Antoine Laurent Lavoisier (1)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Antoine Lavoisier

flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu enneaegselt, sest Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus ta vahistati ja giljotineeriti. Kusjuures nii vahistamine, kohtumõistmine kui ka hukkamine toimusid samal päeval. Tema süüks oli ebapopulaarne tegevus maksukogujana. Legend räägib, et oma viimase teadusliku katse tegi Lavoisier peale surma. Nimelt olevat ta peale pea maharaiumist nii kaua kui suutis silmi pilgutanud ning varem palunud hukkamist jälginud sõbral silmapilgutused kokku lugeda. Neid olevat olnud kokku 15 kuni 20. Lavoisier' kaasaegsed sellist seika siiski ei maini, mistõttu on tõenäoline, et tegemist on hilisema väljamõeldisega

Ajalugu

8

doc

Üldkeemia konspekt

pürotehnikast. ) Flogistoniteooria etapp Flogiston (G.Stahl'I järgi) - kõigi põlevate (oksüdeeruvate) ainete komponent, mis põlemisel eraldub. Flogistoniteooria (FT) loojaks oli kuulus saksa arst Georg Ernst (Ernestus) Stahl (1659-1734). Silmapaistvamad esindajad Henry Cavendish (1731-1810) H² Carl Wilhelm Scheele (1742-1786)O² M.Lomonossov- massi säilivuse seadus keemilistes reaktsioonides Flogistonivastase teooria etapp XVIII saj. keemia seoses Lavoisier' töödega Antoine Laurent Lavoisier (1743 - 1794) hapniku tegelik roll põlemis- ja oksüdatsioonireaktsioonides (1777): lihtainete (väävli, fosfori, metallide kuumutamine suletud nõudes (koos kaalumisega) - uus tõlgendus (katseid tehtud ka varem). Toetus Scheele ja Priestle katsetele (O2). keemil. elemendi mõiste täpsustus "aine säilivuse seaduse" eksperimentaalne tõestus flogistoniteooria vastane võitlus (alates u. 1774, eriti alates 1783) tööd kalorimeetria alal keemianomenklatuuri loomine jm. KVANTITATIIVSETE

Üldkeemia

10

doc

Üldkeemia kokkuvõte

Henry Cavendish sai ja kirjeldas H2 määras selle tiheduse, H2+õhk  puhas vesi. Carl Wilhelm Scheele sai O2 ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H 3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. Mihhail Lomonossov -Massi säilivuse seadus keemil. reakts. soojuse kineetiline teooria 4) Flogistonivastase teooria etapp -XVIII saj. Antoine Laurent Lavoisier hapniku tegelik roll põlemis- ja oksü. Reaktsioonides, lihtainete uus tõlgendus, keemil. elemendi mõiste täpsustus, “aine säilivuse seaduse” eksperimentaalne tõestus, flogistoniteooria vastane võitlus, keemianomenklatuuri loomine jm. Claude Louis Berthollet kasutas esimesena kloori pleegitamiseks,. Massivahekordade uuringud. Martin Heinrich Klaproth Avastas U ja Zr , osales Ti ja Ce avastamisel. Uuris Sr, Cr ja Te ühendeid. Tõestas raudmeteoriitide Ni-

Keemia

9

odt

Hapniku referaat keemiast

teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Avastaja on veel ka inglise teadlane Daniel Rutherford. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Hapniku avastajaks loetakse enamasti Joseph Priestley't, kuumutades elavhõbedaoksiidi (HgO), kuid umbes samal ajal üksteistest sõltumata avastas hapniku veel Carl Wilhelm Scheele. Priestley ei nimetanud saadut alguses hapnikuks, selle nime (inglise keeles oxygen) andis hiljem Antoine Lavoisier, kes arvas, et hapnikku on vaja kõikide hapete moodustamiseks. ,,Oxygen" tuleneb Kreeka keelsetest sõnadest oxys ja genes, mis koos tähendavad ,,happe moodustumist". Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Saamine

Elementide keemia

12

doc

Keemia ajalugu kordamine

Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele, Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius). Avastati väga palju uusi elemente, hakkas kujunema orgaaniline keemia

Keemia

28

pdf

Kordamisküsimuste vastused aines "Rakenduskeemia" ;

Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:  Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused.

Rakenduskeemia

34

pdf

Üldkeemia

metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu.

Üldkeemia

7

doc

Keemilised elemendid ja nende tekkelugu

et uue gaasi tulle juhtimisel tõuseb seal temperatuur. Ta võttis kaks ühesugust klaaskuplit, neist ühe all oli harilik õhk ja teise all hapnik. Kummagi kupli alla pani ta hiire ja jäi jälgima hiirte käitumist. Priestley üllatuseks elas hiir samas ruumalas avastatud gaasis hiir 30 minutit, kui õhuga täidetud kupli all vaid 15 minutit. Priestley tööd viis lõpule prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier, kes kordas inglise teadlase katseid elavhõbedaga, muutes selle tagiks (elavhõbeoksiidiks). Ülejäänud õhk põlemist ega hingamist ei soodustanud. Oksiidi kuumutamisel eraldus seesama õhu hulk, mis ülejäänuga segunedes moodustas esialgse õhu. Siit järeldas Lavoisier, et õhk koosneb nn. puhtast ehk elustavast õhust ja lämmatavast õhust. See nn. eluõhk sai hiljem nimetuse oxygenium (oxys - hapu ja gennao - sünnitan) ehk hapnik. Hapniku sümboliks on O. 1827.a

Keemia

Lisainfo

Märksõnad

Kommentaarid (1)