Kui võrrelda meteoroloogilise vaatlusvõrgu jaamade andmeid meteomastide ja mudelarvutuste andmetega, on võimalik täpsustada hajumistingimusi, mida nende andmete alusel määratletakse. Lisaks sõltuvad mitmed heitmed otseselt välisõhu temperatuurist: kütmist, mille käigus eralduvad tahm, SO 2 ja lämmastikoksiidid, on külmema ilmaga rohkem, bioloogilist lagundamist (NH 3) aga vähem. (Nirgi, 2001; T. Kaasik, 1990) 3. Eesti õhuseire 3.1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Välisõhu seire erinevaid aspekte Eestis teostavad Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) ja Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). (EMHI, 2013; EKUK, 2013) EKUK haldab kuute linnaõhu seirejaama ja kolme fooniõhu seirejaama. Linnajaamad on paigutatud hõlmamaks erinevat tüüpi saasteallikaid. Maafoonijaamad on paigutatud metsa alale, põllumajanduspiirkonda ja rannikumere lähedale. (EKUK, 2013)
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon...................................................................................................5 3. Eesti Roheline Liikumine ......................................................................................................6 3.1. Keskkonnateadlikkuse programm....................................................................................6 3.2. Ajalugu........
inimestel tekkida nahakahjustused, seal hulgas nahavähk, ning silmakae. Taimede suhtes on täheldatud vastuolulisi nähtusi, nii kasvu pärssivaid kui stimuleerivaid efekte. Samuti võib siduda ilmastikuga kohanenud epideemiat põhjustavate viiruste tekke osooniaukudele maapinnani pääseva UV-kiirgusega. KASUTATUD KIRJANDUS Eerme, K. 2005. Kuidas tekib osooniauk, in: Veismann, U. and Veskimäe, R. (eds.) Universum valguses ja vihmas. OÜ REVES GRUPP, Tallinn, pp. 63-68. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2012. Montreali protokolli nõuded ja nende täitmine. [WWW] http://www.klab.ee/o3/meetmed/montreali-protokoll/ (31.10.2012) Koorits, A., Nei, L.1998. Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Keskkonnakaitse Instituut, Tartu. Kriis, E., Truumaa, I. 2012. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1005/2009/EÜ ning vastavate siseriiklike õigusaktide täitmise korraldamine Eestis. Aastaaruanne 2011. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus,
Peame oluliseks informeerida ka oma kliente meie toodete keskkonnasõbralikust ja turvalisest käsitlemisest. Keskkonnasõbralikud tooted. Üha enam kasutame tootmisprotsessis edumeelseid tehnoloogiaid selleks,et kaitsta keskkonda. Keskkonnapoliitika ja selle kontroll Meie keskkonnapoliitika süsteem garanteerib keskkonnaalaste põhimõtete efektiivse järgimise ning kinnipidamise nende põhimõtete õiguslikest ja administratiivsetest sätetest.. EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus ehk EKUK teostab uuringuid ja keemilisi analüüse keskkonnaseisundi hindamiseks ning ettevõtetele ja elanikkonnale analüüse joogivee, toiduainete, kütuse jm. kvaliteedi kontrolliks.Uuringute tulemusi kasutatakse elutingimuste parandamisel, keskkonnale ohutute tehnoloogiate väljatöötamisel ning riikliku keskkonnastrateegia arendamisel. Uuringute tulemused on kasutatavad ka avariidest põhjustatud keskkonnareostuse ulatuse määramisel ja saasteallikate tuvastamisel.
manipuleerida, õpiti määrama DNA nukleotiidide järjestust. 7. Millistes valdkondades rakendatakse geenitehnoloogiat? Arstiteadus, puidutööstus, nanotehnoloogia. 8. Miks kasvatatakse geneetiliselt muundatud põllukultuure Euroopas suhteliselt vähe? Sest geenmuundatud toit ohustab looduslikke liike. 9. Kuidas kasutab biotehnoloogiat ravimitööstus? Farmakogenoomika- inimestele sobivad ravimid. 10. Milliseid töökohti leidub geenitehnoloogile keskkonnauuringute vallas? Keskkonna puhastamisel saab geneetiliselt muundatud mikroorganismidega kõrvaldada näiteks õlireostust. 11. Kuidas kasutatakse geenitehnoloogiat kohtumeditsiinis? Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmataisikute laipade identifitseerimiseks 12. Milliste teadusharude meetodeid kombineerib bioinformaatika? Matemaatika, andmetöötlus ja statistika meetodid. 13. Mida uurib proteoomika?
mõisa puutöökoda majutab 24 külastajat. Toad on kolme ja neljakohalised ning asuvad teisel korrusel. Tube kokku on kuus. · Endises tööhobustetallis tegutseb praeggu Restauraatorite koda. · Valitsejamajas asub MoKS - Kunsti ja Sotsiaalpraktikakeskus. Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mille toimimise eest hoolitsevad kunstnikud. MoKS asutati 2001. aastal, eesmärgiga arendada kohalikku ja rahvusvahelist koostööd kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade korraldamine, kunsti- ja kogukonnasündmuste korraldamine Eestis ja välismaal, koostöö arendamine üle-euroopaliste võrgustikega, omaenese tegevuse dokumenteerimine ja reflektsioon. · Endisest karjalaudast on saanud 500 kohaline kontserdisaal Folgikoda. Karjalaut oli
Praeguste arendusprojektide lõpuleviimisel võib fosfori osa neilt aladelt ulatuda kuni 30%ni. Seda peab silmas pidama Harku järve valgalal kavandatavate arendustegevuste osas (Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007). Kavandatavad tegevused Harku järve valgalale toovad kaasa olulise negatiivse mõju Harku järve vee niigi halvale kvaliteedile. Seega objektilt tulev mõju järvele on tunduvalt madalam, kui seda on tema valgaladele ehitatavatel ehitistel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on hinnanud Harku järve valgalasehitustegevusest tulenevat lisakoormust järvele. Praegu tuleb viimase aja ehituste kõvakatetelt 0,1-1,4% järve valgala lämmastikust ja 0,7-16% fosforist. Kui lõpetatakse praegu pooleli olevad planeeringud, siis ulatub kõvakatete lämmastiku osa 0,2-2,7 protsendini ja fosfori osa 1,3-30 protsendini. Lisaks sellele tuleb biogeene valgalasse juurde uute eramute dreeniveega. Fosfori
põlevkivi kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. Saasteainete emissiooni ja õhu kvaliteedi hindamise lähtealuseks on Ida-Virumaa Nii põlevkivi kaevandamise, kui kaelektrienergia tootmine mõjutab hulganisti ka väliskeskkonda ja atmosfääri. Keskkonnateenistusse laekunud ametlik statistika saasteallikate valdajate iga-aastase aruandluse põhjal ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ning selle Virumaa filiaali (edaspidi tekstis EKUK) õhuseire andmed, samuti ettevõtete (Viru Õlitööstus AS ja Nitrofert, AS Kohtla-Järvel, Ökosil Keskkonnalabor Sillamäel jt) poolt tehtud õhuanalüüside andmed. Saasteainete koguemissioon atmosfääri on alates 1990. aastast pidevalt vähenenud, stabiliseerudes aastatel 20012003 ligikaudu 150 tuhat tasemel, mis moodustab ~32% 1990.a emissiooni hulgast. Paiksete saasteallikate seas
puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise. Keskkonnaministeerium on olemas igas Eestimaa paigas. Kui pealinnas asub ministeeriumi keskus, siis 15 maakonnas oleme esindatud keskkonnateenistuste näol. Ministeeriumi valitsusalasse kuuluvad Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Keskkonnauuringud, Tartu Puukool, Põlula kalakasvatus, Loodusmuuseum, rahvuspargid ning loodus- ja maastikukaitsealad. Üheks oluliseks keskkonnapoliitika ülesandeks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused. Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, keskkonna tervislikkus ja jäätmed on
8 2.3. Kasutamise mugavus Eestlaste seisukohalt vaadates on wordpress sama mugav nagu välismaalastel. Allalaadimine ja laadimise õpetus on saadaval eesti keelsel veebilehel et.wordpress.org. Kui tarkvara arvutis, siis edasine on väga lihtne, kõik funktsioonid on õpetuses lahti seletatud ja selline kergus viitabki kasutamise mugavusele. Samuti on valmiskujul veebilehte mugav kasutada selle külastajatel. Näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse veebileht (http://www.klab.ee/), mis põhineb Wordpressi platvormil on väga lihtsalt kasutatav ning info on kergesti leitav. Täiesti sobilik tavakülastajale. Viimaseks argumendiks mugavuse kontekstis on kindlasti viimase paari aasta innovatiivsus moobiiltelefonide ning tahvelarvutite näol ning jah – Wordpress on saadaval ka sellisel kujul, et seda igal vajamineval hetkel nutitelefonis või tab’is kasutada. Mis võiks olla veel mugavam... KOKKUVÕTE
pinna- ja põhjavette, mis vähendab poolkoksi keskkonnamõju ja -riske. 4 Põlevkivi töötluses tekkivad ohtlikud ained, nende aastane kogus ja mõju keskonnale (EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud) 5 Poolkoks Poolkoksi ohtlikkust hinnati viimati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringus, mis käsitles poolkoksi toksilisust vee-elustikule. Leiti, et värske poolkoks avaldab vee-elustikule kahjulikku toimet, mis on piisavaks tingimuseks poolkoksi määramisel ohtlike jäätmete hulka. 10 a. vanune poolkoks vee-elustikule sellist toimet ei avaldanud, kuid sellest ei piisa, et määrata vana poolkoksi kuulumist tavajäätmete hulka. Põhjuseks on asjaolu, et puuduvad otseste katsetuste andmed poolkoksi
vastava valdkonna spetsialistid. Projekti tulemuste põhjal koostatud aruanne esitatakse Euroopa Liidu komisjonile. Lisaks on PM2.5 mõõtetulemused aluseks Eestile kehtestatava piirväärtuse määramisel ja vähendamismeetmete ulatuse kinnitamisel. Taotletav summa 854 476.- krooni. 7. Seoses kõrgete välisõhu saastetasemete esinemisega Ida-Virumaal ja eelkõige Kohtla-Järvel on plaanis koostööprojektina Keskkonnainspektsiooni, Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel jätkata süvendatud õhusaaste uuringuid nimetatud piirkonnas. Uuringute eesmärgiks on välja selgitada välisõhu halva kvaliteedi põhjused, kaardistada saastetasemed ning pakkuda välja meetmeid olukorra parandamiseks. Projekti esimese etapi käigus teostatud mõõtmised näitasid, et väga oluline osa vesiniksulfiidi saastest pärineb heitveepuhastusjaamast. Kuna heitveepuhastusjaama jooksevad kokku erinevatest
on probleem seotud lõhe ja räimega. Lõhe puhul on probleem eriti terav, kuna uuringute kohaselt on dioksiinisisaldus lõhes keskmiselt 34 korda suurem piirnormist. Dioksiinide seirest saame rääkida alates 2002. aastast. Eesmärgiks on olnud nii dioksiinide kui ka dioksiinilaadsete PCBde sisalduse määramine kalades, eelkõige Läänemere kalades. Põllumajandusministeeriumi (kuni aastani 2006) ja Veterinaar ja Toiduameti tellimisel on kõnealust seiret teostanud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Mereinstituudiga. Proovide analüüsimisel on kasutatud välisriigi akrediteeritud laboratooriumi teenuseid, sest Eestis puudub tehniline võimalus ja volitatud laboratoorium selliste analüüside läbiviimiseks. Senised analüüsitulemused näitavad, et uuritud Läänemere kaladest räime ja kilu dioksiinide sisaldused jäävad alla 3,5 pg WHO-TEQ05/g, mis on ka Euroopa Liidu dioksiinide piirnormiks kalades.
Ülejäänud partide ja hanede ning kõigi luigeliikide arvukus jääb enamasti alla kümne tuhande. Kurvitsatest on kevadise läbirände ajal arvukamad tutkas, mudatilder ja kiivitaja. Viimane neist on arvukas ka sügisesel rändeperioodil. Muu seire Matsalu rahvuspargi administratsiooni poolt või koostöös uurimisasutustega teostatavad seireprogrammid: 1. Vee kvaliteet Pinnavee kvaliteeti on uuritud ja andmeid kogutud juba aastakümneid. Andmete põhjal on valminud uurimus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt. 2. Taimestik Rannaniitude taimestiku seiret on tehtud alates 1994. aastast. Saadud teave võimaldab paremini planeerida karjatamist ja karjatuskoormusi. 3. Kalad Matsalu rahvuspargis on uuritud kalastikku väga erinevatest aspektidest Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt. 4. Kahepaiksed Kahepaiksete sigimispaikade inventeerimist on teostatud alates 1994. aastast. Peamiselt on uuritud rannikualasid kuid vaatlusi on teostatud ka Kasari luhal ning Puise, Matsalu ja Kloostri metsades
keskkonnas temperatuuril 1000-1100 kraadi, tänu millele põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Jäätmete põletamine koduahjus toimub madalamatel temperatuuridel ning ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ning pigi teket. Seetõttu on suur vahe, kas jäätmeid põletatakse kodus või spetsiaalsetes ahjudes.(6) Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) tegi 2015 aasta kevadel Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe 3 korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad
-16. maini 2002 miinimumiga 8. mail (284 DU). 1999. aasta 28. oktoobril on Eesti kohal registreeritud madal osoonikihi paksus (209 DU), mis sel ajal vastas Põhja-Euroopa kohal laiunud õhenemisele ning oli kogu ulatuses jälgitav kaugseiresatelliidilt ERS-2 aparatuuriga GOME (Global Ozone Monitoring Experiment). 7. Osoonikihi kaitsmine Eestis ja probleemid Eestis tegelevad igapäevase osoonikihi kaitsega keskkonnaministeerium, ITK kliima- ja osoonibüroo ja Eesti keskkonnauuringute Keskuse osooniüksus. 1994-1998 aastal töötati välja Osoonikihti kahandavate ainetevjärkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklikku program. Programmi kogumaksumus moodustas 13 miljonit krooni. 6. juulil 2002 kiitis Valitsus heaks Montreali protokolli, mille Riigikogu ratifitseeris need 23.okt.2002. aastal. Iga Montreali protokolli osapool peab kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle.
7 3. Loodusressursside säästmine Üks taaskasutusega haakuv teema on vesi .Vesi on tõeline loodusvara. Hoides ja säästes vett, hoiame ja säästame ka elu maakeral. Inimestel on erinev arvamus pudelivee suhtes. Mina olen põhimõtteliselt pudelivee vastane. Olen veendunud selles, et meil Eestis on piisavalt puhas vesi, et seda juua. Pudelivesi on ka väga kallis. Pealegi Eesti Keskkonnauuringute Keskus kontrollib elanikkonna joogivee puhtust. Ka taarat tekib pudelivee tarbimisel mõttetult palju. Teine veekasutus koht on vannivesi. Olen mõelnud ,et kasutusel olnud vannivett oleks mõistlik suunata WC potti. Arvan, et seda on võib-olla ka juba tehtud. Veel üks vee hoidmise võimalusi on vihmavee kogumine taimede kastmiseks. Tänapäeval maakodudes on see üsna levinud moodus vee kasutamiseks. Olen teel mõtetega vee taaskasutuse poole. Koduses
4) Jahimajanduse korraldajana organiseerib RMK oma jahimaadel jahipidamist ja aitab kaasa elujõuliste ulukiasurkondade säilimisele. 3. As Erametskeskus 1) Korraldatatakse metsaomanike, nõustajate ja sertifitseerijate koolitamist. 2) Toetatakse erametsaomanike tulundusliku ja mittetulundusliku ühistegevust. 3) Nõustavad igat abivajajat metsas kohapeal, annavad vastuseid küsimustele seoses metsa kasvatamise, kasutamise ja ka müügiga. 4. OÜ Eesti keskkonnauuringute keskus 1) Keskus teeb füüsikalisi ja keemilisi laborianalüüse ning geotehnilisi uuringuid. 5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1) Laboris tehakse keemilisi ja lõimise analüüse. 2) Tehakse kompleksanalüüse ja üksikute komponentide ja elementide määranguid. 3) Analüüsitakse põhja-, pinna- ja joogivett, pinnase, liiva, kruusa, savi, lubja- ja dolokivi, sette ja kivimi proove. 6. AS Eesti Kaardikeskus
Juhtimist võib teostada: Globaalsel tasemel , regionaalsel tasemel , munitsipaalsel tasemel , ettevõtte või ärifirma tasemel , individuaalse kodumajanduse tasemel, keskkonnajuhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: Indikaatorite väljavalimine, seire (monitooring) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu.
