Antoine Laurent Lavoisier (1)

ANTOINE LAURENT LAVOISIER
1743-1794
HAPNIKU AVASTAJA NING KAASAAGSE KEEMIA ISA
Lavoisier’ panus teadusesse:

• Katsed ja avastused magnetismi, kehade suhtelise tiheduse, optika, suhkru, püssirohu jm-ga.
  
• Tegi kindlaks õhu koostise.
  
• Pani aluse kaasaaegsele keemiliste elementide uurimisele.
  
• Pani aluse keemiateadusele.
  

Teosed:
”Elementaarne trakaat keemiast ”
”Esseed füüsikast ja keemiast”
”Mälestused keemiast”
A.L. Lavoisier’ isa oli advokaat ja kuulus Prantsusmaa parlamenti. Oma isa eeskujul valmistus Antoine advokatuuri eksamiks. Kuid tema huvid olid teadusliku kallakuga. Ta oli oma teaduslikesse eksperimentidesse nii süvenenud, et ei hoolinud isegi noore tudengina seltskondlikest ajaviidetest. Ta vabandas seltskonnast kõrvalejäämist kehva tervisega . Ent päris alusetu väide see polnudki . Teda vaevasid kroonilised seedehäired ning ta pidi kuude viisi üksnes piimadieedil olema. Sõbrad soovitasid talle vähem tööd ja rohkem kehalist liikumist.
Laoisieroli varases lapsepõlves ema kaotanud ja teda kasvatas tädi, kes kohtles teda nagu haruldast ja õrna hiina portselanist vaasi . Kui Lavoisier sai 24- aastaseks, kutsus kuulus geoloog Jean Guettard teda appi koostama Prantsusmaa mineraloogilistatlast. Nad asusid koos teele Vogeeside mägedesse. Lavoisier’ tädi jälgis teda väriseval südamel kogu reisi vältel Prantsusmaa ja kaevandustesse. Tädi saatis oma kasulapsele Antoinele iga päevmurelikke kirju, kirjutades: ”Palun anna mulle sagedasti endast teada ; ootan postiljoni kui messiast ; kardan sinu tervise pärast ; kurnav kuumus ; ohtlikud kuristikud; soised metsad ; metsikud loomad ; palun ole isegi ettevaatlikum kui lubasid ...”
Lavoisier tundis suurt kergendust, et oli pääsenud ülihoolitseva tädi poputamisest. Iga päev tõusis ta päikesetõusul, vaatas termomeetrit ja baromeetrit, külastas kaevandusi, maagimaardlaid ja karjääre, analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja.
Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25- aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine
reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne.
Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus ”keemikuid”, kes väitsid, et vett annab ”muundada mullaks , mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda. Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades spekulatsoonide asemel fakte.
Antoine Lavoisier tõestas, et taimed ei ole üksnes ”puuks muundatudveehulk”, vaid et tegemist on veest, mullast ja õhust eraldatud erinevate ainete kogumiga. Järgmisena tahtis ta kindlaks teha nende ainete koostist. Eriti huvitas teda õhu koostis- 1777. aastal teatas Lavoisier: ” Õhk koosneb kahest elastsest vedelikust, millest üks on hingatav ja teine mürgine”. Hingatavale ehk ”elusale” gaasile andis ta esmakordselt nime hapnik. Lisaks defineeris ta esmakordselt keemilise elemendi, nimetades seda ”aineks, mida ei saa keemilise analüüsi käigus muundada ühekski lihtsamaks aineks”. Paljud tema leiutatud terminid on keemikute rahvusvahelises keeles tänini kasutusel.
1789 avaldas Lavoisier teose ”Elementaarne traktaat keemiast”. See tähistas moodsa keemia ajastu algust.
Kuid samal ajal puhkes Prantsusmaal hoopis teist laadi revolutsioon . Keemia ”isast”, kes vabastas maailma valede võimusest, sai terrori ohver. Revolutsionäär Marat, kes oli samuti soovinud saada kuulsaks teadlaseks, otsustas Lavoisier ’le kätte maksta. Anti välja dekreet Teaduste Akadeemia sulgemise kohta, otsiti läbi Lavoisier’ maja, konfiskeeriti tema dokumendid ning saadeti ta surmamõistetute vanglasse.
Peamiseks tunnistajaks Lavoisier’ vastu oli üks tema endisi palgalisi, tuntud varas ja võltsija. Lavoisier mõisteti süüdi kui ” vampiir , kelle kuritegude hulk on nii suur, et see lausa nõuab kättemaksu.” Seejärel saabus tragikomöödi kõrgpunkt- Lavoisier mõisteti surma täiesti absurdsel alusel- ”võõrriikide ja Prantsusmaa vaenlastega koos sepitsetud vandenõu eest.”
Lavoisier kirjutas oma naisele viimase kirja. ”Hoolitse oma tervise eest, mu kallis ja pea meeles, et minu töö on tehtud. Olgu Jumal selle eest tänatud ...”
Lavoisier viidi 1794. aasta maihommikul giljotiini alla. Selle kohta ütles itaalia-prantsuse füüsik Lavoisier , et ”kulub vaid hetk, et tema pea maha raiuda, kuid võib-olla terve sajand, enne kui sünnib teine temasugune.”