Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele, Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius). Avastati väga palju uusi elemente, hakkas kujunema orgaaniline keemia
üksnes ainete kvalitatiivsete muundumiste alusel. Järelikult niikaua, kuni kvalitatiivsest lähenemisest piisas, siis rahuldas flogistoniteooria keemia vajadusi täielikult. Kui aga lähtekohaks sai kvantitatiivne lähenemisviis, siis pidi flogistoniteooria oma küündimatust tunnistama. 18. sajandi teisel poolel hakkasidki keemiasse tungima kvantitatiivsed uurimismeetodid ja sellega seoses kummutati Antoine Laurent de Lavoisieri (1743 1794) ja Mihhail Lomonossovi (1711 1765) tööde alusel flogistoniteooria täieliult. Nimelt Stahli lähtus tol ajal üldtunnustatud väärast seisukohast, et põlemine on aine lagunemine. Lavoisier aga tõestas oma 1772-77 aastatel tehtud väävli, fosfori jmt. aine põlemise kvantitatiivse uurimise katsete põhjal, et aine põlemine on hoopis hapnikuga ühinemise protsess. Need katsed ja paljud muud nii tema ja kui ka M. Lomonossovi katsed ja uuringud
Kõik kommentaarid