Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA. (0)

1 Hindamata
Punktid
KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA.
Lende Saluvee, EKL-1 kõ
Keskaegne maailm oli väga erinev ja paljud selleaegsed ülestähendused on seotud üleloomulike jõududega ning kubisevad ka ebaharilikest olenditest (koerapeaga inimesed, merineitsid, ükssarved jne). Selle aja mõtlejate autoriteetideks olid kirik ja Piibel . Keskaegse arusaama kohaselt jagunesid kõik elusolendid kolme rühma: loomad, inimolendid ja hingelised olendid ( inglid , deemonid).
Herefordi katedraalis hoitakse Mundi kaarti , mida vaadates tundub, et kaart eirab igasugust loogikat. See meistriteos valmistati umbes 700 aastat tagasi. Kaart põhjustab siiani imetlust ja hämmingut. Teos on samaaegselt nii kaart kui ka keskaegne entsüklopeedia. Kaardi keskel asub Jeruusalemma linn. Kujutatud on kolme mandrit : Aasia , Aafrika ja Euroopa, lisaks veel 500 joonistust linnadest, mis sel ajal teada olid ja üle 1000 legendi. Meile on see kaart geograafiliselt võõras kuna ida asub üleval (meie oleme harjunud , et üleval asub põhi). Näha on kõik maailma loomad ja olevused- tuntud ja tundmatud. Mida kaugemale kaardi südamest, seda kummalisemaks olevused muutuvad. Kaardi ülaservas on kujutatud Kristust, kellest vasakul asuvad taevaväravad ja paremal põrgu. See on viimane kohtupäev- maailma lõpp. Hiiglaslikud tähed (MOIS) tähistavad surma. Kaart justkui ütleks:“ See siin on maailm- naudi seda, aga pea meeles, et varsti pead siit lahkuma .“ Keskajal usuti kindlalt teise maailma ehk siis ellu pärast surma. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Herefordi kaardil on kujutatud kogu maailma selle loomisest kuni oletatava lõpuni. See kaart näitab meile, kuidas keskaegsed inimesed nägid maailma vastavalt sellele infole, mis nende käsutuses oli. Jumalik maailm versus looduslik (loomulik) maailm.
Keskajal olid teadmised peidus kloostrites ning õppimine vaimulike kätes. Kuna raamatute tekstid kirjutati käsiti, mis võttis palju aega ja nõudis suurt vaeva, olid raamatud väga väärtuslikud ning tavainimesele kättesaamatud. Tavaliselt hoiti raamatuid kloostrites ja neid välja ei laenutatud. Kui, siis ainult ühest kloostrist teise. Looduse ja loomade teemalistest raamatutest võis välja lugeda, et loodus on inimesest eraldi seisev- loodud inimese jaoks. Iga elusolend oli inimese jaoks raamat, pilt või peegel . Igal loomal oli inimestele edasi anda sõnum- moraal .
1095. aastal vallutati kristlaste poolt Hispaanias asuv Toledo linn. Sealses raamatukogus hoiti Aristotelese töid. Toimus väike intellektuaalne revolutsioon . Aristotelese tööd jõudsid lõpuks Euroopasse. Vastukaaluks piibliteadmistele, et Jumal lõi maailma seitsme päevaga väitsid Kreeka filosoofid , et maailm on alati eksisteerinud ja eksisteerib ka tulevikus. Selline väide tõi esile kiriku pahameele.
Seoses ühiskonnas toimuvate muutustega (linnade kasv,rahvastiku kasv, sõjad, kaubanduse areng jne.) ning valitsemise ja seaduste keerukusega tuli vajadus uut tüüpi haritud meeste järele. Piiblitedmistest enam ei piisanud. Seoses sellega hakkasid õpetajad kogunema Oxfordi, kus nad pakkusid võimalust õppida seadust ja teisi ilmalikke teaduseid (matemaatika, loodusteadused , filosoofia, loogika ) raha eest. Õpiti renditud tubades. See oli väike revolutsioon, sest nüüd võis õppida ka see, kes ei olnud vaimulik. Õpiti ladina keeles ja see võimaldas vahetada teadmisi kõikide erinevate piirkondade vahel vaatamata seal kõneldavale keele. Nüüd hakati õppima Jumalale lähemale saamise asemel selleks, et parandada oma võimalusi elus. Tänu uutele tedmistele tulid ka uutmoodi õpetlased, kes pidasid end tõe eest sõdijateks.
Aquino Thomas tutvus Aristotelese töödega ja suuresti tänu temale sai see mees keskaegses ühiskonnas tuntuks.Thomas arutles, et inimese mõtlemisvõime on tulnud Jumalalt, seega ei saa mõtlemist õigesti kasutatdes sattuda vastuollu Jumala tõega Piiblis. Mõistus toetab ja täiendab usku. Ta on kindel, et maailm, millest me oma kogemusi ammutame, on otsast lõpuni Jumala looming. Kas universum oli kogu aeg olemas olnud või oli sellel algus? Thomas arutles, et seda ei saa tõestada ega ümber lükata, ainult Jumalik ilmutus saab siin meile tõe anda. Aquino Thomas spekuleeris ka selle üle, et kas on olemas inglid, kellel ei ole kehasid tavalises mõttes, kes võisid olla mitmes kohas korraga või võisid mitmed olla ühes kohas korraga. Millised nad on? Milleks nad on?
Kontaktid Araabia maailmaga tõid kaasa euroopaliku mõttemaailma muutused ja aitasid kaasa teaduse arengule. Moslemid olid teaduses eurooplastest paremad, nende õpingud erinesid eurooplaste omast ja tekitasid hämmastust keskaegsetes intelektuaalides. Teaduslikku keelde ilmusid uued sõnad: alkohol , algebra, alkeemia . Võeti kasutusele araabia numbrid . Eurooplaste teadmised arenesid võibolla tuhat aastat ühe sajandiga. Oli seatud valmis lava mehe jaoks, keda kutsutakse tänapäeva teaduse isaks, Roger Bacon . Inspireeritud moslemite filosoofiast, taipas mees katsete ja kogemuste olulisust. Ka tugevaimad argumendid ei tõesta midagi, kui neid ei toeta kogemused. Bacon oli eriti huvitatud valgusest. Ta esitas küsimuse, miks küünal pööratakse tagurpidi, kui seda läbi vee vaadelda. Roger Bacon mõistis, et vikerkaar ei ole füüsiline objekt, vaid valguse poolt tekitatud efekt silmas. Oma laboris suutis ta isegi luua vikerkaare. Ta arvutas välja vikerkaare maksimaalse kõrguse taevas. Roger Bacon nägi ette ka tehnika arengut- kaarikud, mis liiguvad loomadeta (autod), lendavad masinad (lennukid) ja masinad vees liikumiseks (laevad).
Aeglaselt kuid kindlalt asendus jumalik maailm loodusliku (looduse poolt loodud) maailmaga. Maailma vaadeldi, analüüsiti ja mõõdeti. Keskaegne Euroopa muutus kaasaegse teaduse ja tehnoloogia keskuseks.
KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA #1 KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA #2 KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ednel Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid) SPEKULATIIVNE: arendab välja oma mõistete süsteemi, toetutakse mõistusele, spekuleeritakse probleemide üle lähtudes oma süsteemist. (Nt Hegel) VÕIMALIKKE MAAILMAPILTE MÜTOLOOGILINE MAAILMAPILT tugineb pärimuslikele usaldav-uskumuslikele

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks
37
pdf

20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia Esteetika I eksamiks

Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta

Esteetika
Filosoofia p eriood
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos)

Filosoofia
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

· Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid. · "Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu

Filosoofia
Tehnika ajalugu
19
doc

Tehnika ajalugu

Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede

Tehnikalugu
Filosoofia SH
60
doc

Filosoofia SH

*) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3

Filosoofia
Filosoofia konspekt
26
doc

Filosoofia konspekt

1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2. filosoofia kui maailmavaade, ehtne kujutlus ümbritsevast maailmast. See kujuneb stiihiliselt, praktiliste elutõdede kogemisel (nt lähen -30 pakasega paljujalu jooksma) või teaduslikult, teaduslike teadmiste baasil: stiihiline maailmavaade- praktiline, kujuneb elukogemuste baasil teaduslik maailmavaade- kujuneb teaduslike teadmiste baasil. Kujuneb ka autodidaktiliselt ehk iseõppimise teel (nt Prantsuse sotsialistist poliitik P.J.Proudhon (1809-1865) ütles enda kohta- kõik, mis ma olen elus saavutanud, olen saavutanud tänu meeleheitele). institutsionaalselt ehk teadusliku maailmavaate kujundamisega tegelevad kindlad

Filosoofia
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised ­ pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi koosmõjul.Lõpuks tekkis Dionysose kultus, mis jõudis Kreekasse Väike-Aasiast. Dionysos lubas paradiisi nüüd, kohe ja praegu. Dionysos kustutas inimese ja moraali vahelise piiri, vallandas inimeses loomalikud instinktid alkoholi kaasabil. Vein pluss rituaalsed tantsud ekstaasi saavutamiseks. Väga kärarikkad pidustused/orgiad, saavutati ekstaatiline meelteseisund. Dionysose

Üldine teatriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun