Keskaja kultuur, haridus ja teadus (1)

Keskaja kultuur
Haridus ja teadus
*Mida peeti tarkuseks?
Keskaegsete inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see kuidas päästa inimeste hingi saatana küüsist.
Tähtsamad olid teadmised Jumalast, neid saadi peamiselt piiblist. Inimesed olid kindlad, et piiblis on kirjas kogu tarkus Jumala kohta. Seetõttu peeti piibli uurimist keskajal palju olulisemaks kui looduse tundma õppimist.
Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult.
Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel.
* Kooliharidus
Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud .
Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria , aritmeetika, astronoomia ja muusika .
Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester .
*Ülikoolid
Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid.
Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli.
Õppejõud - doktor - oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor.
Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle.
Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat.
*Skolastika
Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda.
Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor , dominiiklane Aquino Thomas. Ta leidis et pühakiri ja Kreeka filosoofide vaated poledi vastuolus , sest üks on usutõde ja teised teaduslikud tõed. Katoliku lorok kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks.
*Muud teadused
Lisaks tegeldi ka astroloogia , eht tähtede järgi ennustamisega. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkade kivi , mis pidi teised metallid kullaks muutma . Kuigu sellealased katsed ei andnud tulemusi, õpiti nende käigus mõndagu uut. Arstiteaduse arengut pidurdas keeld laipu lahata. Nii ei saanud arstid inimkeha ehitust kaua aega korralikult tundma õppida.