Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskaja kultuur, haridus ja teadus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskaja kultuur-haridus ja teadus #1 Keskaja kultuur-haridus ja teadus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaanika97 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Keskaja Kultuur

KESKAJA KULTUUR Mida peeti tarkuseks? Keskaegse inimese jaoks oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas pasta inimeste hingi saatana küünist. Loodust peeti oluliseks vaid kui Jumala loomingut. Tähtsaimad oli teadmised Jumalast ja need saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kooliharidus Keskajal jagati õpetust peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Talupojad olid kirjaoskamatud, feodaalide seas oli haritud inimesi vähe. Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid.

Ajalugu
thumbnail
50
ppt

KESKAJA KULTUUR

KESKAJA KULTUUR 7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID.

Ajalugu
thumbnail
10
pptx

Keskaja haridus ja koolid

KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Keskaja haridus

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................

Ajalugu
thumbnail
25
ppt

Keskaja kultuur

KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA

10.klassi ajalugu
thumbnail
1
rtf

Keskaja ülikoolid ja teadus

Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse. Oletas, et kunagi tekivad iseliikuvad sõidukid vette, maale ja õhku. Koostas esimese püssirohuretsepti. Vastuolus Piibli tõdedega, istus 14 a. vangis. Gutenberg ja trükikunst Trükikunst - keskaja suurim saavutus, pikaajalise arengu vili. Euroopas leiutas trükikunsti Johann Gutenberg. 1456

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Keskaja Kultuur

Keskaja Kultuur Keskaja inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas päästa inimese hingi saatana küüsist. Loodust peeti oliluseks vaid kui jumala loomingut.Tähtsamad olid teadmised Jumalast,neid saadi pealmiselt piiblist. Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli n

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Keskaja kultuur

1 Keskaja kultuur · Keskaja teaduse arengu põhijooni: - Koos Suure rahvasterändega alanud Lääne-Rooma riigi allakäiguga hakkas järsult alla käima ka kultuur- kultuurikeskusteks olnud linnad rüüstati, koolid lõpetasid oma tegevuse, kirjaoskuses toimus totaalne allakäik jne. - NB! Varakeskaegses ühiskonnas oli kirik kultuuri kandjaks, antiikkultuuri pärandi ja kirjaoskuse säilitajaks. Vaimulikku seisusesse tagas võimaluse tegeleda hariduse ja teadusega. - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega. Samas paljud antiigi aegsed teadmised keelustati (Maa kerakujulisus, heliotsentriline maailmakäsitlus jne.). · Keskaegne kooliharidus: - Keskaegne kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all:

Ajalugu



Lisainfo

Keskaja kultuur haridus ja teadus on kokkuvõte keskajakooliharidusest, ülikoolidest, skolastikast ja ka sellekst mida keskaja inimesed pidasid tarkuseks.

Kommentaarid (1)

kriiiiips profiilipilt
kriiiiips: Võiks olla pikem, aga kokkuvõtlikult üpris okei.
13:24 20-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun