2.Millal ja kelle vastu toimus esimene ristisõda?(2pt) Esimene 1198a liivlaste vastu , 10961099a Jeruusalemma vastu 3.Millised võisid olla Jüriöö ülestõusu põhjused?(1põhjus=1punkt) Eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4.Millist territooriumi nimetati keskajal Liivimaaks?(1pt) Viljandi, UusPärnu,Tallinn, 5.Kes olid keskajal Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?(2pt) Taani,Rootsi,Norra,Moskva,Leedu,Pihkva 6.Iseloomustage maaisandate omavahelisi suhteid. (3pt) 7. Mis küsimusi maapäevadel arutati? (2pt) Välis ja sisemajanduspoliitilisi küsimusi, ning püüti lahendada omavahelisi tülisi 8.Kes sai anda linnaõigusi? (1pt) 9. Kes oli reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja? (1pt) Martin Luther 10.Kirjeldage sarnasusi ja erinevusi adratalupoegade ja vabatalupoegade vahel. (3pt)
Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus:
seisusel õigused. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju. Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased nagu näiteks araablased, viikingid ja ungarlased.
seejärel nõrgenesid ka nüüdseks siis kahe riigi vahelised sidemed. Rooma impeeriumi lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Tänu germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Need olidki Rooma impeeriumi lagunemise põhjused, kuigi neid on veel väga mitmeid. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga
· 31. Antonius sai lüüa, 30 enesetapp. · Octavianus ühendas kõik sh. Egiptus Vabariigi lõpp. Varane keiririik(30eKr-235pKr) · Octavianusest sai Augustus(30-14). Rahu ja majanduse õitseaeg. · Nero(54-68) julm valitseja. Suur tulekahju. I saj pKr Suurbritannia vallutus. · Traianus(98-117) Daakia ja Mesipotaamia. Põhjapiir mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma rahu. · II saj lõpp ja III algus olukord halvenes, välisvaenlased ja kodusõjad. Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed.
ning kehtestati üheparteisüsteem, kus valitsejaks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Keelati ametiühingud. Pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale selle ameti üle ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 6. Totalitaarse ühiskonna tunnused: · Üks partei, üks ideoloogia · Juhikultus · Demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine · Riigi huvid kõrgemad kui üksikisiku omad · Sise- ja välisvaenlased · Sõjaks valmistumine · Sala- ja julgeolekuteenistused.
II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeruoopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. ...
Miks lagunes Rooma impeerium? Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma
suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka mitu Vahemere saart). 5. Milles seisneb 732.a toimunud Poitiers` lahingu ajalooline tähtsus? Kui selle lahingu oleks võitnud araablased, siis võinuks praegune maailm olla hoopis teistsugune. Ehk õpetataks praegu Oxfordis hoopis, kuidas mõista koraani ja rahvale räägitakse, et Muhamedi ilmutus on püha. 6. Millise lepinguga jagasid Ludwig Vaga pojad Karl Suure keisririigi ja millised tänapäeva
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia ...
Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel sõjal ning Eesti ajalool 13. sajandi alguses? Eestis algasid 13.sajandi alguses ristisõjad, kus suruti peale ristiusku. Ka Karl Suure ja sakside vaheline sõda oli ususõda, kus suruti ristiusku peale. Miks tekkisid kloostrid?
Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus
Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja paljude inimeste elu mõtteks oli saanud sõda ja sõjapidamine. Feodaaltsivilisatsioon langes, kuna kuningavõim Frangi riigis oli aja jooksul langenud ning lõpuks olid käes kodusõjad. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Peale Frangi riigi langust säilisid veel iseloomulikud tunnused üpris kaua, näiteks pärisorjus. Mina arvan, et feodaaltsivilisatsioon oli negatiivne, sest inimesed polnud võrdsed ja sõduritele palka ei makstud. Iga inimene peaks tohtima ikkagi uskuda seda, mida ta soovib ja tahab. Aga ta oli parem kui absolutism, sest ei olnud ainuvõim.
haripunktil teostas võimu Karl Suur, kes oli oma riiki laiendanud igast ilmakaarest, Saksimaast Apenniini poolsaareni. Hiljem jaotati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks osaks, millest kaks on üsnagi sarnasel geograafilisel kujul tänaseni säilinud tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa. Verduni lepingust on möödas ligi 1200 aastat. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ajajärk, mil kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma käpa all hoida. Segadusi kasutasid ära välisvaenlased, sealhulgas Skandinaaviast pärit viikingid. Mitmed skandinaavia rahvad - nende hulgas näiteks norrakad ja rootslased - olid end tolleks ajaks juba tänasestele asualadele sisse seadnud, kuid oli ka rahvaid, kes tegelesid alles varakeskajal oma ,,kodu" otsimisega. Väljarännet Skandinaaviast põhjustas elanikkonna kasvuga kaasnev maapuudus. Elatist hakati otsima kaubandusest ja mereröövist - viikingeid tuntaksegi kui ühtesid ajaloo suurimaid meremehi
5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3. Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda
astuda. Senatil puudus abinõu nende ohjeldamiseks. Tavaliselt võitis väepealik kuulsust vallutustega ja hakkas siis võimu enda kätte koondama. Kodusõja käigus koondus võim madala haridusega sõdurkeisritele, kes proovisid oma lühikese valitsemisaja jooksul saada võimalikult palju kasu. Ma arvan, et see oli Rooma riigile kahjulik, sest valitsejad mõtlesid rohkem enda kui riigi heaolule. Kodusõdu kasutasid ära välisvaenlased. Kõige tugevamateks olid germaanihõimud. Suurte rahvaste rändluste põhjusteks olid ka ilmastiku probleemid või loomade toidu puudus. Rändrahvad olid tihti sõjakad, mis sundis ka paikseid rahvaid rändama. Rändrahvaste probleemi üritati lahendada nii, et neile anti kodakondsus ja sunniti sõjaväkke. Selle tagajärjel sõjavägi barbariseerus, ehk vahel sattus nii, et rahvas sattus võitlema oma enda rahvaga ja siis nad ühinesid kõik Rooma vastu. Impeeriumi
Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu. 2.saj.lõpus ja kolmandal sajandil hakkas olukord riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. /// MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed
Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati, keisrile allusid riigielu valdkondi korraldavad ametnikkonnad Välisvaenlased: lõunaslaavlased, langobardid, bulgaarid, araablased, türklased-seldzukid SLAAVLASED JA VANA-VENE: Oleg vallutas 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. 988. võttis vürst Vladimir vastu ristiusu. Hiilgeaeg Jaroslav Targa ajal, vallutas tartu 1030, koostas kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Kodusõjad viisid riigi killusemiseni. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Slaavlased asustasid tänase Poola, Tsehhi,
1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Damerow tartu piiskop, korraldas ordu vastast tegevust Plettenberg Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine Pärisorjuse tunnused Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus
235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased: idapoolseid provintse ründas Uus-Pärsia riik, põhjast tungisid peale germaanlased. Rooma uus tugevnemine Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis 284-395 taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati
Millised nägid viikingite aja inimesed välja? Sellele küsimusele annavad vastuse arheoloogiliste kaevamistega välja tulnud skeletid. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Ajal, mil terve Lääne-Euroopa oli jagatud kõikvõimalike, omavahel tihti vaenus olevate feodaalide vahel, ründasid seda ala ka välisvaenlased. VIII saj. hakkasid Euroopa lõunarannikut ründama araablased, keda eurooplased ise nimetasid saratseenideks. Nende käes oli juba terve Põhja-Aafrika ning mitmed Vahemere saared. Saratseenid korraldasid rüüsteretki Lõuna-Euroopa maadesse, võtsid sõjasaaki, viisid inimesi Idamaadesse orjusse, mis enamasti oli eluaegne. Tagasi pääsesid vaid need, keda suudeti leida ja välja osta. Teised kas vahetasid usku, et paremale elujärjele saada, või surid raske töö ja nälja kätte. 900
Kanavere lahing lõppes eestlaste taganemisega Sõjamäele, kus nad kaotasid. Saare: Pöide ordulinnus- 8p kestnud piiramise järel alistusid selles olijad nind kui nad linnusest väja läksid visati nad kividega surnuks; 1344- tungisid Ordu väed Saarde, rünnates Karja linnust, vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid
suunatud Punaarmee toitmiseks. Agressiivne välispoliitika: · Soovisid maailma muuta ühtseks nõukogude vabariikide föderatsiooniks. · Loodi Komitern, mis ühendas maailma kõiki kommuniste. · Ühiskonna aktiivsuse tõstmine ,,ühiste" eesmärkideni jõudmiseks. (Oktoobrilapsed,pioneerid,komsomolid- ettevalmistus parteisse astumiseks). 8-aastaselt hakkas ideoloogiline kasvatus. · Kõik teised riigid olid välisvaenlased Indiviidi huvide allutamine riigi huvidele: · Esmajärgulised olid sõjatööstuse huvid. · Inimestel ei olnud võimalus enam ise äri teha, sest erasektor kaotati totaalselt. · 1932-1933 valitses rahva seas kõige hullem näljahäda, kuna suur osa kergetööstusest oli suunatud Punaarmee ülalpidamiseks. Rahva nõudlus ei olnud oluline. · Kolhoosides käidi palgata tööl.