1. Agrotechnology from Finland. Kättesaadav: http://www.agrotechnology.fi/category?language=en-gb (28.03.2015) 2. Dozamech. Kättesaadav:http://www.dozamech.pl/en/index.php? option=com_content&task=view&id=358&Itemid=435 (28.03.2015) 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. -Tallinn. 1987. 4. A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine. Tartu. 1999. 169-170 lk. 5. Kört, M. OÜ Kupna Mõis keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn. 2005.Kättesaadav: http://www.klab.ee/wpcontent/uploads/2013/05/23.pdf (28.03.2015) 6. Keskkonnaamet. Looma ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Kättesaadav:http://www.keskkonnaamet.ee/public/juhend_KKM_maaruse_nr48_ra kendamiseks_060410.pdf (28.03.2015) 16 LISAD Lisa A. Ainetöö sisupunktid Ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse"
Selle tagamiseks hinnatakse vete olukorda igal aastal rohkem kui 750 veekogu, veekogu osa ja põhjavee kohta. Hinnangute tulemusi ajakohastatakse ja avaldatakse igal aastal keskkonnaagentuuri veebilehel. Veekvaliteedi uuringuid teevad laborid. Veeproovivõtja, kes peab olema atesteeritud, tuleb ise kohapeale proove võtma. Kõik laborid, kes uuringuid teevad, peavad olema akrediteeritud, et tulemused oleks usaldusväärsed. Kui soovite tellida veeanalüüse laboritest, saate infot näiteks OÜ Keskkonnauuringute Keskus laborist. Laborite akrediteerimist ja veeproovivõtjate atesteerimist korraldab keskkonnaministeerium. KOKKUVÕTTE Minu arust maailma veeprobleemidele ei leiata lähiajal lahendusi, kuigi nad pürgivad sellepoole. Referaadi koostamise käigus sain nii palju uut informatsiooni selle kohta kuidas inimesed, kel on puhast vett raiskavad seda igapäevaselt suurtest kogustest. Ma arvan, et paljudel inimestel pole aimugi mitu tuhat inimest kaotavad elu sest neil pole puhast vett.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad olema 1)otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta Otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestusega keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. KMH programmi arutelu • Tutvustada ja põhjendada kavandatava tegevusega kaasneva KMH menetluse käiku, peamisi negatiivseid mõjusid, nende hindamise ja analüüsimise metoodikaid, võimalikke alternatiive, mõjuala ulatust • Üldsuse informeerimine, huvirühmad, keda vaja veel
Keskkonnaamet Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Keskkonnakaitse Inspektsioon Instituut (maakondlikud osakonnad) Põlula Kalakasvatus Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on
Keskkonnaamet Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Keskkonnakaitse Inspektsioon Instituut (maakondlikud osakonnad) Põlula Kalakasvatus Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on
siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Eriotstarbelinekalapüük Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks. Kalastuskaart n elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja sellele märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaart
· Keskkonnakaitse Inspektsioon · Metsakaitse ja metsauuenduskeskus Riigiasutused · Info- ja Tehnokeskus · Riiklik Looduskaitse Keskus · Loodusmuuseum · Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Kiirguskeskus · Põlula Kalakasvatus · Keskkonnaministeeriumi haldusalastruktuur Riigi tulundusasutused ja äriühingud · OÜ Geoloogiakeskus · Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) · AS Eesti Kaardikeskus · OÜ Tartu Keskkonnauuringud · AS Tartu Puukool · OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus · AS Eesti Metsataim Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus.
