5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
299 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadrisi
Õppematerjali autor
seonduv, sellest tingitud ja / või tulenev ning ennekõike keha kaudu mõjutatav; psüühiline, ennekõike meie psüühika ja närvisüsteemiga seonduv, sellest tingitud ja/või tulenev ning ennekõike psüühika kaudu mõjutatav; sotsiaalne, ennekõike meie ümber oleva sotsiaalse keskkonnaga seonduv, sellest tingitud ja / või tulenev ning sotsiaalse keskkonna ja suhete kaudu mõjutatav. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Areng on (Inimese areng 2014): kulgemine küpsuse saavutamise suunas; kestab eostumisest kuni surmani; kiirem lapse ja noorukieas. Arengus võib tekkida ka kriise. Arengukriis (Leuska 2010) - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese e
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna õpib laps iseseisvus
· parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks · kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks · kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Rakuhingamine: · hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega · gaasidevahetus kudede ja vere vahel · sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes · Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine: Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere O2 varusid · hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres · normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolie
keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Psühholoogide eesmärk on uuride inimeste käitumist teadlikult. INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID Arenemine- muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Areneb mötlemine, hoiakud, huvid jne Eostumisest surmani Areng ehk evolutsioon Taandareng ehk involutsioon Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal miski muu taandareneb, hävib. Kasvamine on keha välismöötmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, möötmed. Eostumisest täiskasvanueani
kahjustada korraga kõiki naise munarakke- ei saa enam üldse järglasi/võivad sündida vaid väärareguga lapsed. Viljastumisega algab uue organismi areng Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille järel nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas, kuhu liigub munasarjast vabanenud munarakk. Munaraku eluiga on spermide omast lühem, kuni 24h. Kui selle aja jooksul viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub. Spermid jõuavad tupest munajuhasse tänu endi liikumisega (viburi abil) ja emaka ning munajuhade rütmililse kokkutõmbumisega. Selleks, et spermid muutuksid viljastumisvõimeliseks, peavad nad mõnda aega olema naise suguorganites. Soodsates tingimustes jõuavad spermid munarakuni kümne minutiga (tavaliselt võtab mitu korda rohkem aega). Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Mehe viljatuse põhjuseks võib olla spermide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid