Keskaja kunstnik (0)

KUNSTNIK
Kui me püüame keskaega ette kujutada ja visualiseerida, on kunstiteostel selles väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku . Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab.
Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes omas vastavaid tehnilisi oskusi.
Kõrge positsioon oli aga kullasseppadel, kes töötasid kõige hinnalisemate materjalidega, sammuti klaasimeistritel, kes valdasid keerulist tehnoloogiat. Peamised allikad kust saab teda kunstnikest on kirikute kroonikad . Kõigepealt tuleks nentida et varakeskajal kadusid alkkirjad töödelt täielikult. Uuesti ilmusid nad Itaalias tänu nende traditsioonidele.
Kullassepa kõrge staatus ühiskonnas keskajal saab kinnitust ka sellest, et milano püha Ambrosiuse kullast altari autor signeerib oma teose ja kujutab ennast samamoodi püha Ambroosiuse kõrval seismas nagu töö tellijagi.
Sajandeid oli juveelikunst üks keskaja kunsti juhtivaid tehnikaid, milles panid ennast proovile parimad meistrid ning loodi kõige uuenduslikumad ja tähtsaimad teosed ja tehti kõige moodsaimaid katsetusi.
Meuse piirkonnas kaasnes suurte kaubanduskeskuste kasvuga 12.sajandi algul kunstide õitseng, eriti metallivalamise ja kullassepa kunsti alal. Meuse`i kullasseppade kuulsus oli erakordne, neid kutsuti igalepoole töötama. Kullasseppade kõrval olid väljapaistval kohalmetallitöötlejad ja valamismeistrid. Sageli nimetati ja vahel ka isegi kujutati pronksuste autoreid . Säilinud on ka mõnede romaani perioodi miniaturistide nimed ja kujutised.
Üks esimesi miniatuurmaalijate autoportreede loojaid oli munk Hugo kes kujutas ennast püha Hieronymuse teksti kõrval sule ja kaabitsaga nagu kirjutajat. Võis ka juhtuda et scriptor oli miniaturist, või et miniaturist viljeles teisigi tehnikaid. Üks tähelepanuväärseim dokument räägib 11.sajandi lõpu kunstnike ühiskondliku staatuse tasustamist.
Vaimulike kunstnike teema seondus tihedalt piiskoppide , abtide ja teiste kõrgete usutegelastega, kes polnud mitte üksnes tellijad, vaid tegelesid otsese kunstiloominguga. 12.sajandi algul tekkis Itaalias uutmoodi suhtumine kunstnikesse. Pisas ja Modenas ülistasid raidkirjad uutel katedraalidel nende juures töötanud kunstikke. Modena kiriku fassaadil on veel üks selle rajamist meenutav tahvel mille allservas seisab kunstniku nimi. Pisa toomkiriku fassaadil on nähtavas kohas selle kiriku esimese arhidekti buscheto haud . Kunstnike signatuuridega raidkirju leidub hulgaliselt läbi terve 12 sajandi, peamselt Itaalias.
12.sajandil tekkis esile arhitekti kõrval skulptor . Arvukalt on skulptoreid Itaalias kui ka saksamaal. Suur kunstnik oli 12.sajandi lõpul Põhja-Itaalias tegutsenud skulptor Benedetto.
Prantsusmaal omandas 13.sajandil olulise tähtsuse arhitekti kuju. Prantsuse gooti arhidektuuri uudsus ja grandioossus äratas kõikjal tähelepanu ning prantsuse arhidektid olid nõutud üle euroopa. 13.sajandi lõpul ja 14. Sajandi algul nimetati kunstnikke aadelseisustesse. Toscana linnades aienes ja eriti arenes maalikunst .