kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid. ALLUVUS JA FORMAAT · Keskkonnainspektsioon on kesskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, ministeeriumi allasutus. · Kuulub avalikku sektorisse. LÜHIAJALUGU · KKI sai alguse 19881991 tegutsenud Riiklikust Looduskaitse Inspektsioonist. · Aastail 19911995 moodustas see ühe keskkonnaministeeriumi osakondadest. · 1997. aastast kannab Keskkonnainspektsiooni nime. · 2000 liideti Keskkonnainspektsiooniga Mereinspektsioon. ÜLEVAADE AMETNIKEST · Nõunikud, raamatupidajad, haldusspetsialistid, personalispetsialistid, analüüsi- ja planeerimisspetsialistid, juristid, referendid, keskkonnakaitseinspektorid, looduskaitseinspektorid. SEOS TAVAKODANIKUGA · Erinevate lubade taotlemine. Kalapüügi- ja jahiload. · Ehitamine kaitsealadele ja veekogude piiranguvööndisse.
kokkuvõtte, ning nagu traditsiooniks saanud, troonivad ikka ja jälle nimekirja kalapüüginõuete rikkumised.Enim ehk 485 väärteomenetlust alustati seoses kalapüüginõuete rikkumisega, lisaks avastati ja eemaldati veekogudest 1130 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid.Tänu laevade jälgimissüsteemidele ja muudele korralduslikele meetmetele on kalapüügirikkumiste arv küll vähenenud, kuid õiguskuulekuse tagamine selles valdkonnas nõuab keskkonnainspektsiooni teatel endiselt palju raha. Lisaks igapäevasele järelevalvele korraldas keskkonnainspektsioon koos teiste järelevalveasutustega peamistes piirkondades - Peipsi järvel ja Liivil lahel - ühisoperatsioonid, mille käigus kaardistati ja kontrolliti kõik püügil olevad püügivahendid. Sügisel viis inspektsioon oma jõududega läbi mitu silmupüügi kontrollreidi Narva jõel.«Väga tänuväärne algatus ja abi tuli vabatahtlikelt, kes aitasid inspektoritel juba teist aastat
Lääne). 10 ne aasta jooksul, mil Häirekeskus on tegutsenud regionaalselt on pidevalt täiustatud tööks vajalikku aparatuuri ja korregeeritud töökorraldust, et olla elanikkonnale igati kättesaadav. LÄÄNE-EESTI keskus Pärnu Pikk 18 menetleb hädaabiteateid, mis laekuvad telefonile 112. Pärnust, Pärnumaalt Saaremaalt, Hiiumaalt, Läänemaalt. Hädasolijaid aidatakse nii tervise probleemide puhul, kui ka tuleõnnetustel ning püütakse lahendada keskkonnainspektsiooni töövaldkonda laekuvaid muresid. Seoses juubeliaastaga ning Häirekeskuse pideva arenguga positiivses suunas korraldab LÄÄNE-EESTI keskus infopäeva ning lahtiste uste päevad elanikkonnale. AJAKAVA 14 märts 2011 9.00- 11.00 asutuste juhatajad, ettevõtete tuleohutuste eest vastutavad isikud 11.00-13.00 PRS töötajad ja aktivistid 13.00-15.00 Eesti Kurtide Liidu töötajad ja vaegkuulajad teeninduspiirkonnast 15.00-17.00 Pärnumaa Pensionäride Liit, sotsiaaltöötajad 15 märts 2011 9
Isikuttõendav dokument Karistus Füüsilist isikut karistatakse kuni 300 trahviühikuga Juriidilist isikut kuni 3200 euro suuruse trahviga Millistes tingimustes võiks härra Ahven kala püüda ? Peab olema kalapüügiluba 100 konksuline õngejada Kala tuleks kasutada omatarbeks Peainspektor osutus ise röövpüügi mahitajaks Neli aastat Peipsil ebaseaduslikku kalapüügi vastu «võidelda» jõudnud Saariste (42) mõisteti kokkuleppemenetluse korras süüdi 12. oktoobril. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni kalanduse peainspektor jäi süüdi riikliku järelevalve ebaseaduslikus teostamises, ametiisikuna pistise võtmises ja korduvas altkäemaksuvõtmises. Liitkaristusena mõisteti talle kahe ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus, millest reaalselt pidi Saariste ära kandma eeluurimisel vahi all oldud ühe kuu. Kõige kõnekam selle kohtuotsuse juures on tõdemus, et ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlema pidanud Saariste käitus risti vastupidi
o Käitiste omaseirele o Parima võimaliku tehnika kasutamisele o Välisõhku suunatavate ainete piirväärtused o Vette suunatavate ainete piirväärtused Kompleksloas määratavad heite piirväärtused, võrdväärsed parameetrid või tehnilised meetmed põhinevad parimal võimalikul tehnikal. NÕUETE RIKKUMINE Käitaja kohustused nõuete täitmata jätmise korral o Käitaja peab loas sätestatud nõuete rikkumise korral: 1) informeerima sellest viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaametit; 2) võtma viivitamata meetmeid, et saavutada võimalikult lühikese aja jooksul oma tegevuse vastavus loa nõuetele; 3) Kui loa nõuete rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale ja inimese tervisele, peatab Keskkonnainspektsioon käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevuse, kuni käitaja tegevus vastab loa nõuetele. Vajaduse korral võib tegevuse peatada Keskkonnaamet. NÕUETE RIKKUMINE
