uurimuse, kuidas on kujutatud hullu naist. Sõnum: hullu naist kujutades sai helilooja olla vabam. Helilooja kes kujutas hullu naist sai kujutada looduse kaost. Hullu naise kuju oli tema arvates üks võtmemomente. Lääne ühiskond tervikuna see, mida saame pidada logotsentriliseks (keele ja tähenduse kesksus). Romantismiga koos tuli kunsti kaks olulist momenti: arusaam kunsti originaalsusest ja arusaam kunsti kasutuslikkusest. Kunst pidi asuma argistest motiividest kõrgemal. Vastandus massi maitsele. Suur probleem, millega tollane esteetika võitles oli romaan. Idee kaunitest kunstidest loodi romaani vastu. Kant nimetas seda mehaaniliseks. Jõuti järeldusele, et hea kunst on see, mis lükab tahapoole emotsioonid, hea kunst see mis toimib intelekti kaudu
poliitikast ja võimust. Otsustamine jaguneb kaheks tüübiks (Alas 1997:126): a) Ratsionaalne otsused aktsionäride huvidest tulenevalt, info kättesaadavus, eesmärkide ja plaanide osas kokkulepped; b) Poliitiline kaitstakse isiklikke, divisjoni või funktsionaalüksuse huve. Eesmärgid selguvad võimuvõitluse ja koalitsioonide kaudu läbirääkimiste ja kompromisside tulemusena (NB! Lobbytöö + NB! Võim). Võim sõltub: · Võime määramatusega toime tulla, · Kesksus, · Kontroll info üle, · Asendamatus, · Kontroll väliskeskkonna muutuste üle, · Kontroll ressursside üle. Muutuste välised ja sisesed mõjutegurid võivad olla erinevad. Välised mõjutegurid: · Majanduse ja turgude muutused, · Tehnoloogilised muutused, · Poliitilised ja seaduste muutused, · Ressursside võimaluste muutused. Sisesed mõjutegurid: · Töötajate eesmärkide muutused, · Muutused töö iseloomus, · Muutused org. struktuuris,
küla.Globaalprobleemid: turvalisus, sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, demokraatia probleem, keskonna probleem. Daniel Bell : Belli kirjeldatud uut tüüpi ühiskond - postindustriaalse ühiskond . Ta väitis, et post-industrialism oleks teenustele orienteeritud. Bell väitis ka, et postindustriaalse ühiskonna asendaks industriaalühiskonnas domineeriva süsteemi. Seal on kolm osa: tootmispõhiselt teenustele kesksus uus teaduspõhine tööstusharu uue tehnilise eliidi tulek ja uute põhimõte kihistumine. Charles Taylor :Liberalism on piisav garantii, et maailmas läheks hästi. 1) Uusaega iseloomustab individualism (igaüks tahab midagi hästi teha). 2) Kui keegi tahab oma mina leidmise olla ekstravagantne, ei takista teda miski. Takistamatu individualism tagab selle, et inimesed pürgivad autentsuse ja sellise elu poole, kus nad on tegijad, kus pole konservatiivseid piiranguid
Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, järgnes läänele ka Ida-Euroopa ning alanud oli uus ajastu – kapitalismi globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness) Võred ja võrgustikud (grids and gratings) “Stiil” Erialade spetsialiseerumine “Ülev” (sublime) – Kanti esteetika Modernistlik arusaam “kunsti progressist Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne,
Indiviid ei olnud oluline. Vastukaaluks tekkis 1970 a. Humanistlik geograafia, mis uuris inimeste teadlikkust, algatuslikkust, loovust. Ning keskendus maastiku ja ruumi kogemisele inimese poolt. Tuntumad esindajad on David Lowenthali (1961, 1985, 1996), Yi-Fu Tuani (1971, 1974, 1991), Nicholas Entrikini (1991) ja Edmunds Bunkse. Viimane on läti päritolu ja kirjutanud raamatu ,,geograafia ja elamise kunst". Uus kultuurigeograafia- nüüdisaegne samas ajalool põhinev. Kultuuri kesksus iniemse tegutsemises. Keskenduti tähendsute seostele, liikumisetle ja ringlemistele globaalses maailmas. Uus kultuurigeograafia kui vastus repressentatsioonikriisile. Uurima hakati endiseid koloniaalmaid. Kuluuriline pööre- 1990. aastate alguses avastasid geograafid enda jaoks, et kultuur pole iiksnes ettearvamatute ja soitumatute uhjskonda mojutavate joudude kogum, vaid viis, kuidas injmgrupid mingites sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes oludes kÄituvad
Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. KOHLBERG tõi inimese kõlbelises arengus välja kolm taset: Prekonventsionaalne moraal - naiivne moraalne realism, pragmaatiline kõlbelisus; Konventsionaalne moraal - Teisi arvestav moraal ja Sotsiaalse süsteemi moraal; Postkonventsionaalne moraal = Jumala õigus - Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal, universaalsed eetilised printsiibid. Puudusteks: Euroopakesksus, sotsiaalse eliidi kesksus, lapsed on varem valmis teisi abistavaks käitumiseks, kõlbelise arutluse ja käitumise nõrk seos, vähene tähelepanu naistele, Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Õpilaste kõlbelise käitumise ja väärtusteadvuse kujundamine toimub koolis valdavalt varjatud õppekava raames. Tuntumateks väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine (eesmärgiks on ühiskonna enamuse
10 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad. Käesoleva kursuse näol on tegemist peamiselt nö Läänemaise meditsiiniloo käsitlusega. Tähelepanu leiavad küll ka traditsiooniline meditsiin ning rahvameditsiin ja mõnede mitte-Euroopa tsivilisatsioonide (araabia) arstikunstide ajalood, kuid need jäävad siiski statisti rolli. Euroopa-kesksus on tänapäeva arstiteaduse vaatevinklist lähenedes õigustatav. Kas ka ainuõige, on omaette teema... On juhitud tähelepanu sellele, et nn mitte-euroopalikud ravimisviisid lähenevad meditsiinilistele probleemidele laiemalt haiguste mõistmiseks ja raviks kaasatakse nö mikrokosmosest väljapoole jäävaid tegureid päris-(makro)kosmost, religiooni, indiviidi eelmisi (karma) ja tulevasi elusid jms. Euroopalik lähenemine aga keskendub
aegselt. Näiteks Piiblit ei ole võimalik tõena mõista sõna-sõnalt nagu seda tehti enne teaduse arengu võidukäiku. Religioosseid dogmasid peab hakkama teistmoodi hindama, kui seda tehakse praegu. Religiooni olemusest peame hakkama uutmoodi arusaama, kui seda tehti siiani. Väga rangelt on teada, et religiooni ( näiteks Piiblis esinevaid ,,Jumalasõnu" ) ei tohi ,,ümber mõtestada". Kuid teaduse areng sunnib seda siiski tegema. Tänapäeva maailma ühiskonnas vahetub Jumala-kesksus üha rohkem loodusseaduste vastu. Religiooni ümber mõtestamine või informatsiooni muutmine toimub paratamatult. Arengu seisukohalt lähtudes on see tegelikult positiivne. Vastasel korral ei toimuks progressi. Ühiskonna areng lakkab olemast, kui ühiskond kinnistub teatud teadmiste juurde, mis on muutmata kujul eksisteerinud tuhandeid aastaid. Aja jooksul saadakse mõndadest arusaamadest uutmoodi aru. Kuid mõnikord tuleb asju vaadata hoopis teise nurga alt, et paremini aru saada
aegselt. Näiteks Piiblit ei ole võimalik tõena mõista sõna-sõnalt nagu seda tehti enne teaduse arengu võidukäiku. Religioosseid dogmasid peab hakkama teistmoodi hindama, kui seda tehakse praegu. Religiooni olemusest peame hakkama uutmoodi arusaama, kui seda tehti siiani. Väga rangelt on teada, et religiooni ( näiteks Piiblis esinevaid ,,Jumalasõnu" ) ei tohi ,,ümber mõtestada". Kuid teaduse areng sunnib seda siiski tegema. Tänapäeva maailma ühiskonnas vahetub Jumala-kesksus üha rohkem loodusseaduste vastu. Religiooni ümber mõtestamine või informatsiooni muutmine toimub paratamatult. Arengu seisukohalt lähtudes on see tegelikult positiivne. Vastasel korral ei toimuks progressi. Ühiskonna areng lakkab olemast, kui ühiskond kinnistub teatud teadmiste juurde, mis on muutmata kujul eksisteerinud tuhandeid aastaid. Aja jooksul saadakse mõndadest arusaamadest uutmoodi aru. Kuid mõnikord tuleb asju vaadata hoopis teise nurga alt, et paremini aru saada
aegselt. Näiteks Piiblit ei ole võimalik tõena mõista sõna-sõnalt nagu seda tehti enne teaduse arengu võidukäiku. Religioosseid dogmasid peab hakkama teistmoodi hindama, kui seda tehakse praegu. Religiooni olemusest peame hakkama uutmoodi arusaama, kui seda tehti siiani. Väga rangelt on teada, et religiooni ( näiteks Piiblis esinevaid „Jumalasõnu“ ) ei tohi „ümber mõtestada“. Kuid teaduse areng sunnib seda siiski tegema. Tänapäeva maailma ühiskonnas vahetub Jumala-kesksus üha rohkem loodusseaduste vastu. Religiooni ümber mõtestamine või informatsiooni muutmine toimub paratamatult. Arengu seisukohalt lähtudes on see tegelikult positiivne. Vastasel korral ei toimuks progressi. Ühiskonna areng lakkab olemast, kui ühiskond kinnistub teatud teadmiste juurde, mis on muutmata kujul eksisteerinud tuhandeid aastaid. Aja jooksul saadakse mõndadest arusaamadest uutmoodi aru. Kuid mõnikord tuleb asju vaadata hoopis teise nurga alt, et paremini aru saada
annaabi.ee 
