50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinktt
Õppematerjali autor
Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna. Elanikkond moodustad linna kodanikkonna, kuid kõik ei saanud olla kodanikud. Kodanikuks sai siis, kui oldi pärit seaduslikult abielust või siis teatud aja linnas elanud. Selleks ajaks oli 1 aasta ja 1 päev.See seadus kehtis enamasti sunnimaistele talupoegadele,kes tahtsid saada isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevatest piirkondadest. Linnad pakkusid inimestele turvalist elu.Näiteks turvaline elu oli seal sellepärast, et linnu ümbritsesid müürid, mis vaenlasi eemal hoidsid. Linnas võis olla luksuslikum elu, kui maal. Rohkem võimalusi rikkakas saada. Kuid keskaegsed linnad olid ülerahvastatud, seal oli palju sotsiaalseid pingeid ja raha omas väga suurt tähtsust.
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht
hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. Linna elanikkond moodustas linna kodanikkonna. Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud. Tavaliselt loeti selleks ajaks 1 aasta ja 1 päev. Seda klauslit kasutasid pärisorjadest talupojad, kes linna põgenesid, teades, et end 1 aasta ja 1 päeva linnas varjates, saavad nad vabadeks linnakodanikeks ("Linnaõhk teeb vabaks!"). Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne. Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse. Käsitöö ja tsunftid Suurema osa linnaelanikest moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketoomisega. Vaatamata sellele, et nad tootsid vahetuse jaoks, valmistasid nad siiski suurema osa
jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus · Talupojad põgenesid linna või ostsid end raha eest vabaks · Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks · Pt21.4 Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud? · Kuna suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, pole neilt eriti säilinud kirjalikke tekste · Talupoegade elust teame tänu vaimulike, feodaalide ja linnaelanike tähelepanekutele · Talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga, neid peeti räpaseks ja metsikuks, araks ja petlikuks · 22.1 · Paiknemine soodsas
15) Mis rolli omasid keskaegse linna kujunemisel linnamüür ja linnaõigus? Selgitage mõne lausega. Keskaegse linna kaks olulist tunnust on linnamüür ja linnaõigus. Julgeoleku tõttu piirati linnad müüriga. ja linna ehitati tihedalt täis. See, kummal pool linnamüürist sa elad, näitas sinu staatust: linnamüüri ees elasid vaesemad ja sõja korral toodi need ohvriks, linnamüüri taga elasid rikkamad ja need, keda KAITSTI. Kui sa oled elanud aasta linnamüüride taga, muutusid vabaks. linna tunnuseks on on dokument ,,Linnaõigus". Linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid tagasid eliidile eelisolukorra ja neid ületada suutsid vähesed. Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad
toodangu maha müüma. Samas suurendas järk-järguline üleminek raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest paremini turusuhetaga harjunud talupojad suutsid isegi rikastuda. Lääne- Keskaegne ühiskond KESKAEG 10 Euroopas (Madalmaades, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaa lääneosas, Põhja-Itaalias) võimaldasid mõisnikud 14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu säilis teotööl põhinev pärisorjuslik süsteem kuni 18.-19.sajandini. Keskaegne ühiskond KESKAEG 11 3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning põllumaad hariti koos (e väljasundus): põllud olid tp-de vahel
märgatavalt efektiivsem. Raharenti maksvad talupojad pidid nüüd ise linnades oma toodangu maha müüma. Samas suurendas järk-järguline üleminek raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest paremini turusuhetaga harjunud talupojad suutsid isegi rikastuda. Lääne-Euroopas (Madalmaades, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaa lääneosas, Põhja-Itaalias) võimaldasid mõisnikud 14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu säilis teotööl põhinev pärisorjuslik süsteem kuni 18.-19.sajandini. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning
hulgused ja üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarikud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Avalikeks paikadeks olid kohati muutunud isegi linnasurnuaiad: vaesemad inimesed jõid siin veini ja mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi (Helmut Piirimäe 2000). Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia patritsiaat. Niisiis asusid kivimüüride varjus veel teised, linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid, mis tagasid eliidile eelisolukorra ja mida ületada suutsid vähesed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid