Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu)
Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. •Loonusrent – ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele.
AJALUGU- KESKAEG(pt. 8-12) 1. Eesti ala valitsemine ja pärast Jüriööd Jüriöö ülestõus -> talupoegade põgenemine (Venemaale, Soome, Rootsi) -> kokkulepped mõisnike vahel Talupojad said koormiseid juurde, teotöö, kümnise maks (110-> 14 mõisnikele), raha rent, teotöö. Mõisinike kontrolli kasv -> feodaal maale elama -> mõisate ehitamine Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn,
Sunnismaine talupoeg ei tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Eestis sai sunnismaisus valdavaks 16. saj I poolel, kaotati 1816. a. Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. Teotöö põhivormid olid nädala- ja abitegu. 1-adramaalise talu nädalateo norm 17.-18. saj-l oli 6 päeva. Linna õigus- linnale antud õigus ennast ise valitseda. Raad e magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus
tekkisid ka väiksemad üksused piiskopkonnad, mis olid suhteliselt sõltumatud. (Tartu,-Saare,-Lääne-Riia-, Kurama piiskopkonnad.) 2. Pärast muistset vabadusvõitlust jäi pölisrahvas isiklikult vabaks. Neil oli oma maa ja ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust. * Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebastabiilne. 13. sajandil Harjumaa ja Virumaa vallutanud ja need Eestimaa piiskopkonnaks ühendanud Taani kuningriigi võim oli 14. sajandi keskpaigaks oluliselt nõrgenenud ning Taani vasallid Eesti piiskopkonnas olid jagunenud taanimeelseks ja saksameelseks kildkonnaks. Kuigi piiskopkonna keskuseks olev Tallinn oli lojaalne
Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
Vaimulik võim- vaimulik võim Eesti alal kuulus Riia piiskopile. Võõrvõimude omavahelised suhted- ei saadud eriti läbi, loodi küll vaherahusid, kuid siiski olid suhted ebastabiilsed 3.Talupojad pärast vallutajate tulekut mis muutus seoses vallutajate tulekuga ? Maksud, kümnis, hinnus Lepingud alistatud rahvastega Kohtumõistmine feodaalide kätte Kaubandus ja meresõit sakslaste kätte Teotöö algselt mõned päevad aastas Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus 4.Jüriööülestõus (23.aprill 1343): Allikad Johann Renneri, Balthasar Russowi,Detmari Lübecki, Bartholomäus Hoenekese kroonikad Põhjused- Põhja-Eesti alad otsustati Taanile maha müüa, selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust
2. Kauplemisest võis osa võtta 3. Soodsamatel tingimustel alistusid Läänemaa ja eriti Saaremaa, kes säi- litas olulisel määral iseseisvuse. 4. arvestati kui sõjalise jõuga 5. püsima jäi muinasaegne kombe- ja tavaõigus 6. kanda relva kuni 1507.a. Halvenes 1. majanduslikud olud halvenesid 2. kaubandus ja meresõit kui tulutoovad ametid linnakodanikele 3. Põlluharimisviisid/vahendid ei paranenud 4. linnuste, kirikute, teede ehitamise kohustus, ränk töö 5. teotöö suurenemine- mõispõldude harimine 6. eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang) · hinnus ( kindlaksmääratud suurusega natutaalandam) · kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse
märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone Rakmetegu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist
mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist
Millise rühma olukord võis olla kõige parem, millise osa halvim? Põhjendage oma valikut.(2p) Maarahvas jagunes: 1. Mõisarahvas 2. Talupojad 3. Vagandikud Kõige parem elu oli mõisarahval. Nende sissetulek võimaldas head haridust ning nad elasid hästi. Kõige kehvem oli vagandikel. Nad elasid talude äärealadel ning vastutasuks aitasid taluperemehi hooajatöödel. 5.Mida uut tõi talupoja ellu 1849/1856a. Talurahvaseadused.(2p) 1. Teotöö asendati raharendi maksmisega 2. Talupoegadel võimaldati endale talude ostmine. 3. Teorent, millega maksti maa eest 6.Vasta küsimustele.(3p) Millise põllukultuuri kasvatamine aitas Eestis üle saada näljahädadest? Näljahädast aitas Eestis üle saada kartul, mida hakati kasvatama 18.sajandi keskpaigast. Mida uut tõi talurahva omavalitsuse eelu 1866.a. Vallaseadus? Vabaneti mõisnike võimu alt ja talupojad said valida vallavanema.
Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ajal kontrollides, samuti hoidsid nad silma peal maksudel, eelarve täitmisel ja kandisid hoolt avaliku korra eest. Eestimaa kubermang oli Rootsile eelkõige tähtis viljaait, mis tõi teravilja kasvatavale talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus. Mõisnikel algas küllaltki hea elu, nende elatis sõltus nüüdsest talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja
Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. Üha rohkem hakkas tekkima linnu. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür. Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse
Prantsusmaa 17saj. Kuidas oli jaotunud Prantsuse riigi elanikkond? Jagunes III seisuseks: I seisus olid vaimulikud 1% II seisus olid aadlikud 2% III seisus olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised, arstid, advokaadid jt. 97% Millised olid talupoegade kohustused? Teotöö Loonusrent Kümnis (maks kirikule 8% saagist Maksud isandale (7% saagist) Maks kuningale (10% saagist) Täiendavad maksud Rendimaks maaomanikule (20%) Seemnevilja varudesse (20%) Talupoegadele jäi järgi ainult 35% kõikidest maksudest Pildid
Eesti Rootsi riigi koosseisus Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 280 000 inimest. Valdav osa neist olid eestlased. 1620. a langes Eesti talurahva arv saja tuhandeni. Enamik olid eestlased kuid leidus ka venelasi,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja Eestis ka hollandlasi ning sotlasi. Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmevälja...
Majanduspoliitikas rõhutas ta aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Et edendada kodumaiseid tekstiilimanufaktuure, keelas ta kanga impordi. Hakkas kasutama sõjaväe varustamiseks relvamanufaktuure. Pilt kuningas Friedrich Wilhelm I-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.toptenz.net/top-10-strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Talurahva poliitikas üritas kuningas muuta teotöö aega, kuid põrus tänu aadli vastuseisule, seega teotöö aega saadi lühendada ainult riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Hakati rajama uusi külasi ja talusi, kuhu kolisid sisserändajad. Kuna sisserändajad vabastati maksudest ja aidati ka muul moel, tuli nendesse küladesse elama umbes 360 000 inimest ja seda ainuüksi Friedrich II valitsusajal. Töötati välja ,,Maakoolide reglement". Kuningas Friedrich II Preisi kuningas, tundud ka kui Vana Fitz ja Friedrich Suur.
vallasvarale nüüd ka kinnisvara va. maa, see oli ikka mõisniku oma, talupojad said piiratud liikumisvabaduse (ühest mõisast teise). Asutati vallakohtud, pandi perekonnanimed, algas teorendi aeg. (Eestimaa ja Liivimaa) 1849/1856 Eraldati talu ja mõisa maa, algas talude päriseks ostmine, toimus üleminek raharendile (Eestimaa ja Liivimaa) 1 1868 Kaotai teotöö (vaesemates taludes, kus raha nappis, võis teotöö edasi käia, see oli kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3
Kümnis 10% Kümnis umbes 25% Maksud mõisnikule ja saagist, kümnis saagist, maksud kirikule, kirikule, ehituskohustus. kirikule, ehituskohustus, 1507.aastal võeti kohustused ehituskohustused, relvakandmisõigus ja talupoegadel ära relva- relvakandmisõigus sõjateenistus, kandmisõigus, teotöö ja sõjateenistus. teotöö(perioodiline, muutus korraliseks talgute sarnane) nädalatööks. 8. Talupoegade kihistumine. mõiste seletus Trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. Adratalupoeg Talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis koormisi.
Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi, sest võimaldas paremat ja peenemat elu. Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad. Mõisate tekkimisega tuli talupoegadele juurde teotöö kohustus, mille koormus järjest suurenes. Kui kümnis tähendas esialgu kümnendikku, siis aja jooksul suurenes see juba veerandini viljasaagist. Talupoegadelt hakati talukoha eest nõudma renti teoorjusena, kus talupoeg pidi töötama teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine talupoegadele ülejõukäivaks. Talupojad hakkasid põgenema linnadesse, piiriäärsetel aladel teistesse riikidesse (Venemaa, Rootsi, Soome).
Eramõisu ei tohtinud enam vabald võõrandada(müüa, osta, vahetada) vaid selleks tuli nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg
Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 6. Millal ja millistel tingimustel kaotati pärisorjus Eestimaal ? Millal ja millistel tingimustel kaotati pärisorjus Liivimaal ? Eesimaal kaotati pärisorjus 1816. a . Talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkamist. Liivimaal kaotati pärisorjus 1819. a . Talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkamist. 7. Millised oli 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse peamised põhimõtted? seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa ning talumaa, seadus nägi ette ka ühe
Plettenberg Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine Pärisorjuse tunnused Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Võimaluste puuduimine esitada kaebusi Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Feodaalrendi piiramatus Põhjused Mõisade rajamine 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos metsapõldude laienemisegakasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuris muutus Valdavaks muutus teorent Loonusrent absoluutsuurus kasvas, kuid selle osakaal vähenes Kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist Raharendi osa kasvas Kujunesid erinevad talupoegade kategooriad Talupoegade kategooriad adratalupoeg talupoeg, kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese
Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused. Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused: - kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) - hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) - kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse - preestri ülalpidamine - teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) - vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) - sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja
absolutistlik võim. pooldas talurahva vabastamist ja reforme. 18.sajandil levis Taanis pietism, mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Taani 18.sajandil 1770. aastal reformid. Majanduselus kehtestati Kaotati tsensuur ja vabakaubandus kehtestati trükivabadus. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Kuulutati välja kõigi Talupoegadel piirati pärisorjus inimeste võrdsus seaduste ja teotöö. ees, keelati salajased Kuulutati välja usuvabadus, arreteerimised, piinamine kuid kaotati paljud pühad ja ülekuulamisel ning tähtpäevad - näiteks jõulud ja nõiaprotsessid. lihavõtted. Kohtuistungid muutusid Asutati esimene avalikeks. vaeslastekodu, hakati sillutama Kaotati surmanuhtlus teid ning tänavatele pandi nimed. mitmete süütegude eest. Taani 18.sajandil 1771.-1772
Eestlaste olukord halvenes: ·kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. ·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad.
( 13.saj. Eestis 45 ) · Maakond Haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad. ( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Eestlaste olukord pärast ristiusustamist · Talupoegade õiguslik olukord halveneb. · Teotöö kohustus. · Pidid ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid. · Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus. · Talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu. · Talurahva majanduslikud tingimused muutusid kitsamaks kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks. · Eestlased pidid isandate sõjakäikudele kaasa minema. · Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad.
Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufaktuuride rajamist talupoegade teotöö piiramine rahvakoolide loomine Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks
Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale? Kuni Jüriöö ülestõusuni olid eestlased vabad, jäi õigus kasutada maad aga maksustati, kohtusüsteemis oli feodaali kõrval hirsnik (talurahva esindaja; õiguseleidja), kombed ja seadused jäid samaks säilis tavaõigus. 4. Millised kohustused sai endale põlisrahvas? Maksud kümnis (kirikumaks), hinnus (naturaalmaks), teotöö ehk teorent. 5. Mis oli põlisrahvale keelatud? Väliskaubandus, merendus.
näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14.saj lõpust võeti omavolilistelt äraminejatelt talupoegadelt trahvi. - Sõnakuulmatuse korral hakati tihedamini kasutama füüsilist jõudu ( ka sõjalist) - 15
PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi normeerimatus. Sunnimaisus. Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust. Talupoegade müümine maast lahus. MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e. ,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused.
vakuraamat - raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. teoorjus - pärisorjuse kaotamise järel Eesti- ja Liivimaal kujunenud talupoegade sõltuvuses hoidmise viis, mille puhul talupojad, kellel oli keelatud oma mõisa piirest lahkuda, olid sunnitud sõlmima mõisaga rendilepingu, mis kohustas neid tegema peamise rendimaksu vormina mõisale tasuta tööd lepingus sätestatud ulatuses. rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. konsistoorium - Liivimaa luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. kindralsuperintendent - Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. vöörmünder A) talupoegade hulgast valitud ametnik kiriku majandusasjadega tegelemiseks Rootsi ajal; B) valla juht Liivimaal 1819. a
Vallakogukond, talurahva seisuse omavalitsus XIX sajandil; Eestimaal juhtis seda talitaja abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit; Ülesanneteks oli vaestehoolekanne, magasivilja varumine ja kohtupidamine; Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöö ajaliseks abitööks; Riiklikest kohustustest oli talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine; Olid ka kirikumaksud, mis tagasid kirikute ülalpidamise. 9. Usuvahetusliikumine Ajend: 1845.a levisid kuuldused, et keisri usku vastu võttes vabastatakse nad teoorjusest. Tagajärg: Õigeusku astus üle 60 000 inimese, kerkisid esimesed õigeusu kirikud ja levisid venepärased ristinimed. 10
Valgustusajastu vägivaldsete muutuste aeg maailmas? Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastast kuni 1780. aastateni. See sai tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandil. Valgustusideede sünnimaaks oli Inglismaa, aga Euroopasse levisid valgustusideed Prantsusmaa kaudu. Valgustuse ajal hakati parandama talurahva olukorda.Friedrich II pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 56 päevasest töönädalast kolme päevaseni kuid see kehtis ainult riigimõisades ja kuninglikes ametikülades. Mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist. Rajati uued külad ja talud ülesharitud soode kohale. Valgustuse ajal pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Selle alal ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid õpetaja elukutset veel ei tunnustatud ja ei jätkunud raha õpetajate palga jaoks sellepärast lükati õpetaja ülesanded külarätsepa või isegi
Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist
1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat
Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad
sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Missa jumala teenistus (ladina keeles) Katedraal on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. TALUPOEGADE JAGUNEMINE. Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,55 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö. pidid maksma maaisandale või tema läänemeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas, maksid maa eest, ei jaksand palgata tööjõudu. Vabatalupojad olid ennast osaliselt või täielikult adratalupoegade kohustustest raha eest lahti ostnud, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad
· Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima. Talupojast sai rentnik ja temaga sõlmiti rendileping. · Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas. · Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta. 1866 Eestimaa ,,Uus valla seadus'' · Pani aluse eestlase poliitilisele
Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Talurahvakäärimine Lõuna-Eestis. 1840
Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö Riigi ees pearaha, nekrutiandmine Kogukonna ees teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms Töödvallas Kiriku ees - kirikumaksud
raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. 8.Talupoegade olukord keskajal halvenes. Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid. Riided olid tavalised, keskaja inimese omad ja söödi omatoodangut. 9.10. 11. See edendas majandust ja kaitses kaupmeeste vara varastamise eest. 12. Tsunft tegutses skraa käsikirja all ja oli teine kõige mõjuvõimsam