riik hiljem väiksemateks riikideks Frangi riigi lagunemise järel algas Euroopas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Sõjaliselt võimsad suurfeodaalid keeldusid sageli kuningatele allumast ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumateks valdusteks. Euroopa feodaalide omavahelisi vastuolusid ning pidevat vaenutegevust kasutasid omakorda ära välisvaenlased: - põhjast viikingid, kes alates 8.saj lõpust korraldasid rüüsteretki Briti saartele ja Mandri-Euroopa rannikualadele kuni Vahemereni välja. - lõunast araablased, kes lisaks Hispaaniale ja Põhja-Aafrikale olid vallutanud Vahemeres Sitsiilia, Malta ja Kreeta saared ning ründasid Lõuna-Euroopa rannikualasid. - idast ungarlased, kes 9.-10
Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud. II. Ordumeister koos orduametnikega III. Vasalkondade esindajad, juhtivalt Harju-Viru omad IV. Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Sellepärast, et maapäeva otsus ei muutunud kellegi kohustuseks. Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud. 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased, venelased ja rootslased. 8. Miks muutus välisoht 15.saj.suuremaks? Kuna Saksa ordu muutus nõrgemaks, temaga koos ka Liivi ordu. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Venemaal hakkas tekkima ühtne riik, mis osutas suurt ohtu Vana-Liivimaale. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow oli Tartu piiskop. Leidis märkimisväärset välisabi
Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal väikeriigid: Saksa ordu Liivima haru. Riia piiskopkond, tartu, saare-lääne, kuramaa. Kogu maa mida rajasid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, läänivaldused. Hiljem olid läänid pärandatavad. Sisepoliitika Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, ordu soovis otse paavstile alluda. Välisvaenlased- leedu,venemaa, rootsi. Moskva vürstid ühendasid kuldlordi ülemvõimu alt vabanenud vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga üha uusi alasid. 1478. vallutasid novg. Millega seni liivimal valit. Jõudude tasakaal hävis. Damerow- tartu piiskop. Plettenber- Liivimaa meister. Ühiskond oli agraarühisk. Rahvaarv kasvas ja asutsus tihenes. Adratalupoeg- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalg-
Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid 10
riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Araablased vallutasid mitmed suured Vahemere saared ja tegid rüüsteretki Lõuna-Euroopa rannikualadele. Põhja-Euroopa rannikualade rüüstamist alustasid Skandinaavia viikingid. 9.-10.saj jõudsid Doonau steppidesse ungarlased, kes korraldasid laastavaid rüüsteretki Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Feodaali sõdurid röövivad küla. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Varakeskaeg http://yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/1.-Keskaegne- %C3%BChiskond.docx http://laborint
lõpuks. Varajane keisririik 30eKr 235pKr Octavianus võttis endale aunime Augustus. Tema vailitsemisaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majandusliku õitsengu. Traianudse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. II saj. Lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. 3. Millist sündmust loetakse Rooma ajaarvamise alguseks? Millal aset leidis ja legend? Ajaarvamine hakkas 21. Aprillil 753 eKr. Ajaarvamise alguseks arvatakse Rooma linna teket. 4. Rooma ühiskond Rooma ühiskond oli peamiselt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põllumajandusega. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata ja
Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel polnud jõudu Liivimaa täelikuks vallutamiseks. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale. 1502 ründasid jälle ja tungisid Pihkva. Peale seda tehti rahulepping pikkemaks ajaks. 8. Kes olid keskajal Vana-Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Poola-Leedu liit Venemaa Taani 9. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Sest Liivimaa oli killustatud ja ebakindel ning naaberriigid tugevad ja moodustasid omavahel liite. 10. Selgita, kuidas sai Tartu maksu küsimus Liivi sõja ajendiks? Venemaa tahtis Tartu maksu. Seda lubati alguses maksta, aga ei makstud ning Venemaa sai selle sõja algusel ettekäändeks tuua. 11. Mis küsimuses saavutas Ordu edu Danzigi kongressil? Mis järeleandmisi tuli ordu
Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved,