ajujahi korraldamisel või jahiohutuse nõuete või jahieeskirjas sätestatud jahipidamise muude nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuidas peaks tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas seadusega? Enne laskmist tuleb olla kindel, et inimest pole jahitava looma lähedal ning sihitakse ainult looma. Tõsielu juhtum Saaremaa hirvelaskmise juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond alustas Saaremaal jaanuari lõpus aset leidnud hirvelehma ebaseadusliku laskmise uurimiseks kriminaalmenetluse. Kuna spetsialisti poolt tehtud ülevaatus näitas, et tegemist oli tiine loomaga, mille puhul hinnatakse keskkonnakahju suuruseks 36000 krooni, kuulub juhtum kriminaalkorras menetlemisele. Hirvelehm lasti 28. jaanuaril Leisi vallas Metsaküla jahiseltsi maadel toimunud ühisjahi käigus. Kasutatud materjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/12766181 http://www.kki
Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames peeti Euroopa autovaba päeva kogupereüritusena Nõmmel Jaama tänaval. Üleeuroopalist autovaba päeva on korraldatud juba 2000. aastast. 23.September: Uus tee pandi prügistajate kartuses kinni Viiratsi valda riigimetsa majandamise tarvis rajatud avar tee on ilma loata kasutamiseks keelatud, see tuleneb inimeste kultuuritusest. Maksimaalne karistus jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluse kohta on keskkonnainspektsiooni andmeil kuni 1200 eurot. 24.September: Keskkonnaamet avab Otepää looduskeskuses eripärase püsinäituse. 26. septembril avab Keskkonnaamet Otepää looduskeskuses Otepää kõrgustikku ja loodusparki tutvustava püsinäituse. Näituse eesmärgiks on äratada külastajates huvi Otepää kõrgustiku ja looduspargi vastu. 25.September:
· Karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, sama teo toimepannud juriidilist isikut 30 000.- Milline karistus ootab firmat selleest? §144. Kahju hüvitamine · Saasteainete välisõhku suunamise ja käesoleva seaduse nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju korvab kahju tekitaja vastavalt võlaõigusseadusele Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Filtrid tuleb teha korda · Kohustus teavitada loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse organit 48 tunni jooksul. · Nõutakse seadme koormuse vähendamist või töö lõpetamist, kui normaalset tööreziimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada või ei rakendata seadme käitamist vähesaastava kütusega. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Korstna tohib ehitada 250m kõrge. · Et vältida vähem õhu saastumist on võimalus taotleda luba ehitada korsten kõrgem. Loa saamisel võib olla korsten kõrgem
jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik. Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud, tekkinud keskkonnakahju suuruseks hinnatakse rohkem kui 76000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo inspektorid kontrollisid 10. veebruaril Viljandi järve ääres toimuvat metsaraiet. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Raie korraldaja väitel oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Ühtlasi olevat lubanud praeguseks juba
2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - rahatrahv kuni 3200€. MIS TINGIMUSTEL VÕIKS HÄRRA AHVEN KALA PÜÜDA? Ta peab… muretsema harrastuspüügi õigust tõendava dokumendi müügiloa, et müüa kala kasutama õngejada, mis koosneb kuni 100st konksust hoolitsema, et ei takista liiklust laevateedel teostama püüki kuni 20 meetri sügavusjooneni mitte püüdma kala looduskaitsealal Ebaseaduslik kalapüük Peipsi järvel on keskkonnainspektsiooni ja prokuratuuri huviorbiidis (23.02.2013) Peipsi-äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad. Hiljuti avastaski keskkonnainspektsioon juhtumid, kus püüti kala võrguga, millel oli lubatust väiksem võrgusilm. Algatati kriminaalmenetlus, mida juhib prokuratuur. TÄNAME KUULAMAST!
Käesoleva jäätmeloa omaja tegevuse Radioaktiivsetest või muudest jäätmetest, mis või tegevusetusega kaasnenud võivad kujutada ohtu inimese tervisele, varale jäätmete keskkonda viimine ja/või või looduskeskkonnale ja milliste käideldavatest jäätmetest põhjustatud vastuvõtmisest käitluskohas keeldutakse, tuleb keskkonnareostuse korral teavitada Keskkonnainspektsiooni 7. Käesoleva loa omaniku tegevuse või 6. Korraldada keskkonda viidud jäätmete ja neist tegevusetusega kaasneva kahju korral põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine 8. Kõikide avariijuhtumite puhul 7. Hüvitada täies mahus tegevusega põhjustatud kahju keskkonnale, teiste isikute varale ja/või tervisele 8. Teavitada kohalikku Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni ja avariijuhtumi
viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab ära viia jäätmejaama. Vahel kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude kokkuhoiuna, kuna ei taheta prügi veo eest maksta. Selline käitumine on vale. Paljud inimesed väidavad et neil prügi ei tekigi. Kuid Keskkonnainspektsiooni kontrollkäigud kodudesse näitavad, et jäätmed põletatakse siiski ära koduses 1 majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Kattes ohtlike ainetega kodus kasvavad aiasaadused sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.
Ühtlasi selgitas inspektor jäätmete sorteerimise ja üleandmise võimalusi. Paar nädalat hiljem teatati keskkonnainspektsioonile taas, et Põltsamaa vallas, eelmisest kohast pisut eemal, on metsa all jäätmehunnik. Inspektorid tegid kindlaks, et tegemist oli samade jäätmete ja sama viijaga. Mees lootis endiselt jäätmetest tasuta vabaneda, kuid teistkordse jäätmete metsa viimise eest määrati talle juba 3000 krooni trahvi. Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektori Kairit Kriisi sõnul on taoliste prügistamisjuhtumite arv maakonnas üldiselt vähenenud, kuid neid tuleb siiski ette. Pahatihti rändabki just korterite ja majade omanike vahetumisel majapidamises olev kraam metsa alla. Sageli üritatakse jäätmeid ka lõkkes põletada. Mõlemal juhul on tegemist jäätmeseaduse rikkumisega, mille eest saab eraisikut trahvida kuni 18 000 ja ettevõtet kuni 50 000 krooni suuruse trahviga. Täname kuulamast!
Kasutades liivast või muust sobivast vedeliku imavast materjalist tehtud kaitsevalle. Leke tuleb sulgeda ilma täiendavat riski võtmata. Mahavalgunud vedelik koguda liiva, mulla või muu sobiva vedelikku imava materjali abil. Hiljem koguda saastunud materjal kokku suletud metallnõudesse ja anda üle litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejale. Mahavalgunud naftasaadusi hävitavad päästeameti spetsialistid. Tekkinud kahjust teavitada võimalikult kiiresti keskkonnainspektsiooni. 4 Piirkonna evakuatsioon Võimaliku õnnetuse korral teavitatakse lähedal olijaid paigaldatud häiresireeniga. ÜLDHÄIRESIGNAAL 60 sek jooksul tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel. Tähendus:Viljandi Naftabaasis on ohuolukord. HÄIRE LÕPUSIGNAAL Ühtlane heli pikkusega 60 sek. Signaali edastatakse üks kord. Tähendus:ohuolukord on
vastava valdkonna spetsialistid. Projekti tulemuste põhjal koostatud aruanne esitatakse Euroopa Liidu komisjonile. Lisaks on PM2.5 mõõtetulemused aluseks Eestile kehtestatava piirväärtuse määramisel ja vähendamismeetmete ulatuse kinnitamisel. Taotletav summa 854 476.- krooni. 7. Seoses kõrgete välisõhu saastetasemete esinemisega Ida-Virumaal ja eelkõige Kohtla-Järvel on plaanis koostööprojektina Keskkonnainspektsiooni, Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel jätkata süvendatud õhusaaste uuringuid nimetatud piirkonnas. Uuringute eesmärgiks on välja selgitada välisõhu halva kvaliteedi põhjused, kaardistada saastetasemed ning pakkuda välja meetmeid olukorra parandamiseks. Projekti esimese etapi käigus teostatud mõõtmised näitasid, et väga oluline osa vesiniksulfiidi saastest pärineb heitveepuhastusjaamast
teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigiasutused, omavalitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid KESKKONNAMINISTEERIUMI ÜLESANDED – keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; maakatastri pidamine; ilmavaatlused; loodusvarade kasutamise, kaitse, arvestamise korraldamine; geoloogiliste, ehituslike tööde korraldamine KESKKONNAINSPEKTSIOONI ÜLESANDED – järelevalve ja õigusrikkumiste menetlemine looduskaitse, keskkonnakaitse ja kalakaitse valdkondades KESKKONNAAMETI ÜLESANDED – keskkonnalubade ja litsentside andmine; kaitstavate loodusobjektide valitsemine; kalavarude kaitse korraldamine; projektidele seisukohtade andmine; õhu, pinnase, vee radioaktiivsusseirete korraldamine KESKKONNAAGENTUURI ÜLESANDED – keskkonnaseire korraldamine;
Aimar Rakko rõhutas, et Arvo Järvetil puudus voli Vooremaa Looduskeskusele säärast nõu anda. «Järvet on hüdroloog, mitte hüdrobioloog,» märkis Rakko. Arvo Järvet kinnitas Tartu Postimehele, et pole soovitanud ajutise paisu rajamisest loobuda. «Ma ei saagi seda teha, kui mul pole teada järve praegune tase ja taseme muutus.» Aimar Rakko arvates tohib muretumalt hingata alles siis, kui Saadjärve edasine alanemine on peatatud. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et inspektorid on jõudnud tuvastada veeseaduse rikkumise, kuid pole otsustanud karistuse määramist. Maksimaalselt saaks Vooremaa Looduskeskust trahvida 30 000 krooniga, sedastas Tuul. 1. Olulised faktid Vooremaa Looduskeskus ei järginud seadust, jättes rajamata ajutine pais. Loa omavolitsemisele oli andnud ka keskkonnaekspert, kellel puudus tegelikkuses sellele luba ning kes eitab loa andmist
18 12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA PakS-e rakendamise kohta õnnestus leida järgmist: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006. a Keskkonnainspektsioon karistas 15.septembril 2005. a OÜ Violia Team'i kiirmenetluse otsusega PakS-e § 30 lõike 2 järgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt laekus 30.augustil 2005. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale väärteoteade, mille kohaselt ei võta Viimsi Nelgi tee 1 asuv OÜ-le Violia Team kuuluv kauplus vastu pandimärgiga pakendeid. Kontrollimisel tuvastati, et kõnealuses kaupluses müüakse tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa, kuid ei võeta vastu pandimärgiga pakendeid. Kaupluses väljas olnud teates paluti pakendid viia Ranna tee 46 asuvasse taaravastuvõtupunkti. Nimetatud taaravastuvõtupunkti haldava MTÜ Taara Liiduga oli osaühingul 15.juunil 2005
Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnainspektsioonil on ööpäevaringne valvetelefon, kuhu võib helistada, kui märkate: 1. keskkonnareostust või selle ohtu; 2. ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust; 3. surnud või haavatud ulukit; 4. jäätmete ebaseaduslikku ladestamist; 5. massiliselt surnud loomi-linde-kalu; 6. loomade julma kohtlemist; (allikas nr. 6)
(protsendid vastavalt 12, 11, 11). Vaadates, milliste institutsioonide poole eelistatakse pöörduda, ei saa linnaosade juures olulisi erinevusi välja tuua – kõige kergemini kättesaadavamaks ja lähemaks asutuseks peetakse linnaosavalitsust, mille poole pöördumine on esimesel kohal kõikide vastajate juures, olenemata nende elukohast. Teise võimalusena eelistavad Lasnamäe (33%), Mustamäe (31%), Kristiine (32%), Pirita (40%) ning Põhja-Tallinna (28%) elanikud pöörduda keskkonnainspektsiooni; tervisekaitseametisse pöörduks 34% kesklinna ning 32% Haabersti elanikest ning kohaliku keskkonnaameti poole 41% nõmmelastest ja 42% mitte-tallinlastest. Võrreldes antud tulemusi 2001. aasta küsitlusega, võib väita, et tendents asutuste poole pöördumisel on sarnane. Ka siis eelistati eelkõige linnaosavalitsust – seda just eriti Õismäe ja Pirita elanike hulgas. Lasnamäe, Kopli ja Mustamäe elanikud eelistasid ka siis pöörduda keskkonnainspektsiooni ning Nõmmel ja mujal elavad
taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000. Eestis reguleerib CITES-i konventsiooni täitmist Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond ja vastavat järelevalvet teeb Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond. Konventsiooni lisades on välja toodud kolm kategooriat: I kategooria: siia kuuluvad otseses väljasuremisohus liigid, kelle eksisteerimist ülemaailmne kaubandus otseselt või kaudselt (nahk, luud) mõjutab. 8 Ühtekokku kuulub siia umbes 800 liiki. Eestis kuuluvad siia merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur ja euroopa saarmas. II kategooria: siia kuuluvad liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad
Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud ühendid. Samuti võib rikkuda pidev plastipõletus koduse küttekolde. Kes kontrollib jäätmehooldust? Eks ikka kohalik omavalitsus kannab hoolt, et tema territooriumil oleks kord majas ja prügi ei satuks metsa alla ning maanteekraavidesse. Riigi tasandil aga teeb jäätmehoolduse järelevalvet keskkonnainspektsioon. Üle-eestiline keskkonnainspektsiooni valvetelefoni number on 1313, kuhu tuleks pöörduda igaühel, kes märkab jäätmete ebaseaduslikku ladestamist (nt metsa alla puistamist) või muud keskkonnakahjulikku tegu.
ulatuses riikliku sunni vahendeid. • Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011 ka keskkonnakuritegusid. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Keskonnainspektsiooni missioon on õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit. Keskkonnainspektsiooni visioon on olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend ning need jagunevad inspektsiooni struktuurist ja töökorraldusest lähtuvalt kolmeks põhivaldkonnaks -keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse.
10. vääriselupaikade väljavalimise korraldamine 11. metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine; 12. õhu, pinnase, vee radioaktiivsuse ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine 13. elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine jne. 35. 1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge mõni näide, mis illustreeriks Keskkonnainspektsiooni tegevust. Keskkonnainspektsioon on riiklik järelevalveasutus, mille eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. (Riiklik Looduskaitse Inspektsioon loodi 1988.a ning ta eksisteeris 1991. aastani. 1996. aastal toimus Looduskaitse Inspektsiooni taasloomine. (1997. a
laiendati andmete nimekiri? Aastal 1935, looduskaitseseadusega sätestatud looduskaitseregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Koguti sellepärast, et saada rohkem infot looduses toimuva kohta, et omakorda seda paremini kaitsta. Registrit peeti 1936-1942, mille jooksul tehti 549 sissekannet. Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkati registri pidamist, toimus andmete digitaliseerimine. 48. Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus? Põhjendage toetudes asutuste vähemalt neljale põhiülesandele. Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon keskkonnalubade, loodusvarade menetleb keskkonnaalaseid väär- ja kasutamise lubade, kuritegevusi kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine keskkonnale tekitatava kahju teeb järelevalvet kõigis vältimise ja heastamise korraldamine keskkonnakaitse valdkondades
laiendati andmete nimekiri? Aastal 1935, looduskaitseseadusega sätestatud looduskaitseregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Koguti sellepärast, et saada rohkem infot looduses toimuva kohta, et omakorda seda paremini kaitsta. Registrit peeti 1936-1942, mille jooksul tehti 549 sissekannet. Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkati registri pidamist, toimus andmete digitaliseerimine. 48. Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus? Põhjendage toetudes asutuste vähemalt neljale põhiülesandele. Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon keskkonnalubade, loodusvarade menetleb keskkonnaalaseid väär- ja kasutamise lubade, kuritegevusi kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine keskkonnale tekitatava kahju vältimise teeb järelevalvet kõigis keskkonnakaitse ja heastamise korraldamine valdkondades
pärastlõunasel ajal õhtupoolikust kuni südaööni ning teine loomade aktiivne liikumisaeg on hommikuti umbes kella 7 ja 9 vahel. See on metsloomade toiduotsingute aeg. Kõige 7 väiksem tõenäosus metsloomaga kokku põrgata on öösiti kella 3 ja 6 vahel ning päeval, kella 12 ja 16 paiku (Liiklusõnnetused loomadega, 2004). 2. ÕNNETUSTE STATISTIKA ,,2007. aastal laekus Keskkonnainspektsiooni ligi 2400 teadet liiklusõnnetuste kohta, milles hukkus või sai vigastada metsloom. Põtradega juhtus 208 õnnetust,metskitsedega 1940, metssigadega 144 ning hirvedega 3. Suurkiskjatest jäi auto ette 4 karu, 3 hunti ning 6 ilvest. Põtradega juhtus õnnetusi kõige rohkem juunis (27), mais ja oktoobris (24); metskitsedega oktoobris (255), samuti novembris(240) ja mais (243); metssigadega oktoobris (35) ja detsembris (20). 2007.aasta viimane kvartal (oktoober, november,
aastal. Nende aastate jooksul on Häirekeskus kujunenud professionaalsete ja sõbralike töötajatega ühtseks meeskonnaks. Häirekeskuse põhitegevused on: 1. Hädaabiteadete menetlemine: Euroopa ühtne hädaabinumber 112 2. Politsei numbrile 110 tulevate hädaabiteadete töötlemine (Põhja-, Lääne- ja Ida keskuse teeninduspiirkond); 3. Abi-ja infoteadete menetlemine: Päästeala infotelefon 1524 Kohalike omavalitsuste abitelefon 1345 Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 2.3 Regionaalsete häirekeskuste kontaktandmed: 2.3.1 Põhja keskus: Erika 3 10416 Tallinn tel: 628 7400 faks: 628 7457 e-post: [email protected] ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 10 2.3.2 Ida keskus: Rahu 38, 41532 Jõhvi IDA-VIRUMAA tel: 333 9501 faks: 333 9550 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 2.3.3 Lõuna keskus: Kirde 14, 61506 Elva TARTUMAA tel: 730 9420
Omavalitsuslik keskkonnajärelvalve: Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja - kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Kohalikomavalitsusüksus: Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks. Teavitab keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspäerasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest. Keskkonnainspektsiooni ja maa-amaeti järelvalvepädevus kohaliku omavalitsusüksuse tegevuse üle Keskkonnainspektsioonil on õigus kontrollida seadusega kohalike
litsentside väljaandmine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluses osalemine kaitstavate loodusobjektide valitsemine tegevusvaldkonnaga seotud andmekogude pidamine loodusobjektide teadustöö ja seire korraldamine ja teostamine. 36. 1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge üks näide, mis illustreeriks keskkonnainspektsiooni tegevust. Keskkonnainspektsioon (ülesanne koordineerida ja teostada järelvalvet looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid): - seaduses sätestatud abinõude rakendamine ebaseadusliku tegevuse tõkestamise ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude ellu viimise eesmärgil
litsentside väljaandmine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluses osalemine kaitstavate loodusobjektide valitsemine tegevusvaldkonnaga seotud andmekogude pidamine loodusobjektide teadustöö ja seire korraldamine ja teostamine. 36) 1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge üks näide, mis illustreeriks keskkonnainspektsiooni tegevust. Keskkonnainspektsioon (ülesanne koordineerida ja teostada järelvalvet looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahended): seaduses sätestatud abinõude rakendamine ebaseadusliku tegevuse tõkestamise ja kohustuslike
Vanapagan. Kalevipoja kivi on kõrgus on 3 m, ümbermõõt 15,8 m. Kivilõppel Matsimärdi talus tegutseb Märt Müüri Taluteater, kus korraldatakse vabaõhuetendusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kultuurimälestis on Simmi veski, kus sündisid ja kasvasid vennad - näitleja- lavastaja Ants Simm (1877-1946) ning dirigent ja helilooja Juhan Simm (1885-1959). Kivilõppel asub Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta. Keskkonnainspektsiooni hallatav Kivilõppe sadam suudab vastu võtta suuremaid laevu; vallale kuuluvat Ivanovi kanalit kasutavad harrastuskalurid ja jahiomanikud. Lähedal Mäeotsa talus kasvatatakse emusid. Looduslikud vaatamisväärsused: Tamme paljand Looduskaitsealla kuuluv 200 meetri pikkune ja 8 meetri kõrgune keskdevoni liivakivi paljand, tuntud väljasurnud rüükalade leiukohana. Paljandi serva mööda kulgeb paarikilomeetrine matkarada, rajatud on trepid ja piknikukohad. Karukivi
linnud: merikotkas (Haliaetus albicilla); suur-konnakotkas (Aquila clanga); väike- konnakotkas (Aquila pomarina); kaljukotkas (Aquila chrysaetos); must-toonekurg (Ciconia nigra). Kuna igal aastal keskenutakse 1-2 liigile, on liigi seire sammuks 3-5 aastat. Sigimisedukust kontrollitakse pesapaikade määramisega ja poegade arvuga. Võimalusel kontrollitakse pesaterritooriumite kaitsekorralduste kinnipidamist ja rikkumise kahtlusel teavitatakse keskkonnainspektsiooni. Seireid viivad läbi Kotkaklubi (Kotkad ja must- toonekurg. s.a.). Seiretööde käigus, aastal 1997, uuriti suu- ja väike-konnakotkast, määrati konnakotkaste arvukus, sigimisedukus ja poegade arv. Konnakotkaste arvukust määrati 13 proovialal ning kogupindala oli 2725 km2. 99 pesitsusterritooriumi kontrolliti, neist 6 oli asustamata. Liigini määrati 53 pesitsusala, 46 kuulusid väike-konnakotkale, 4 oli asustatud suur- konnakotka poolt ja 3 pesapaika kuulusid arvatavasti segapaaridele
Flora, 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000. Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond. 95) Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk) kui õli tootmisel. 96) Seleta lahti sõnapaar "säästev areng". Brundtlandi komisjoni kohaselt: "areng, kus rahuldatakse käesoleva põlvkonna vajadused tulevaste põlvkondade võimalusi ohustamata"
ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõusse astunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe.Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (ka Rio konventsioon) on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline lepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle osiste
levik ja infotehnoloogia areng. Keskkonnasaaste andmete koondamise eelkäijaks on statistiline aruandlus, kus nn 2TP vormidel hakati 1980ndatel aastatel koguma ettevõtete õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid. Eestist kogutud keskkonnaandmed koondab kokku Info- ja Tehnokeskus ja edastab need ettenähtud Eesti organisatsioonidele ja Euroopa Liidule ning rahvusvahelistele organisatsioonidele. 48. Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus? Põhjendage toetudes asutuste vähemalt neljale põhiülesandele. Keskkonnaamet (ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgus- ohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises): · keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning muude lubade ja litsentside väljaandmine
taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõusse astunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe.Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (ka Rio konventsioon) on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline lepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle osiste jätkusuutlikuks
OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.
OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.
PALJUDE TEISTE KALALIIKIDE PUHUL SEE MEETOD TOIMUB. EESTIS tegeleb kalandusega mereinstiuut, siseveekogude uurimiskeskused jne. 26. Kalapüügi järelvalve kontroll EL-s ja Eestis , milleks ja kuidas. Äärmiselt tähtis, kuna kalurid rikuvad eeskirju ja püügiandmeid ei ole täielikud, kalurid ei täida püügipäevikuid konkreetsemalt jne. El-s on sateliitjälgimissüsteem- iga hetkel saav reaalajas jälgda kus laev on,mis kurss jne. Krevetilaevadel vaatlejad. Eestis on keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakond, kes kalakaitsega tegeleb. Allosakonnad erinevates maakondades. Krevetilaeval on vaatlejad peal, kes teevad analüüse ja jälgivad ei püüaks seal kus ei tohi jne. 27. majandamiskavade koostamine ja juurutamine kalanduses, põhietapid Koodeksid, printsiipe tuleb arvestada. Majandiskavad tuleb koostade, et mis seis üldse on, see on esimene etapp. Swot alanüüs, küsitluslehti kasutada, jagada kaluritele. Praegune olukord kindlaks teha
Valitseja/ kaitsekorraldaja kooskõlastatavad tegevused: Valitsemine: · Lubade andmine ja selleks tingimuste seadmine. · Planeeringutel ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning mõjutatavatele tegevustele tingimuste seadmine. Kaitse korraldamine: · Kaitsekorraldusliku tegevuse korraldamine, sh tähistamine. · Loodusõpe ja tutvustamine. · Seaduse ja kaitse-eeskirja nõuete täitmise jälgimine ja keskkonnainspektsiooni teavitamine õigusrikkumistest. Kaitsekorralduskava · Kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. · Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse KeM veebilehel.
155. Kuidas käitutakse õueaiamaal ja kui kaugele see ulatub? Seal viibimiseks tuleb luba küsida, ning käituda tuleb vastavalt sellel kuidas õueaiamaa omanik lubab. See ulatub kogu selleks ettenähtud piirideni. 156. Miks ei tohi looduses põhjendamatult lärmata? Sest see häirib loodust ja seal pesitsevate loomade elu. 157. Kuhu peab teatama keskkonna kaitsega seotud probleemidest ja õigusrikkumistest? Keskkonnainspektsiooni 158. Mis ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Korraldab keskkonna kasutust ja väljastab keskkonna lubasid. 159. Missuguseid keskkonna lubasid väljastatakse ja kes neid väljastb? Mille jaoks? V: Väljastab keskkonna inspektsioon. Vee erikasutuslube, jäätmelube, välisõhu saastelube, maavarade kaevandamiselube, geoloogilise uuringu lube, komplekslube. Eesmärgiks on määrata lubatud kogused ressursi kasutamiseks ja
154. Kuidas käitutakse õueaiamaal ja kui kaugele see ulatub? Seal viibimiseks tuleb luba küsida, ning käituda tuleb vastavalt sellel kuidas õueaiamaa omanik lubab. See ulatub kogu selleks ettenähtud piirideni. 155. Miks ei tohi looduses põhjendamatult lärmata? Sest see häirib loodust ja seal pesitsevate loomade elu. 156. Kuhu peab teatama keskkonna kaitsega seotud probleemidest ja õigusrikkumistest? Keskkonnainspektsiooni 157. Mis ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Korraldab keskkonna kasutust ja väljastab keskkonna lubasid. 158. Missuguseid keskkonna lubasid väljastatakse ja kes neid väljastb? Mille jaoks? V: Väljastab keskkonna inspektsioon. Vee erikasutuslube, jäätmelube, välisõhu saastelube, maavarade kaevandamiselube, geoloogilise uuringu lube, komplekslube. Eesmärgiks on määrata lubatud kogused ressursi kasutamiseks ja
Seal tuleb käituda loodussõbralikult. 155. Kuidas käitutakse õueaiamaal ja kui kaugele see ulatub? Seal viibimiseks tuleb luba küsida, ning käituda tuleb vastavalt sellel kuidas õueaiamaa omanik lubab. See ulatub kogu selleks ettenähtud piirideni. 156. Miks ei tohi looduses põhjendamatult lärmata? Sest see häirib loodust ja seal pesitsevate loomade elu. 157. Kuhu peab teatama keskkonna kaitsega seotud probleemidest ja õigusrikkumistest? Keskkonnainspektsiooni 158. Mis ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Korraldab keskkonna kasutust ja väljastab keskkonna lubasid. 159. Missuguseid keskkonna lubasid väljastatakse ja kes neid väljastb? Mille jaoks? V: Väljastab keskkonna inspektsioon. Vee erikasutuslube, jäätmelube, välisõhu saastelube, maavarade kaevandamiselube, geoloogilise uuringu lube, komplekslube. Eesmärgiks on määrata lubatud kogused ressursi kasutamiseks ja piirid saaste keskkonda viimiseks. 160
