" [1] 1.ÅRHUSI KONVENTSIOONI KOLME SAMBA SÜSTEEM Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks on sätestatud kolm menetluslikku põhiõigust- Konventsiooni kolm sammast, mida iga osapool peab tagama ja milleks on õigus keskkonnateabele, õigus osavõtule keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning õigus juurdepääsule keskkonda puudutavatele õigusemõistmisele. [2: 164] Konventsiooni kolm sammast jagunevad: - 1.sammas-keskkonnateabe üldkättesaadavus. - 2.sammas-otsustamise menetluses osalemine. - 3.sammas-juurdepääs õigusemõistmisele. 1.1 1.sammas- keskkonnateabe üldkättesaadavus Konventsiooni üldine kättesaadavus avaldub avaliku võimu organite kaudu, kes peavad teabe tegema üldsusele kättesaadavaks, kui üldsuse esindaja seda taotleb ja teavitama inimesi tervistohustava või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks. Teabe peab vormistama kirjalikult
valduses oleva info otsimiseks ja saamiseks. Avalikkusele peab olema kättesaadav kogu keskkonnainfo, väljaarvatud kui teabele juurdepääsu on seadusega sätestatud korras piiratud. Ametiisikud peavad tagama, et see osa teabest, mis erandite alla ei kuulu, eraldatakse muust teabest ning avalikustatakse. Keskkonnainfo kättesaadavuse printsiipi toetab avaliku teabe seadus, mille kohaselt peab ametiasutuses dokumenteeritud info väljastamine olema korraldatud. [5] Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil: · avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (nn passiivse informeerimise kohustus). · avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks (nn aktiivse informeerimise kohustus). [1]
Peale selle pakub ta lisavõimalusi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikale (ESDP). Tuleks püüelda igasuguse võimaliku tsiviil- ja militaarkoostöö sünergia poole, et tagada parem ressursside kasutus, täiendades igati ELi satelliidikeskust, mis juba selles valdkonnas tegutseb. GMES pakub olulist abi keskkonnaseirele ja keskkonnaseisundi hindamisele ning aitab kaasa komisjoni ja liikmesriikide arendatava ühise keskkonnateabe süsteemi rakendamisele. GMES parandab keskkonnateabe kvaliteeti ning teeb selle kättesaadavamaks, samuti muudab sujuvamaks ja ratsionaalsemaks keskkonnaalase aruandluse. GMES hõlmab niisiis kohalike, piirkondlike ja ülemaailmsete probleemide lahendamist ning tal on otsustav osa Euroopa juhtrolli edasiarendamisel seirevõrgustike ja kaugseire tegelikul rakendamisel kliima- ja keskkonnmuutuste jälgimise ning tsiviiljulgeoleku heaks
Läänemere ulatuses. (Peterson, U. et al. 2008) Rannikumere eutrofeerumise seiret, põhjaelustiku seiret, ohtlike ainete seiret ja rannikumere kaugseiret viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut, mererannikute seiret viib läbi Eesti Geoloogiakeskus. Oluliseks osaks kaugseire töös on välja töötada Läänemere jaoks sobilikud algoritmid, mis annaksid võimaluse hinnata klorofüll α ja fütoplanktoni kontsentratsiooni ja levikut Läänemeres. (Keskkonnateabe Keskus) Ranniku ja sisevete seisundi seire osas peaks arvestama sellega, et mujal väljatöötatud kaugseire algoritmid ei sobi suure tõenäosusega Eesti rannikuvetes kasutamiseks. See tähendab, et kohalikud teenused tuleb suures osas ka siin välja töötada. Vastasel korral riskime sellega, et Euroopa Liidu tasemel tehtavad otsused põhinevad andmetel, millel ei ole adekvaatset seost Eesti rannikuvete tegeliku seisundiga. Seetõttu peaks Eesti seireprogramm
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Õpilase nimi UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE MS WORDI VAHENDITEGA Kodune töö Metsandus Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord 1TÄHED................................................................................................................... 3 1.1Katustähed..................................................................................................... 3 1.2Vene tähed..................................................................................................... 3 2INDEKSID.............................................................................................................. 3 2.1Indeksid ja astendajad.................................................................................... 3 3VAL...
(metsamant). Sood moodustav Eesti pindalast ca. 20%, millest on kaitse alla võetud ca. 18% (Eesti Maaturism 2010). Seega moodustavad Eestis kaitse all olevad piirkonnad ligi 11% terve riigi pindalast ning tähtsaimad kaitsealad Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. 31. detsembri 2010 aasta seisuga on on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 116 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata ning 537 kaitstud pargi- ja metsaala (Keskkonnateabe Keskus 2011). On mõistetav, miks suur osa loodushariduse ja turismi infrastruktuurist paikneb just kaitsealadel ning Eesti loodusega tutvuma tulnud turistid liiguvad peamiselt kaitsealalt kaitsealale (Eesti Maaturism 2010). Tänu paljudele kaitsealadele ning rohketele metsadele ning soodele on loodusturismi pakkujatel mõttekas läbi viia erinevaid loodusõppe programme, matku, seiklusmänge jne.
mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning annab lisainformatsiooni õhusaaste (sh kauglevi) mõju kohta elusloodusele. Metsa ja metsamuldade seiret viib läbi Keskkonnateabe Keskus (Keskkonnainfo (2), 2014). 4 3. SEIREJAAMAD I astme metsaseire võrgustik on rajatud 1988. aastal ning koosneb 96 alalisest vaatluspunktist 16x16 km ruutudel. Vaatluspunktid paiknevad koosseisult, vanuselt ja kasvukohatingimustelt erinevates puistutes vastavalt võrgustiku ristumispunktide sattumisele erinevatesse puistutesse
13.Millega tegeleb keskkonnakaitse? Tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega ja tema haldusalas olevad ametid. 14.Millega tegeleb looduskaitse? Hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. 15.Milliseid ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Reostuse korral likvideerib reostuse ning aitab ka teistel õnnetusjuhtumitel. 16.Milliseid keskkonnalubasid väljastatakse ja kes neid annab? Mille jaoks? Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17.Milliseid ülesandeid keskkonnakaitse vallas täidab kohalik omavalitsus ? Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest. 18.Miks on kaitse alla võetud roomajad? Mis neid ohustab? Millised roomajad on kaitse all? Kaitse all on arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kivisisalik. 19.Kuidas kaitsta roomajate elupaiku? Mitte puutuda. 20.Miks ei tohi rästikuid tappa?
metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995
1 RIIGI OSALUSEGA HALLATAVAD VALITSUS- TULUNDUS- JA SIHTASUTUSED RIIGIASUTUSED ASUTUSED JA ÄRIÜHINGUD RIIGIMETSA 8 12 MAJANDAMISE KESKUS 2 KESKKONNATEABE KESKUS MAA-AMET METEOROLOOGIA JA 9 MAAKONDLIKUD SA ERAMETSAKESKUS 3 HÜDROLOOGIA INSTITUUT KATASTRIBÜROOD OÜ EESTI KESKKONNA- 10 13 UURINGUTE KESKUS 4 LOODUSMUUSEUM KESKKONNAINSPEKTSIOON
_Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. _Taani, Århuse _Allkirjastati 1998, ka Eesti _Eesti ratifitseeris 2001 _Konventsioon jõustus 2001 _43 riiki (8. oktoober 2009) 3 alustala _Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue) _Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus) _Juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse) _ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (1974) _IUCN(1948) _WWF (1961) _Greenpeace (1971) Keskkonnateabe kättesaadavus 1. Keskkonnateabe taotlusele vastamise kohustus avaliku võimu organitel 2. Keskkonnainfo peab olema avalik ja kaasajastatud. Infot peab haldama, ajakohastama ja levitama. 3. Huvi ei pea põhjendama. 4. Põhjendama peab info andmisest keeldumist. KYOTO PROTOKOLL _1997 New Yorki konventsiooni täiendus _Jõustus 2005 _2009 ratifitseeris 184 osapoolt, sh 183 riiki ja Euroopa Liit _EM saavutamisega tegeleb 37 riiki lisaks EL riikidele
Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti: a) geograafilisest asukohast ning b) kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %) . Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: a) tarbitava elektrienergia koguse ning b) tipukoormuse katmiseks vaja mineva tootmisvõimsusega. Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km² rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja
· jäätmeseadus 4 2. Keskkonnaministeerium Keskkonnaprobleemide lahendamisega riiklikul tasandil tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse eesmärk on: · koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. · usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele. 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) teostab uuringuid ja keemilisi analüüse keskkonnaseisundi hindamiseks ning ettevõtetele ja elanikkonnale analüüse joogivee, toiduainete, kütuse jm. kvaliteedi kontrolliks. 2.2. Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus,
Tormile järgnev uuenemisperiood haarab paljusid aeglaselt kulgevaid protsesse: ala rohtumine, põõsaste ning puude juure- ja kännuvõsude tekkimine, lamapuidu lagunemine, heitepuude juurestikuaukude täitumine säilinud puudel viljade teke ja seemnete levimine ning seemnest noorte lehtpuude tekkimine ja kasv, mille ajaintervalli pärast järgneb kuuse teke lehtpuude alla. (Laas jt 2011) 9 Kasutatud kirjandus Aastaraamat METS 2010. Keskkonnateabe keskus. 2012. Tartu. 241 lk. Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. 2011. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu. 862 lk. Lindenmayer, D. B., Franklin, J. F. 2002. Conserving forest biodiversity. A comprehensive multiscaled approach. Island Press. USA. 352 pg. Stoffel, M., Bollschweiler, M., Butler, D.R., Luckman, B.H. 2010. Tree Rings and Natural Hazards: A State-of-the Art. Springer Science & Business Media, 505 pg.
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
korraldamine jne. Keskkonnaagentuur KAUR Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd Keskkonnaagentuur Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaminis- teeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Keskkonnateabe Keskus Visioon • Keskkonnateabe Keskus on juhtiv usaldusväärse integreeritud keskkonnateabe töötleja Eestis. • Keskkonnateabe Keskus on professionaalne keskkonnateabe töötleja (koguja, analüüsija, levitaja) Eestis. Pöörame tähelepanu andmete kvaliteedile, sihtrühmade vajadustele ning andmete kasutatavusele ja omavahelisele sidustatusele. Missioon Keskkonnateabe Keskus pakub usaldusväärset keskkonnateavet, mis on aluseks hea
suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %). 3 Joonis 1. Päikese energeetilise resursi jagunemine 1.1. Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: tarbitava elektrienergia koguse ning tipukoormuse katmiseks vaja mineva tootmisvõimsusega. Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km2 rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide (photovoltaic) paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab
lahendusteks. ÜRO peaassambleele esitatud aruanne ,,Our Common Future" võttis kasutusele mõiste SÄÄSTEV ARENG (sustainable development). Peamised koostisosad: säästev poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tootmis-, tehnoloogiline, rahvusvaheliste suhete ja haldussüsteem. EL arengud Rooma leping keskendus maj. Heaolu tõsu, Maastrichti leping seab eesmärgiks säästva arengu. 1998 Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavus, keskkonnaasjade otsustamses üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Avatud ühiskond. Määrab mitte niivõrd osalevate riikide lepingulisi kohustusi, kuivõrd riigi kohustusi kodanike ees. Ettevaatusprintsiibi kehtestamine. II Ettevaatusprntsiibil seadustes oluline paindlikkus ja loa väljaandja suur kaalutlusõigus individuaalses olukorras. anticipatory model precautionary principle
reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine. II periood – Otseste ohtude vältimise printsiip, saastaja-maksab-printsiip e. kes maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna, kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged. III periood - Ettevaatusprintsiibi ja Integreerimisprintsiibi esiletõus. Kompleksne keskkonnakaitse. IV periood – Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): 1. Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. 3. Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu.
kahjustamise eest kolmandate isikute poolt ja rakendada positiivseid meetmeid inimeste tervise kaitseks. Näide: LCB v UK (EIÕK, 1998) – tuumakatsetused ja lähedalasuva elaniku lapse leukeemia. Kohus: riikidel on kohustus tagada nende jurisdiktsiooni all elavate inimeste õigus elule. 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni- Artikkel 4 passiivse informeerimise kohustus – avaliku võimu organite kohustus vastata keskkonnateabe taotlustele. Artikkel 5 aktiivse informeerimise kohustus – avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks. 5. Arhusi konventsioon Arhusi konventsioon käsitleb kolme teemat:
kaitsmise vajadust ja selleks kasutatavaid erinevaid seireprogramme. Seireprogrammide läbiviimise tulemusena valmivad seireandmestikud, mis on Arhusi konventsiooni kohaselt avalikud juba aastaid, võimaldavad keskkonnamõjude hindamist uute rajatiste planeerimisel, samuti laialdasemat kasutamist keskkonnauuringutes. Seireandmed on kättesaadavad programmi kodulehel http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/. Samuti antakse trükis välja aastaraamatut "Eesti keskkonnaseire". Keskkonnateabe mõistetavust tõstab lähiaegadel kindlasti ka keskkonnaindikaatorite süsteem, mis jagab keskkonnaseisundi laias laastus heaks, rahuldavaks ja halvaks. Siis on juba hoopis lihtsam järgmisel aastal vaadata, mis ja millises suunas on muutunud. (Roose, 2005: 3) 11 Kasutatud kirjandus · "Järvede ja soode hüdroloogia", 11.10.2008 http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf · Kai Kimmel, 2001, "Märg Eesti", Tallinn "Ilo"
www.prugivedu.ee www.bioneer.ee Euroopa Parlamendi kodulehekülg Juhendmaterjal Trükitööstusele Wikipedia leheküljed: Incineration, Jäätmekütus, Waste hierachy, Jäätmekäitlus, Recycling, Refuse-derived fuel, Waste management, Jäätmete kogumine, TTÜ Mehhanikateaduskonna Soojustehnika Instituudi õppematerjalid www.eesti.ee EES-Ringluse kodulehekül Janely Luuk, ,,Jäätmete põletamine on ohtlik nii keskkonnale kui inimestele" Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2008-2010 Keskkonnateabe Keskuse kodulehekülg Peeter Eek ,,Jäätmekäitlushierarhiast Teooria ja praktika. Eesti 2010", 2010 Peeter Eek ,,Jäätmekäitlus 2008-2013: Revolutsioon jätkub", 2008 Robert Kiviselg, ,,Biojäätmete käitluse olukord Eestis, arengukavadest ja seadusandlusest tulenevad nõuded täna ja tulevikus.", 2010
Juhtimist võib teostada: Globaalsel tasemel , regionaalsel tasemel , munitsipaalsel tasemel , ettevõtte või ärifirma tasemel , individuaalse kodumajanduse tasemel, keskkonnajuhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: Indikaatorite väljavalimine, seire (monitooring) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine.
inimeste vajaduste rahuldamise. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid KK-ministeerium: Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigi- asutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne. Keskkonnaamet (5): Osalemine poliitika kujundamises; Tegevusload: kk-load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. ; Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne. ; Metsandus: järelevalve, seire; KK-teave ja haridus, uuringud Keskkonnainspektsioon (2): Järelevalve: looduskeskkonna ja varade kasutamine; Kriisiennetus:
peadirektoraat teeb ettepanekuid seoses poliitika ja õigusaktidega, mille eesmärk on kaitsta looduslikke elupaiku, tagada puhas õhk ja vesi ning jäätmete nõuetekohane kõrvaldamine, parandada teadmisi keemiliste ainete mürgisuse kohta ja aidata Euroopa ettevotjatel majandust säästvamaks muuta. Euroopa Keskkonnaamet (EEA)- on EL asutus, kelle ülesanne on pakkuda usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet. Määrus 1990, jõustus 93, tegevus algas 94. Koordineerib Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) tegevust. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)- keskkonnatoime ülevaated pakuvad tõenduspõhist analüüsi ning hinnangut riikide keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP)- on ÜRO haru, mis koordineerib ÜRO Keskkonnaprogrammi ja aitab arengumaades rakendada keskkonnasäästliku metoodikat., asutati 1972, peakontor Nairobis (Keenias).
vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Õigus teabele · Õigus teavet küsida · Õigus teavet saada Õigus osaleda · Õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel · Õigus osaleda keskkonnaalaste õiguse üldaktide väljatöötamisel Õigus juurdepääsule õigusemõistmisele Õigus küsida KSÜSE §30 lg 3: Teabe küsija ei pea avaldama keskkonnateabe küsimise eesmärki ega muul viisil teabe küsimist põhjendama. Keskkonnainfo mõiste (§30 lg 2, direktiivi art 2(1)) on vajalik eelkõige teabeõiguse teise osa riigi kohustus teavet koguda ja levitada piiritlemiseks. Õigused (õigus saada) · Ohu ilmnemisel teavitatakse viitamata igaühte, keda ohu realiseerumisest tekkinud oluline ebasoodne mõju võib puudutada, edastades teabe, mis võimaldab võtta mõju vältivaid või vähendavaid meetmeid (§31 lg 1).
tulemused tuleb Euroopa komisjoni ette kanda; Geokeemiline seire uurib erinevate keemiliste elementide sisaldust mullas looduslikult või teatud mõjudel tekkinud keemiliste ühendite sisaldus maakoores,sh mullas. Selle viimane uuring viidi Eestis läbi geoloogiakeskuse poolt 1992-1994 aastatel; Metsamuldade seire 50% muldadest metsade all, vaja uurida mis toimub muldadega, viib läbi Keskkonnateabe Keskus; Mullaelustiku seire MTÜ Keskkonnakaitse Instituut (uurivad vihmausse jne); Muldade saasteseire 1996-1999 viib läbi Keskkonnauuringute keskus. 1 Kõige ulatuslikum seire liik agrokeemiline seire e. väetistarbe määramine. Alustati 1928. Aastal Kuusikul Riigi Põllutöö Kaitsejaamas esimesed mullaproovid väetistarbe määramiseks. Väga laiaulatuslik töö läks lahti alles 1957 aastal.
Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised
Eraldi võib välja tuua põdrajahi Lahemaa rahvuspargis, kus on kaks eraldi jahipiirkonda. Kuigi rahvuspargi kaitsekord seab küttimisele piiranguid (tsoneering piirab küttimist sihtkaitsevööndites, samuti hoidutakse trofee-, kommerts- ja külalisjahist), on see põtrade arvukuse reguleerimiseks siiski vajalik. Enamasti kütitakse nooremaid, järelkasvuta või haigeid ja vigaseid põtru. Arvukuse reguleerimisse kaasatakse erinevaid osapooli (keskkonnaametnikud, jahimehed, bioloogid, keskkonnateabe eksperdid ja seirega tegelevad osapooled). Oluliseks peetakse jahi turvalisuse tagamist ning looduskeskkonna minimaalset häirimist. (Tõnisson 2011) 11 2.2. Säilitamist vajavad loodus- ja maastikuväärtused ning potentsiaalsed turismimagnetid Lähtuvalt ala looduslikust eripärast on rannikumadalikul juba täna arvukalt kaitsealasid, sh maastikukaitsealasid, hoiualasid, looduskaitsealasid ning Natura 2000 loodus- ja linnualasid,
tagamine. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid : KK-ministeerium, Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigiasutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne. Keskkonnaamet: Osalemine poliitika kujundamises. Tegevusload: kk -load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne. Metsandus: järelevalve, seire. KK-teave ja haridus, uuringud . Keskkonnainspektsioon Järelevalve: looduskeskkonna ja varade kasutamine. Kriisiennetus: koostöös Päästeameti, Politsei- ja
osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Riiklik programm Eestis – lõpetada osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine aastaks 2015. Genfi konventsioon Piiriülese õhusaaste konventsioon ja selle protokollid. Baseli konventsioon 1989 Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon. Aarhusi konventsioon 1998 Euroopa-alaste keskkonnaõiguste konventsioon. Alustalad: - Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue) - Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus) - Juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse) Keskkonnainfo – teave keskkonna kohta. KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus Õigusabi, sh strateegilised juhtumid, Juriidilised analüüsid, Õigusloome, Keskkonnaõiguse alase info levitamine ja vahendamine, Koolitused, Juhendid Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia.
4. keskkonnahoidlik tootearendus asendamisvõimalusest; 3. veele tekitatud (ökodisain), 3. jäätmetega või teisese toormega kahju 5. tootega seotud keskkonnateabe edastamine asendamisvõimalusest. 4. pinnasekahju ökomärgised ja keskkonna- aruandlus, 6. keskkonnajuhtimissüsteemid 13.10.2014 59 13.10
kuid on piiratud, sest: enamasti antakse kaitset vaid juba toimunud rikkumiste korral klassikaliste inimõiguste inimkesksus jätab välja suure osa keskkonna kaudsetel väärtustel põhinevast keskkonnakaitsest Århusi konventsioon (1998) - sätestab keskkonnaalased menetluslikud õigused Konventsioonil kolm sammast: * Õigus teabele. · Avaliku võimu organitele pannakse kohustus vastata keskkonnateabe taotlustele. · Avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, inimeste teavitamiseks või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leeven- damiseks. · Teabe andmisest keeldumine tuleb vormistada kirjalikult. * Õigus osaleda otsustamisprotsessis.
2011. Apteegid ei ole vanade ravimite tagasi võtmisest kuigi huvitatud. Eesti Päevaleht (online), (01.12.2011). http://epl.delfi.ee/news/eesti/apteegid-ei-ole-vanade-ravimite-tagasi-votmisest- kuigi-huvitatud?id=62536306 (04.05.2016) Raamatud Kriipsalu, M., Maastik, A., Truu, J. Jäätmekäitlus ja pinnase tervendamine. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2016. Leevik, M., Liiver, M., Kuusik, C., Päären, R., Rattur, A. Eesti jäätmekäitluse ülevaade 20082010. Tallinn: Keskkonnateabe Keskus, 2012 Uurimused Altmets, A. 2010. Ravimijääkide võimalik keskkonnamõju ja selle hindamine. Eesti Arst, (2011;90(7): 311320). http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/10886/6071 (12.05.2016) Lemmiksoo, V., Tenno T., Mölder E. Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta. Tartu: OÜ aqua consult Baltic, 2015 http://www.envir
teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. KKM Teabekeskus- Eesmärgiks on koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. Usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele. Keskkonnajärelevalve teostajad: (1) Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. (2) Seadusega võidakse ka teistele valitsusasutustele anda keskkonnajärelevalve ülesandeid – kiirguskeskus. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond
teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. KKM Teabekeskus- Eesmärgiks on koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. Usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele. Keskkonnajärelevalve teostajad: (1) Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. (2) Seadusega võidakse ka teistele valitsusasutustele anda keskkonnajärelevalve ülesandeid – kiirguskeskus. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond
+üldsus 1 või mitu füüs või jur isikut ja siseriiklike õigusaktide või praktika kohaselt ka nende isikute org, rühmad vm ühendused. +asjast huvitatud üldsus avalikkus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab kk alase otsuse tegemine või kellel on huvi kkasjade otsustamise vastu = kkkaitset edendavad valitsusvälised orgd, mis vastavad siseriikliku õiguse nõuetele. I sammas juurdepääs kkteabele. Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (art4 passiivse informeerimise kohustus) ning avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks (art5 aktiivse informeerimise kohustus)
hektari kohta maapinna ettevalmistamiseks ja kompenseeritakse kuni 80% taimedele tehtud kulutustest. Ka tehtud istutustöid kompenseeritakse kuni 128 euro ulatuses hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise kulusid kaetakse kuni 14,5 euro ulatuses hektari kohta. Metsade inventeerimise andmeid on riik kogunud sajandeid. Lausmetsakorralduse andmeid hoitakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris ehk metsaregister, mille pidajaks on keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskus. Metsaregistris sisalduvaid andmeid kasutavad metsaomanikud metsade majandamise planeerimisel ja riigiasutused planeeritud tegevuste seaduslikkuse hindamisel ning pikemaajaliste arengukavade koostamisel. Viimastel aastatel on registri kasutamise sfääri lisandumas veel metsaomanike majandusliku koostöö planeerimine, pindalapõhiste toetuste taotlemine ning metsade sertifitseerimise üle arvestuse pidamine.
loobumine o riiklik programm: lõpetada kõikide ainete kasutamine aastaks 2015 Genfi konventsioon: o teema: piiriülese õhusaaste konventsioon Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): o teema: ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise konventsioon Arhusi konventsioon: o allkirjastati 1998. aastal, jõustus 2001. aastal o alustalad: keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue), otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus), juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse) o keskkonnainfo – igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik,
Autorid tänavad kõiki juhendi koostamisel osalenud nõustajaid ja konsultante: Kaili Viilma Keskkonnaamet Murel Merivee Keskkonnaamet Agu Leivits Keskkonnaamet Tõnu Talvi Keskkonnaamet Roland Müür Keskkonnaamet Taavi Tattar Keskkonnaamet Leelo Kukk Keskkonnaamet Ain Vellak Keskkonnaamet Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Marge Rammo Riigimetsa Majandamise Keskus Anu Almik Riigimetsa Majandamise Keskus Liisa Kajala Soome Metsavalitsus Kari Lahti Soome Metsavalitsus Mikael Nordström Soome Metsavalitsus Carina Wennström Soome Metsavalitsus Enrico Durbano Eco-counter Tiiu Kull Eesti Maaülikool Juhendi valmimist toetas
algatamine. Sellisel juhul peatub tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. · Keskkonnalubade väljastamist menetlevad Keskkonnaministeerium, maakonna keskkonnateenistused ning teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimased piirduvad enamjaolt kalapüügi ja maa-ainese kaevandamise lubadega · Avalik protsess · Elektrooniline keskkonnalubade infosüsteem-Keskkonnateabe Keskus Missuguseks tegevuseks on vaja keskkonnaluba? · Loodusvara kasutamiseks (näiteks kasvava metsa raieõigus, jahiluba, kalastuskaart, kalapüügiluba jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba)
Seejuures ei taotleta kõigi kasulike veebilehtede ammendavat loetelu. Eesmärgiks on näidata allikate olemasolu erinevates valdkondades ning äratada mõtteid uurimisteemade leidmiseks. Uurimistöö teemast lähtudes leiavad juhendajad ja autorid vajalikku infot kindlasti ka paljudelt muudelt veebilehtedelt. Loodusteaduste valdkonnas tehtavate uurimistööde puhul on võimalik kasutada mitmekülgset Eesti keskkonnainfot. Lähtekohana sobib Keskkonnateabe Keskuse veebileht http://www.keskkonnainfo.ee/ , kust on kättesaadavad andmed õhu, vee, transpordi, maakasutuse, energia, vee, metsa, elurikkuse, kasvuhoonegaaside kohta. Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik kirjeldab elurikkuse kaitset ning pakub infot liikide (sh tõugude ja sortide, võõrliikide), elupaikade ja taimkondade kohta. Loodusvaatluste andmebaasist leiab ka vabatahtlike loodusvaatlejate kogutud andmeid taime- looma- putukaliikide, sh võõrliikide kohta
annaabi.ee 