teatud mõjudel tekkinud keemiliste ühendite sisaldus maakoores,sh mullas. Selle viimane uuring viidi Eestis läbi geoloogiakeskuse poolt 1992-1994 aastatel; Metsamuldade seire 50% muldadest metsade all, vaja uurida mis toimub muldadega, viib läbi Keskkonnateabe Keskus; Mullaelustiku seire MTÜ Keskkonnakaitse Instituut (uurivad vihmausse jne); Muldade saasteseire 1996-1999 viib läbi Keskkonnauuringute keskus. 1 Kõige ulatuslikum seire liik agrokeemiline seire e. väetistarbe määramine. Alustati 1928. Aastal Kuusikul Riigi Põllutöö Kaitsejaamas esimesed mullaproovid väetistarbe määramiseks. Väga laiaulatuslik töö läks lahti alles 1957 aastal. Mullaviljakuse programm 2002 ... 2008. Esimene voor kuulutati välja 2002. aasta juulis, järgmine voor 2003
katastrid), Keskkonnaamet, Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) o riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Põlula Kalakasvatus o riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Keskkonnainspektsioon: o Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja –varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid o Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades
Ilmavaatlused Uuringud Eelnõud õigusaktidele Rahvusvaheline kk kaitse Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Riigi tulundusasutused ja äriühingud OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Missioon on õiguskuulekuse tagamine, et parandada keskkonnaseisundit. Valdkonnad: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse. Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
proovid, kvaliteedikontrolli proovid, kontroll-kaardid, paralleelanalüüsid) 34 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Seadmed, aparatuur Kvalifitseeritud personal Taatlemine, kalibreerimine Dokumenteeritud ja valideeritud meetodid Kvaliteedikontroll (sisemine, välimine) Võrdluskatsed Laborinõud, kemikaalid Akrediteerimine Keskkonnauuringute tegemiseks vajalikke proove analüüsivad katselaborid, mis peavad olema akrediteeritud ja sooritama katselaboritevahelised võrdluskatsed. Seega akrediteerimine on labori kompetentsuse ametlik tunnustamine kindlate mõõtmiste teostamiseks Kriteeriumid: · vastavus Euroopas üldtunnustatud akrediteerimisnõuetele, EVS EN standardid · akrediteerimist teostab Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK). Akrediteerimise märksõnad: erapooletus
-hoiualad -kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid -püsielupaigad -kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne) -kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Keskkonnakaitse korraldamisega saame hoida ja kaitsta oma elukeskkonda. Meie keskkonda ohustavad õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne. Kõige sellega tegeleb keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega: -keskkonnaagentuur -Eesti Keskkonnauuringute Keskus -keskkonnainspektsioon -keskkonnaamet Keskkonnaminiseeriumi valitsemisalas olevad asutused Keskkonnaamet, Maa-amet ja Keskkonnainspektsioon Riiklik planeering (tasemed, liigid), keskkonnakaitses kasutatavad majanduslikud meetmed Riigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, oma eeskuju näitamine ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Keskkonnapoliitikat tuleb teha rahvusvahelises koostöös, kaitstes keskkonnasäästlikke majandamismeetodeid nii, et keskkonna
maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: 1.Valitsusasutused: EV Riiklik Maa-amet, Keskkonnaamet (KKA), Keskkonnainspektsioon 2.Riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, KKMi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 3.Riigi tulundusasutused ja äriühingud: RMK, SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, OÜ Geoloogiakeskus, AS Ökosil. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)- loodi 1999, 29% Eestist RMK hallata. Keskkonnainspektsioon- on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Menetleb kkalaseid väärtegusid ning kkkuritegusid. Keskkonnaamet- on valitsusasutus, mis tegutseb KKMi valitsemisalas.
33. Venäläinen,E-R; Hallikainen, A; Parmanne,R; Vuorinen P-J "Kotimaisen järvi- ja Merikalan Helsinki 2004 34. EE, 1995 35. "Kalastaja" 2001, Nr.22 36. http://www.mi.mun.ca/mi-net/enviro/organ.htm 37. Roots,O;Järv,L ;Simm,M "DDT and PCB concentrations dependency on the biology and domicile of fish: an example of Perch (Perca fluviatilis L.) in Estonian coastal Sea" ; 2004 38. Läänemereportaal, 2008, http://www.fimr.fi/et/et_EE/et/ 39. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus "Ohtlike ainete Seireprogrammi uuendamine" 2007 40. Skoog D.A., Leary J.J. Principles of Instrumental Analysis. Fourth edition, Saunders College 1992 47 LISA 1
Alates 21. detsembrist 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on keskkonnaminister Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet (KeA) Keskkonnainspektsioon (maakondlikud osakonnad) ́ , ühendatakse KeA alates 01.01.19 Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Riigi tulundusasutused ja äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus AS Ökosil Keskkonnaministeerium valitsemisala • riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine • loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine • järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle • ilmavaatlused • geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine
1) otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. §12. Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata jätmisest teatamine (1) Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise: 1) algatamisest liht või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates; 2) algatamata jätmisest arendaja kulul koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise avalikustamisega;
peavad olema: 1) otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. (9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ühe osana. (10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstava liigi elupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava
3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. (9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmata jätmise otsuse ühe osana. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala,
Saasteaine lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on: Saasteaine maksimaalne lubatud kontsentratsioon vees või veekogus, mg/l (µg/l) LPKm saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud piirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis ühe tunni jooksul (SPV1), mg/m3 LPKk - saasteaine ööpäeva keskmine lubatud piirkontsentratsioon (SPV24), mg/m3. Keskkonna probleemidega tegeleb Eesti Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Kiirguskeskus Info- ja tehnokeskus OÜ Keskkonnauuringute keskus Metsaamet Maaamet Keskkonnainspektsioon Keskkonnafond jt. 15. Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks. Nende ohtlikkus seisneb selles, et poolkoksi laialiuhtumine sademeveega viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud
vähkide suremise või marja hävimise põhjuseks. Kõige kehvemad on hapniku olud tavaliselt talve lõpul. Heades hapnikuoludes taluvad vähid paremini ka halba vee kvaliteeti. Suve lõpul vee kihistudes võib põhjakihis tekkida hapnikupuudus, mistõttu võib olla vajalik vee segamine. Puurkaevu- või allikavesi on tavaliselt vähese hapnikusisaldusega ja seda tuleb õhustada enne kasutamist. Tasulisi vee kvaliteedi analüüse tehakse Eestis mitmetes keskkonnauuringute, tervisekaitse ja teaduslaboratooriumides. Vähikasvatuse alustajatel on soovitav lasta kasutatava vee koostist erinevatel aastaaegadel uurida. Vajalik veekogus Vähikasvatuseks vajalik vee kogus sõltub vee kvaliteedist, vähkide arvust, söötmise intensiivsusest. Kui vesi on kvaliteetne, võib seda korduvalt kasutada. Korduvkasutatavat vett võib hapnikuga rikastada, filtreerida või lubjata. Täpseid veevajaduse arve ei saa esitada, kuid vältida tuleb läbijäätumist, liigset
peavad olema: 1) otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. (9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmata jätmise otsuse ühe osana. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstava liigi elupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu
Sellist materjali nimetatakse ühtlaseks materjaliks (joonisel kõver 1). Lauge tõusuga kõver aga moodustub, kui kasvupinnases sisalduvate osakeste läbimõõt varieerub laiades piirides. Sellist materjali nimetatakse kas segateraliseks (kõver 2) või ebaühtlaseks (kõver 3) materjaliks olenevalt sellest, kui laia vahemikku just osakeste läbimõõt jääb. Selliseid nimetusi kasutatakse näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuses. Seda, kas tegemist on ühtlase-, segateralise- või ebaühtlase materjaliga, näitab lõimisetegur ehk d60 / d10 –suhe, kus d60 on osakeste selline läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 60 kaaluprotsenti pinnasest; d10 aga on osakeste läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 10 kaaluprotsenti pinnasest. Teisisõnu on d60 võrdne sõelaava läbimõõduga, millest
peavad olema: 1) otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. (9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmata jätmise otsuse ühe osana. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstava liigi elupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja
2001.a. ankeedist. Uurimisgruppi kuulusid Jüri Uljas (projekti juht), Reet Reispass, Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga
peavad olema: 1) otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta. (9) Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ühe osana. (10) Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstava liigi elupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu
Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004. aasta kestel Rahu ja Õismäe mõõtejaamas vastavalt 3 ja 28 korda. Kasutades infot Tallinna ÜP keskkonnaekspertiisist (1999), vahepealsete aastate välisõhu seire aruannetest ja muudest teostatud uuringutest/töödest võib üldistatult öelda järgmist:
keskkonnaorganisatsioonidega. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas: EV valitsusasutused: Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus Riigiasutused: Info- ja Tehnokeskus, Riiklik Looduskaitse Keskus, Loodusmuuseum, Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Kiirguskeskus jne Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus jne 24. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon Keskkonnakaitse institutsioon on keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid 25. Euroopa Liidu Parlament, Nõukogu ja Komisjonid EL Parlament: Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet: arutada ja võtta koos nõukoguga vastu ELi õigusakte; jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada
annaabi.ee 
