Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks. Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest. Haapsalu on olnud piiskopilinn. Veevarustus ja jäätmemajandus keskaegsetes linnades Tartu puhul on kõige enam kasutatud muinasajast peale looduslikke allikaid. Tallinnas on olemas korralikud kaevud ka linnaterritooriumil. Toompeal on olnud koguni 10 kaevu ning võib arvata, et need kaevud on olnud väga sügavad. Jäätmekastid – maa sisse on auk kaevatud, see on palkidega ääristatud ning sinna ladustati jäätmeid. Jäätmekastidest on leitud ka klaasanumaid, käekaitseid, nahast raamatukaaned.
.....................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4 Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6 Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides....................................................................................7 Õpetajad keskaegses ülikoolis..............................................................................................8 Õigusteadus keskajal.............................................................................................................8 Õigusteadus keskaegsetes ülikoolides..................................................................................9
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt
Kolmekuningapäev Kuupäev: 06.01 Kirjeldus: Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980
Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski(gooti kunst). Miniatuurmaali iseloomustab: dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad, palju
grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kirjandust, olles ühendavaks motiiviks prantsuse luuletaja Francois Villon´i loomingus. Siiski, maailma esimeseks surmatantsumaaliks loetakse Cimetiére des Innocents´i kirikuaia seinal Pariisis asetsevat maali. See oli inspiratsiooniallikaks Lüübeki maalijatele, kelle vahendusel jõudsid need ka Tallinnasse.
* lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus ,, Rolandi laul" lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel, Karl Suure võitlus ,, Laul minu Ciddist" võitleva kangelase eraelu ja hingeline suurus ,, Nibelungide laul" Nibelungide soo hukkust (rahvaste ränne) ,, Lugu Igori sõjaretkest" vürst Igori sõjaretk polovetside vastu 6. Mida ühist ja erinevat on keskaegsetes kangelaseepostes? * Ühised on väärtused vaprus, õilsus, julgus, rüütliau, õilsus. Motiivistik kõigil sarnane reetmine kättemaks. Loodud üsna ühel ajal 11.-13. saj valdavalt. Nad on värsivormis. * Päritolumaa kõigil erinev. Osades tegelasteks jumalad, teistes jälle reaalsed kangelased. Seos ajalooga ,,Beowulfil" ja ,,Vanem Eddal" nõrk, pigem mütoloogiline. ,,Laul minu Ciddidst" ja ,,Lugu Igori sõjaretkest" on üsna ajalootruu. ,,Rolandi laul" ajalugu põimub rahvaluulega
13. sajandi II poolel hakati paremaks kaitseks kasutama plaatvesti, põlve ja küünarnukikaitseid. 15. sajandi alguseks kujunes välja täisraudrüü. Relvade areng Hakati tegema pikemaid ja tugevamaid mõõku, mille tõttu kujunesid kahekäemõõgad. Veel võeti plaatvestide vastu kasutusele sõjakirved ja vasarad ning sõjanuiad. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Linnuste piiramine Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid. 12. sajandist peale laienes Euroopas piiramismasinate kasutamine. Ehitati piiramistorne, mille abil tungiti müürile. Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi.
KUNSTNIK Kui me püüame keskaega ette kujutada ja visualiseerida, on kunstiteostel selles väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku. Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab. Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes omas vastavaid tehnilisi oskusi. Kõrge positsioon oli aga kullasseppadel, kes töötasid kõige hinnalisemate materjalidega, sammuti klaasimeistritel, kes valdasid keerulist tehnoloogiat. Peamised allikad kust saab teda kunstnikest on kirikute kroonikad. Kõigepealt
Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle.
sündmus. Teatri algus · Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi pidustused Dionysose auks · On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. · 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) . · Tavaliselt esines kolm poeeti, igaüks
Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumine aste: 1. Grammatika, 2. retoorika, 3. dialektika. Ülemine aste: 1. muusika, 2. geomeetria, 3. aritmeetika, 4. astronoomia. Esimene ülikooli rajati 1119. Bologna linnas. Keskaegsetes ülikoolides oli neli õppesuunda: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond. Ülikooli astujad olid enamasti 14-15 aastased poisid. Õpe kestis tavaliselt 8 aastat. Keskaja lõpus toimus Eestis Liivimaa sõda(1558-83) 2. MÕISTED Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi palju levinud ning jätnud erinevaid märke nii kunsti kui teadusesse.
Kodanikutiitel kuulus vaid nendele, kellel oli linnas kinnisvara, või kes oli sündinud kristlikku perre. Ülejäänud inimesed olid mittekodanikud. Kodanikuks sai ka siis, kui oldi pärit seaduslikust abielust või siis, kui inimene oli juba teatud aja linnas elanud. Teatud aeg linnas elamiseks oli üks aasta ja üks kuu, mis kehtis enamasti just sunnismaistele talupoegadele, kes tahtsid saada vabaks. Kuna paljud inimesed kolisid linna, said kodanikeks, siis tekkis keskaegsetes linnades ülerahvastatus. Sellega kaasnesid sotsiaalsed pinged. Muidugi ei olnud elu linnas täiesti turvaline, ka keskajal tegeleti erinevate pettuste ja vargustega. Linnas hakkama saamine ei olnudki niiväga lihtne. Kodanikud pidid tegema tööd. Linna elama tulnud talupojad pidid ametit õppima. Esiteks, talupojad pidid kõigepealt minema meistrite juurde õpipoisteks. Ka õpipoisiks saamisega oli keerukusi, nimelt, kui talupoeg ei olnud pärit kristlikust
• RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜLIKOOLID • ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJA-ITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses
Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu. Vitriinidesse on välja pandud täiendavat materjali. Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet. Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraazid, mis valmisid a-tel 1998-2002. Torni ülemise korruse seintel on pildid, mis kujutavad inimesi keskaegsetes riietes (autor Eve Veermäe). Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole. Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus
olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda. Tsiteerides: “Siit kerkiv probleem on järgmine – hakates uskuma seda, mis keskaegsetes kroonikates meie esivanemate kohta mustvalgel seisab, satume me iseendaga vastuollu. Kas me tahame end samastada esivanematega, nagu neid kroonikas kirjeldatakse. Miks me ei võiks sellest vabaneda, tõestades loogiliselt, et kroonik suhtub paganatesse eelarvamuslikult. Et ta lausa valetab ja sellest tulenevalt pole meil vaja teda uskuda" (lk55) Tõsi, mullegi ei meeldi mõelda oma esivanematest kui varastest rüüstajatest ja vägistajatest, kuid
siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks, mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda. Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades spekulatsoonide asemel fakte. Antoine Lavoisier tõestas, et taimed ei ole üksnes "puuks muundatudveehulk", vaid et tegemist on veest, mullast ja õhust eraldatud erinevate ainete kogumiga. Järgmisena tahtis ta kindlaks teha nende ainete koostist. Eriti huvitas teda õhu koostis 1777
Ning tänu sellle moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Õpetus jagunes seitsmeks vaba kunstiks: grammatika (kirjutamine),retoorika(kõnekunst) ,dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika,astronoomia ja muusika. Esimeseks ülikooliks peetakse 119. aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas
püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. kabelite ette tehti veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. 7. Mis on: Krüpt - Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud. Romaani ehituskunstis arenes krüptist tihti suur mitmelööviline ruum. Tavaliselt on krüptid tugevalt võlvitud. Alates romaani stiilist, kui koori tasand tõsteti lööviga võrdseks, esineb ka akendega krüpte. Portaal Kiriku kunstiliselt kujundatud, rikkalikult kaunistatud sissekäik. Lööv Kiriku osa, mis on ülejäänud ruumist (teistest löövidest) eraldatud sammastega.
15.saj. lõpuks oli enamus talupoegi Eestis pärisorjastatud ja sunnismaised! · Kaubandus: Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida-lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu, kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. · Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu
Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine); retoorikat(knekunst); ja dialektikat(loogika, vaidluskunst). Krgemas astmes e.quadriviumis aga aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. 3. Kuidas oli korraldatud ppet keskaegsetes likoolides, mida seal piti? (ehk: mis teaduskondades piti, kus saadi aluspet, mis keeles ja kuidas piti s.t. loengud ja dispuudid; lk 76) Keskaja likool oli jagatud nelja allksusesse ehk teaduskonda. Aluspet anti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli htlasi kige suurem. Alles seejrel tohtisid lipilased minna teoloogia-, igus- ja meditsiiniteaduskonda. Prast aluspetuse lbimist vis omandada bakalaureusekraadi. See on esimene
Aquino Thomas spekuleeris ka selle üle, et kas on olemas inglid, kellel ei ole kehasid tavalises mõttes, kes võisid olla mitmes kohas korraga või võisid mitmed olla ühes kohas korraga. Millised nad on? Milleks nad on? Kontaktid Araabia maailmaga tõid kaasa euroopaliku mõttemaailma muutused ja aitasid kaasa teaduse arengule. Moslemid olid teaduses eurooplastest paremad, nende õpingud erinesid eurooplaste omast ja tekitasid hämmastust keskaegsetes intelektuaalides. Teaduslikku keelde ilmusid uued sõnad: alkohol, algebra, alkeemia. Võeti kasutusele araabia numbrid. Eurooplaste teadmised arenesid võibolla tuhat aastat ühe sajandiga. Oli seatud valmis lava mehe jaoks, keda kutsutakse tänapäeva teaduse isaks, Roger Bacon. Inspireeritud moslemite filosoofiast, taipas mees katsete ja kogemuste olulisust. Ka tugevaimad argumendid ei tõesta midagi, kui neid ei toeta kogemused. Bacon oli eriti huvitatud valgusest
Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid,
mehukuubikutele. eriti mõnus on piparmündilehtedest valmistada mojitosid. Tüümian Tüümian ehk aed-liivatee on populaarne eriti Prantsuse köögis. Tüümian (Thymus vulgaris) on hõrgutav maitsetaim, mille eeterlikud õlid mõjuvad seedimist soodustavalt, antiseptiliselt ning rahustavalt. Tüümiani omadusi hindasid juba egiptlased, kreeklased ja roomlased. Vürtsi- ning ravimtaimena oli ta tuntud ka keskaegsetes kloostrites. Kasutatakse kala- ja lihatoitudes, marinaadides, õunatarretistes, uluki- ja linnulihapraadides, muna-, juustu-, herne-, oa- ja kartulitoitudes, seeneroogades, ürditees, pitsades ja pastades. oma meeldiva, vürtsiselt magusavõitu maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Rosmariin ladina k:[ Rosmarinus officinalis L. ] Päritolu: Vahemeremaadelt Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune
arendama, järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. · Õppejõud doktor oli meistrite osas. · Vanemad üliõpilased bakalaurused olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. · Ülikooli juhtis rektor Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: · Kunstide teaduskond · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Õppetöö toimus ladina keeles.Peeti loenguid ja dispuute. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Tavaliselt kestis õppeaeg kaks aastat. Skolastika Nii nimetatakse keskaegset filosoofiat. Eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma.
Idas, Põhja-Aafrikas, Pakistanis, Bangladeshis ja Indoneesias. joonia stiil — Väike-Aasia Joonia maakonnas 600. a. paiku e.m.a. tekkinud vanakreeka ehitusstiil. kabel — palvetamiseks ja muudeks usutalitusteks määratud väiksem ehitis, esines kas iseseisvalt või kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja. karütatiid — pikas rõivas naise kujuline skulptuursammas, mida peamiselt antiikarhitektuuris käsutati tavalise samba asemel. katakomb — maa-alune käik või ruum, mida varakristlased kasutasid matmispaigana ning kogunemiskohana.