ja teiste institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega alluvus- ehk subordinatsioonisuhetes. Riiklikku järelevalvet teostavad meie õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seaduses ettenähtud juhtudel ja selleks otstarbeks loodud institutsioonid ning nende ametiisikud. Riiklik järelevalve on ministeeriumide valitsemisalas tegutsevate inspektsioonide põhiülesandeks ja ametite ülesandeks. Nt võib nimetada Keskkonnainspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni, Tööinspektsiooni, Tervisekaitseinspektsiooni, Muinsuskaitseinspektsiooni, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Maa-ametit, Metsaametit, Patendiametit, Tarbijakaitseametit, Konkurentsiametit, Tolliametit, Maksuametit, Kodakondsus- ja Migratsiooniametit jt. Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid ja nende ametiisikute järelevalvepädevus ning vastutus peab olema sätestatud seaduses. 3
a alanud majanduslangus on survet kalavarule veelgi suurendanud. See omakorda on kaasa toonud ebaseadusliku kalapüügi suurenemise ohu. Kalapüügiettevõtete vähenemine on toimunud ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügil. Püügikorralduses on viimastel aastatel toimunud suur areng. Täiustatud või loodud on mitmeid elektroonilisi andmebaase kalapüügiga seonduvate andmete elektrooniline raporteerimise süsteem (ERS), laevade satelliitseiresüsteem (VMS), Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise andmekogu süsteem (OKAS), mis tõhustavad valdkonnas toimuva jälgimist ja korraldamist. ERS andmebaas võimaldab edastada kalapüügiandmeid laeva kaptenite poolt laevast elektroonselt. Sellest tulenevalt paraneb andmete edastamise operatiivsus, mis aitab oluliselt suurendada jälgimis- kontrollimis- ja järelevalvetegevuse tulemuslikkust ja tõhusust nii merel kui maal. Elektroonilise raporteerimissüsteemi (ERS) kaudu andmeid esitama on kohustatud
lastijäätmeid sellistes kogustes, nagu sadamat külastavatel laevadel tavaliselt tekib, võttes arvesse sadama kasutajate tööga seotud vajadusi, sadamat külastavate laevade tüüpi, sadama suurust ja geograafilist asukohta ning käesoleva määruse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 sätestatud erandeid. (22) Sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest peab laeva või väikelaeva kapten teavitama Keskkonnainspektsiooni. (3) Laevaheitmetes olevad jäätmed tuleb liigitada Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» alusel, kui käesoleva määruse lisa 1 ei ole rakendatav. (4) Liigiti kogutud laevaheitmete vastuvõtmisel tuleb vältida erinevat liiki laevaheitmete omavahelist segunemist. (5) Sadama valdaja peab tagama, et saabuvaid laevu ja väikelaevu teavitataks õigeaegselt laevaheitmete vastuvõtu korrast sadamas.
on harvesteride osakaal teiste omanike metsades toimuvas raies väiksem kui riigimetsades. Peaaegu kogu raie harvesteridega teevad sellele spetsialiseerunud erafirmad. Eesti metsamajanduses on Statistikaameti 2010. a tööjõuuuringu andmetel hõivatud 5900 töötajat, paberitööstuses 700 töötajat ja puidutööstuses 13 000 töötajat, mis moodustavad hõivatud inimeste koguarvust (570 900 töötajat) 3,4%. Keskkonnainspektsiooni poolt registreeritud ebaseaduslikult raiete andmete alusel on illegaalse raie osa koguraies on umbes 0,2%. Andmete võrdlemisel on näha, et saagimismahtude olulise suurenemisega samal ajal vähenes Eesti metsades raiemaht. Seepärast suurenes saagimismahu tõustes ka saepalgi import tuntavalt. Tabelist nähtub samuti see, et koos saagimismahu suurenemisega kasvas saematerjali import ja impordi kasv kiirenes pärast seda, kui saagimismaht hakkas 2006. a langema
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Keskkonnajärelevalve teostajad: Lisaks Keskkonnaametile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses. Keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor Keskkonnakaitseinspektor on: riigi keskkonnakaitseinspektor; kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. Keskkonnainspektsiooni ülesanded, õigused ja kohustused on täpsemalt kirjas keskkonnajärelevalve seaduses. Looduskaitse, Keskkonnakaitse, Kalakaitse, kriisijuhtimine Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV -Kohalikud omavalitsused kontrollivad eelkõige volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist, samuti looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist.
Maa-amet rakendab seaduses sätestatud abinõusid maakasutuse, maakorralduse ja maa- arvestuse nõuete ning maareformi toimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks. Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa-arvestuse ning maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest. 42. Järelvalvetoimingud, teostab keskkonnainspektor 1) Sõiduki, traktori, liikurmasina, eritöömasina ja ujuvvahendi kontrollimine
annaabi.ee 