Pärast ülestõusu ei toimunud ühtegi ülestõusu 200 aasta jooksul. Suruti väga tugevalt maha, ülestõus läbi kukkunud, aga samas ajaloole ka väga oluline, et üldse prooviti vabadust tagasi saada. Talupoegade olukord 14,16saj. Pärisorjuse tunnuseks Teooorjuse kasv. Mõisa põllud suhtlesiselt suured ja selleks hakati talupoegi ära kasutama nende tööga. Keskmiselt 3-4 päeva nädalas 14-15saj. Oli ka piirkondi kus oli 2 päeva teotööd või piirkondi, kus 6 päeva. Teotöö oli siis talupoja töötamine mõisniku põllul. Sulased ja teenijad saadeti põllule. Neil ei pruukinud olla oma talu. Teotöö jagunes kaheks: jalategu ja rakmetegu. Jalateo korral ilmuti mõisa ja anti ülesanne kätte. Rakmeteo korral ilmuti koos hobuserakme vm ka. Kujunes välja ka abitegu, mis esines kuni 19 saj välja. See oli kõige vihatum ja seda rakendati hooajati. Nt vilja kündmine, lõikamine, sõnniku vedamine. Lisaks teotööpäevadele oli siis vaja ilmuda hooajati ka abiteole
Neil tavalise adrataluri kohustusi ei olnud. Arvatavasti olid maavabad muinasülikute järglased (või nende instantsi pärijad -- vähemalt teataval määral). · Vabatalupojad - maksid rahamaksu, seisund võis väga varieeruda, olenevalt kui paljudest kohustustest end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud isiklikult vabad, aga seisund siiski parem kui adrataluritel, kes pidid igast kohustusi, sh teotööd tegema. Et teotöö osakaal üha suurenes, siis hakkasid nad 16. sajandi keskpaiku kaduma. · Üksjalad- arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahaneb aja jooksul. Kohustused väiksemad kui adrataluritel. Tarvel arvab, et nende talud olid ühes tükis, mitte põlluribadena nagu adrataluritel tavaks. Tavaliselt olid kehvematel põllumaadel, eriti Lääne-Eestis. · Pundenikud - umbes nagu üksjalad, maksid 2 punda (tündrit) vilja ja muid kohustusi
kulutamist kubermangust. Johan Skytte. 12. Mida tähendab reduktsioon? Mõisate riigistamine. 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. 15. Vakuraamat. Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. See jagunes rakmeteoks ja jalateoks. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid? Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam. 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Lääne-Euroopa majanduse elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajaduse toiduainetele. 19. Manufaktuurid
Eesti aastail 1850-70 1802.-04. a. seadused andsid talupoegadele õiguse olla oma koduse vara omanikud. 1816. ja 1819. a. seadustega kuulutati talupojad vabadeks inimesteks, kuid kogu maa tunnistati mõisnike omandiks. Talu kasutamise eest tuli teha mõisale teotööd. Teotöö jagunes korrateoks ja abiteoks. Korrategu tähendas teomehele kohustust koos hobusega teha aasta läbi mõisas rakmepäevi. Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd,
külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse olukorda seostati neegritega Ameerika kolooniates, sest oli ka aegu kui inimesi müüdi avalikult turgudel. Pärisorja hind sõltus tema soost, vanusest ja oskustest. Müümise käigus perekonnad sageli lahutati. Mehed eraldati naistest, vanemad lastest. Valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine iminõigustele olid
7. Hea: absolutismi langetamine, revolutsiooni kindlustamine Halb: Ulatuslik terror. diktatuur 8. 26. august, filosoofiline dokument, kus inimese õigused on sünnipärased ja universaalsed, "Inimsed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena", demokraatilkutes riikides on see dokument aluseks 9. Loodi "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", haldusreform, aadliseisuse kaotamine, õiglane maksukoorem, vaba kaubandus, teotöö kaotamine Hulk Asutava Kogu liikmetest kuulutas, et loobuvad feodaalsetest õigustest. 10. Võeti vastu tsiviilkoodeks, usuks tehti katoliiklus, lütseumide ehk keskkoolide loomine.
talupoegade otsimisega. Mees ja maakohus tegelesid talupoegade omavaheliste raskemate probleemidega (nt mõrv). Ülemmaakohtus/liivima õuekohutus arutati aadlike vahelisi tülisid ja oli võimalust mees/maakohtust edasi kaevata. Linnades oli kohtuorganiks raad. Põllumajandus Rootsi aja alguses oli 500 mõisa, lõpuks 1000 lõpuks. See jäi püsima mõisate lõpuni Eestis. 1550. Aastal oli mõisate ja talupõldude suhe 1m:4t; 1700 a 1m:2,5t. See tõi kaasa teotöö suurendamise. Teotöö jagunes kaheks: korraline (tööpäevade arv nädalas oli kindlaks määratud) ja abitegu. Korraline jagunes veel rakmeteo (tuli saata härg ja mees) ja jalategu (mõisa saadeti tööline ilma rakmeta. Abitegu kasutati siis, kui ei jõutud kõiki töid ära teha (hooajaline töö). Tavaliselt oli palgatud sulane, kes käis mõisas teotööd tegemas. Tuli maksta veel loonusrenti (Liivimaa kubermangus 1/4 teravilja saagist; Eestimaa kubermangu saagist 1/8). Peamiselt kasvatati tervilja (rukis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