Kogu õpetus toimus ladina keeles, mida oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Linnadesse hakati looma linnakoole, põhikoolid, abakusekoolid e. ametikoolid ja koduõpetajad. Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide-, õigus-, arsti-, ja usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid, kellelt nõuti ladinakeele oskust. Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama pidi filosoofiateaduskonnast. Linnad sõltusid küll osaliselt maapiirkondadest, kuid suutsid sellegi poolest paremini üle elada näljahädad. Linnad tegelesid suurelt osalt kaubanduse ja käsitööga. Linnast sai ka alguse panganduse
kindlustunde tuleviku ees Kultuuriväärtus - see on väärtus täna ja alati. Meie ja kogu inimkonna jaoks. Kunstilises mõttes ei ole meie vanalinna iga üksikobjekti puhul eraldi tegemist millegi erakordsega. Linna väärtus seisneb milleski muus. Vana Tallinn on harukordselt terviklikult säilunud keskaegne hansalinn. Muutumatuna on püsinud tänavate ja kinnistute võrgustik, sisehoovid ning hooned oma keskaegsetes vormides ja detailides, suures osas on säilunud tornidega linnamüür. Kergesti võib kujutleda mõttelist teekonda bürgerielamust mööda treppi alla tänavale, piki kitsaid looklevaid tänavaid kirikusse, gildimajja, turuplatsile, läbi linnavärava alla sadamasse. Nii avaneb hansalinna funktsionaalne mõttelaad ja esteetika, me suudame tajuda vanalinna keeruka põiminguna pikas aja- ja kultuuriloos. Kultuuride ja muinsuspärandi mitmekesisus on terve inimkonna vaimse rikkuse allikaks
arvukust ning hobuse pidamist ka lihaloomana. Hobuse kasutamisest ratsutamisel annavad tunnistust Asvast ja Irust leitud suitsekangid. Rauaaja alguse muististest on meil vähe luumaterjali. Kalmetest on leitud teiste loomaluude hulgas ka hobuseluude ja hammaste fragmente, kuid ohvriloomana meil hobune ilmselt olulist tähtsust ei omanud. I aastatuhande teise poolde dateeritud muinaslinnustes on hobuseluude osatähtsus veel väga kõrge. II aastatuhande linnustes ja keskaegsetes linnades on hobuseluud nõrgalt esindatud. Seda võiks seostada kristliku tauniva suhtumisega hobuseliha söömisesse. Eesti muinasaegses ühiskonnas ei olnud hobusel sõjaratsuna tähtsust. Eesti muinas ja keskaegsete hobuste turjakõrguste kohta on andmeid suhteliselt vähe, siiski jääb mulje, et hobuste turjakõrgus on aja jooksul suurenenud. Kui muinasaja lõpul oli enamik hobustest turjakõrgusega 128136 cm, siis suurema osa keskaegsete hobuste turjakõrgus oli 136144 cm
Kirik suhtus küll vaenulikult igasugustesse rahvalikesse lõbustustesse ja teatrisse, aga ometi võttis ta kasutusse vaimuliku draama, mida näidati pidulikel jumalateenistustel. Aja jooksul hakati liturgilisele draamale lisama ilmalikku rahvakeelset teksti ja see muutuski aja jooksul aina rahvalikumaks. Poolilmalikke etendusi ei lubatud enam korraldada kirikus sees, vaid need hakkasid toimuma laial trepil kiriku ees. Hiljem hakati keskaegsetes linnades näitama suuri vabaõhulavastusi ehk müsteeriume. Palju raha kulus kostüümide valmistamisele. Kasutati kindlakskujunenud värvide ja detailide sümboolikat. Müsteeriumide etendamine muutus isetegevuslikust näitekunstist aja jooksul professionaalsete näitlejate tegevusalaks. Kui see raamat läbi lugeda, jääb keskajast meelde umbes 100000 korda rohkem, kui koolis ajalootunnist jäi. Ise lugesin raamatu üsna kiiresti läbi, sest aega oli vähe, ja natuke liiga
sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli Kreeka vanimad inimese jäljed pärinevad 100 000 aastat eKr Esimesed OM peeti Antiik-Kreekas 776 aastal Esimesed kaasaaegsed OM peeti Ateenas 1896 aastal 1875-1881.aastal teostasid saksa arheoloogid Ernst Curtiuse juhtimisel väljakaevamisi Olympia nim. Kultusekohas. Ajalugu-on teadus , mis uurib õhiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi:käsitleb minevikunähtusi koos teiste ühiskonna ja loodusteadusega
hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest. Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. Soome varaseim leid kanepikiududest pärineb viikingiajast. Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit . Näiteks 1938. aastal kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nõukogude Liidus. Kunstlikku tolmeldamist kasutades ja sordist olenevalt ulatus seemnesaak hektarilt üheksa tsentnerini (tavaliselt siiski 25 ts) ning kiusaak oli kuni 29 ts/ha .
sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli Kreeka vanimad inimese jäljed pärinevad 100 000 aastat eKr Esimesed OM peeti Antiik-Kreekas 776 aastal Esimesed kaasaaegsed OM peeti Ateenas 1896 aastal 1875-1881.aastal teostasid saksa arheoloogid Ernst Curtiuse juhtimisel väljakaevamisi Olympia nim. Kultusekohas. Ajalugu-on teadus , mis uurib õhiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi:käsitleb minevikunähtusi koos teiste ühiskonna ja loodusteadusega
Seisuse portree Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna,
halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980
7. Külaliskorterid Külaliskorteriks kutsutakse majutusettevõtet, mis üüritakse külastajale korterina välja kas täies ulatuses või toa kaupa ning kus on söögivalmistamise võimalus. Villad, korterid ja maamajad on üürimiseks saadaval praktiliselt igal pool. Hinnad varieeruvad olenevalt korteri või maja asukohast ja kvaliteedist. Tallinna vanalinnas asuvad külaliskorterid pakuvad sulle haruldast võimalust veeta puhkus keskaegsetes hoonetes. Külaliskorteris peatumise eelisteks hotellisviitide ees on soodsam hind, pivaatsus, ning rohkem vabadust ja paindlikkust tulla ja minna enda äranägemise järgi. 8. Kodumajutus ehk Bed&Breakfast ja turismitalud Bed & Breakfast ehk kodumajutus tähendab majutusteenust eraomandis olevas majas, talus või korteris ning sisaldab lisaks ööbimisele ka hommikusööki. Kodumajutus on reeglina hotellidest ja puhkemajadest soodsam - ent täpsusta juba
· Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24)
Harju tänavale planeeritavate hoonete puhul järgima ajaloolise tänavajoone ja ehitusmahtu, seda enam, et tegemist on UNESCO kaitse alla kuuluva piirkonnaga (Berg 2006). Arhitekt Mart Port seletab pikemalt ära, miks sobitub ala just taashoonestatuna vanalinna tiheasustuse miljööga: "Linliku ruumi seisukohalt oleks Harju tänava teise külje hoonestamine hädavajalik. Väidetakse, et kinnihoonestamisega kaotab Niguliste kirik oma mõju. Vaidleksin vastu: keskaegsetes linnades paistis siluett kaugele. Ligemal kadusid tornid hoonestuse vahele, külje alla jõudes nägid neid lähidistantsilt ja mõju oli vägev. Sama on ka raekojaga Viru tänavat pidi lähenedes - ja siis ootamatult suurena mõjuv plats. Harju tänava poolt tulles see ei tööta, kuna Vabaduse väljak on võrdlemisi lahtine, siis tuleb lage Harju tänav ning Raekoja plats mõjub siis hoopis väiksena." (Sultson 2006)
aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine (haridust andvates) tsunftides 4)intuitiivne interpretatsioon(arvamine, mida · Õpipoissi üks või teine asi tähendab) · Selli 5)rekontsrueerimine(taastamine) · Meistrit 3.esiajaks on ajaperiood 15.gaudeamuse sõnad: · Elu tekkest maal kuni inimese Gaudeamus igitur, iuvenes dum kujunemiseni sumus! Post iucundam iuventutem
Kazantzakise meelistegelane ja suurim eeskuju Homerose loomingust oli kahtlemata Odysseus, nii võib kreetalase teoste hulgast leida näidendi ,,Odysseus" ja eepose ,,Odüsseia", mis kujutab endast järge Homerose samanimelisele teosele. Kazantzakist ennast võib õigusega nimetada kaasaegseks Odysseuseks, sest suur osa tema elust möödus reisides. Sinna, kuhu ta ei jõudnud ise, lasi ta jõuda oma raamatute tegelastel eepose ,,Odüsseia" peategelane lõpetas oma elu lõunapoolusel. Keskaegsetes Trooja-romaanides oli O. kahepalgeline Dante "Jumalikus komöödias" kannab ta vastutust oma süüteguse eest põrgutules. Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935) draamas püüab O koos Hektoriga takistada ähvardavat kokkupõrget, ja hukkub. Näidend, mis oli suunatud konfliktile S/M ja FRA vahel osutus lausa prohvetlikuks, kui pidada silmas II MS (Gerhard Fink-Kes on kes antiikmütoloogias).
Loodusnähtused on poeesias märgitud kui aktiivselt tegutsevad jõud: meri, kaljud, kalad, metsloomad ja linnud on samal tasemel fantastiliste olendite, jumaluste ning kõikide nende juurde kuuluva inimesega. Aeg maal oli looduslik aeg, mitte sündmuslik. See oli inimeste aeg, kes ei valitsenud loodust, vaid allusid selle rütmile. Ühe või teise tegevuse jaoks olid soodsad päevad ja olid ka õnnetud päevad. Kuukalendri tundmist oli vaja edukaks tegelemiseks maagiaga. Astroloogial oli keskaegsetes teadmistes auväärne koht. Agraarkalendris tähistati igat kuud kindla maatööga. Ka näitas kalender ära feodaalrendi ja talupoegade kohustuste täitmise tähtaegu-need langesid tavaliselt kokku tähtsamate pühadega. Looduses toimuv vahetus tagab põhivajaduste rahuldamise. Kujutavas kunstis, kirjanduses ja folklooris, renessansiaja pidustustel ja karnevalidel esineb ,,groteskse keha" kujund. See on inimese-looma, inimese-taime kujutis, näiteks inimpeadega
Kolmadaks linnade võitlus suurfeodaalide vastu oma sõltumatuse eest, vajati riigiõiguslikke akte ja seetõttu hakkaski suurenema huvi juriidika vastu. Tollel ajal oli Itaalia aladel riik nimega Lombaridia. Lombardias hinnati haridust väga kõrgelt ja seepärast tekkisidki esimesed ülikoolid just sinna riiki. Esimeseks ülikooliks oli Bologna ülikool, mis tekkis 1158. aastal. Esimene ülikoolidest väljaspool Lombardiat loodi Pariisis1150. aastal. Kõikides keskaegsetes ülikoolides oli kasutusel Ladina keel. Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Oxfordi ülikool loodi 12. sajandi alguses ja Cambridge 13. sajandi alguses. Ülikoolide liikumine Euroopas oli Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse. Enamasti ei rajatud ülikoole kuningriikide suurimatesse linnadesse vaid rohkem väikestesse linnadesse. Kõige rohkem ülikoole rajati keskajal tänapäeva Põhja-Itaalia aladele.
Igal aastal kasutab järjes rohkem üliõpilasi võimalust veeta osa aega oma stuudiumist mõnes välisülikoolis. 6 Arvan, et keskaegsetest ülikoolidest on välja kasvanud tänapäeval hästi toimivad kõrgharidust pakkuvad õppeasutused. Tänases ühiskonnas leidub palju noori ja andekaid inimesi, kes saavad enese teadmisi, üle maailma tunnustatud ülikoolides, rakendada täisväärtuslikult. Paljudes keskaegsetes ülikoolides jäi puudu laialdastest võimalustest olla mitmekülgne ning õppida iseseisvalt ning omada raamatuid õppimise tarbeks. Kuid tänaseks on see kõik muutunud. Võimalusi ennast harida ja oma silmaringi laiendada on väga palju ning need on ka kõigile võrdselt kätte saadavad. Samas võib lugeda keskaega väga tähtsaks ajaloo perioodiks, sest siis sai alguse hariduse uus tase ning ilma selleta ei oleks tänapäevane ühiskond seal, kus see praegu on.
Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello (1537), Villa d´Este (1559), Villa Lante (1568). Lillepeenardest koostati mustreid, mida kopeeriti erinevates aedades. Enamasti olid lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel. Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja kruusateed. Peenraid ümbritsevad põikpuud ja madalad võred, mis olid tavalised keskaegsetes aedades, asendati renesanssiajastul madala hekiga (pukspuu) . Hekkide sisse istutati rosmariini, mürti ja lavendlit Pallazode ehitamine 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm) Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika (ren ja bar) said aluseks euroopa regulaaraedadele. Suurte aedade ja parkide rajamine, puude ja põõsaste pügamine, puude ja põõsaste
Blake võttis seda kui unustamatut solvangut. Tema varased tööd olid klassitsistlikus laadis, ja kuna ta oli õppinud vasegraveerijaks, eelistas ta varjudeta kontuuri. Seejärel arendas ta välja erilise stiili ja tehnika, millega oma kujutlusi väljendada. Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. Blake ei käinud kunagi välismaal, kuid ta tervitas vaimustunult vabadussõdu nii Ameerikas kui ka Prantsusmaal. Ta allus omaenese inspiratsioonile, omaenese sisemisele tunnetusele. Tema stiilis on tunda Michelangelo kunsti mõju, mis levis sel ajal gravüüride vahendusel ja võibolla ka gooti teravkaare mõju. Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante ,,Jumaliku komöödia" illustreerimist
laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Elu elavnes ka endistes Rooma-aegsetes linnades, sest needki oldi enamast rajatud kaubateede ristumispaikadesse. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi . Seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljaspoole müüregi, kus aga need samuti kaitset vajasid. Algselt ajas asja ära ka puidust tara, kuid linlaste jõukuse kasvades ja sageli ka otsese vajaduse sunnil põõti ehitada tugevaid kivimüüre. Linnad kasvasid järk-järgult. Tihti on keskaegsetes linnades võimalik selgesti märgata eri kasvuetappe: suhteliselt väikeset müürida kaitstud linnasüdant ja selle ümber mitut järjest suurenevat ringmüüri. Sageli kasvasid linnadeks mõnelöe ilmalikule võimukandjale, kloostrile või piiskopile kuulunud linnuse naabruses paiknenud asulad. See oli linnade kujunemise üheks võimaluseks. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise sõna otses mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning
Kui Tallinna raad keelas 1631. aastal kingseppadel kõrge kontsaga kingade valmistamise, siis pöördusid meistrid kaebusega Toompeal asuvate võimude poole: "Kui keelust saadakse teada teistes linnades, siis hakatakse seal naerma. Rändsellid meile ei tule, tuleb raskusi tööjõuga, me ei saa uusi oskusi, tsunftile saab osaks häbi." Just sellil oli keskajal hinnatud tööoskuste edastaja osa, tema läbi sai oskustest ühine vara, mille põhjal kujunes välja oma stiil, kogu ajastu stiil. Keskaegsetes linnades võeti uudistooted ja valmistamisviisid üksteiselt väga kiiresti üle. Ja ehkki nii oli sarnasust üsna palju, säilitati ikkagi ka oma nägu. Vastavalt skraale võis igaühest pärast rännuaastaid saada meister. See oli aga vaid üldine reegel, meistriks saamise tee oli okkaline ja vaevaline. Kõigepealt tuli sellil tsunftile teatada oma soovist meistriks saada. Pottseppade tsunftis tuli selline "avaldus" teha neli korda, makstes iga kord tsunfti kassasse pool taalrit
Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused. Näiteks Neitisi-Maarja Gild, mis oli Toompea härraste teenijad Tsunft – ühe eriala käsitöölised. Skraa – tsunfti põhikiri. Tsunftijänes – ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse. Agul – linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed. Seek – keskaegsetes linnades hospital. Tallinnas oli 24 raehärrat. Tegevuses oli korraga 12 raehärrat ja nad vahetusid omavahel. Selle töö eest palka ei saadud. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata. Keskajal oli levinud ütlus, et linnaõhk teeb vabaks sellepärast, et talupojad põgenesid keskajal kurjade mõisnike eest linna kaitsva tiiva alla. Keskajal koondus võib kaupmeeste kätte, sest oli merkantilism e. arusaam, et rikkus luuakse just
Babüloonias eeskätt käsitööliste, aga ka põllumaade (mõisate) rentijate ühendustena. Kreekas ja Roomas olid esimesteks ühistulisteks ühendusteks usu- ühingud, mille ülesandeks oli hoolitseda matusepaikade eest, soetada ühiselt kütust ja muid tarbeid. Keskajal hakkasid Euroopas esimesed ühistud tekkima umbes samal ajal äriühingute ning kapitalistlike suhete tekkimisega. Vabad tsunftid kujunesid keskaegsetes linnades käsitööiste, kaupmeeste, kalurite jt ametite esindajate esindusorganisatsioonideks. Itaalias asutasid kaupmehed tänapäevaste aktsiaseltside taolisi rahal baseeruvaid korporatsioone ja ühistulisi ühendusi. Näiteks Firenze kaupmees Francesko di Marco Datini asutas 1390. aasta paiku kontserni, mis koosnes 82 ettevõttest ja harukontorist, mis tegutsesid Hiinas, Alžeerias, Inglismaal, Lissabonis, Aleksandrias ja mujal. Sellega pandi sisuliselt alus kapitalismile, aga ka
annaabi.ee 