Patriarh-juhtis Bütsantsi kirikut, ei olnud nii võimas kui Rooma paavst. Kirik-kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik. JulianusI valitses 6saj(527-565)- arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, konfitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 532 surus maha Nika ülestõusu. Eesmärgiga kunagise keisririigi taastamine vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. 5.Bütsantsi välisvaenlased 1)Slaavi rahvad vallutasid paari saj-ga Balkani põhjaosa 2)7saj islamiusulised araablased, vallutasid Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, P-Aafrika alad 3)11 saj Türgi hõimud, kes mitme saj jooksul Bütsantsi ründasid, 1453 vallutasid türklased konstantinoopoli-bütsantsi lõpp- Istanbul 6.Bütsantsi kultuur 1)vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning idamaade ja lääne-eur vahel (renessansskultuuri väljakujunemine)
nad jagasid selle kolmeks osaks, ida-, lõuna-ja lääne-frangi riik 2. Ida-Rooma keisririik (6 p.) a) Lõpeta laused: · Ida-Rooma keisririiki hakati keskajal nimetama bütsantiks · Tema territooriumi moodustasid balkani ps , süüria , krimmi ps lõunapoolt jt. alad · Kogu võimutäius kuulus keisrile · Erinevalt Lääne-Euroopast allus valitsejale ka riigielu korraldadvad ametnikkonnad b) Täida skeem "Välisvaenlased tungivad Bütsantsi": 7-11 saj saj. tungisid balkani alale bulgaarlased BÜTSANTS ...7-9 saj. tungisid sisse araablased ja vallutasid süüria, p-aafrika, palestiina, hispaania 3. Feodaalsuhete kujunemine (9 p.) a) Põhjenda, et feodaalsuhete kujunemise tingis: · uut laadi sõjaväe tekkimine süjameestele anti maa koos talupoegadega,
(tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Kogu sellel territooriumil valitses alates Augustusest kuni Marcus Aureliuseni stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele · II sajandi lõpus ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad segaduste ajajärk · Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil · 313 legaliseeris Constantinus Suur ristiusu (Milano edikt täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus), rajas uue pealinna Konstantinoopoli · Ristiusu legaliseerimise tagajärjed - Kõik järgnevad keisrid v.a üks olid kristlased - Kristlaste arv kasvas tormiliselt
Reini ja Doonau jõge, hõlmates lisaks vahemeremaadele ka tänapäeva Sveitsi, Belgia, Prantsusmaa, Austria, Serbia ja Bulgaaria.Piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid. Kõige paremini säilinud on keiser Hadrianuse (117-138) rajatud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal. · Rooma riik tagas kogu oma alal rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu (pax Romana) · 2. Ja 3. Sajandi lõpul hakkas olukord riigis halvenema- riiki ründasid välisvaenlased ja aeg-ajalt toimusid kodusõjad Muistne Itaalia Rooma linn tekkis 753 a eKr Rooma linna tekkimise legend On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel
Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil Karli pojajpojad jagasid riigi pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad(araablased); viikingite rüüsteretked 2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus Linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn
· Opositsiooniline inimesi kõrvaldamine · Meeletu soov rikastuda · Mitmed reformid Välispoliitiline olukord Diktatuuri algul oli olukord Võitluses välisvaenlastega rindel raske, lõpuaastatel saavutati edu suutis Prantsusmaa välisvaenlased tagasi lüüa Positiivsed saavutused · Kaotati · Kaotati terror feodaalkohustused · Inimeste vabastamine · Maksimum hindade vanglatest kehtestamine Negatiivsed jooned · Meeletu terror ja · Rahvaga ei arvestatud massilised hukkamised · Kujunes tõusiklus 12. 9
muud nänni. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: Mesopotaamiani välja, Vahemeri= sisemeri) provintsid Britannia, Gallia, Lusitaania ehk Portugal, Ibeeria ehk Hispaania ja teised. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalia loodeosas elasid etruskid, nende keel oli sootuks erinev, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide päritolu ei ole teada. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid.
2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus ajal, aastatel 768814. Ta laiendas riiki (Saksamaa, Itaalia). Karl pani aluse Karolingide dünastiale. Ta krooniti keisriks. Tänu sellele oli keisrivõim ajutiselt LääneEuroopas taastatud. (Karl SuurEuroopa isa). Karl Suure pojad jagasid Verduni lepinguga valdused kolmeks (843). Keisri tiitel kaotas autoriteedi. Seda killustatust kasutasid ära paljud välisvaenlased. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskajaalguses? Lõuna Euroopa linnu hakkasid sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania. Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel.
lähema ümbruse. Igal polisel(linnriik) oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks.
olid riigi kontrolli all - Rahvast hirmutati - Rahvast hirmutati - Sisevaenlased: RAHVA HIRMUTAMINE salapolitsei ja salapolitseiga demokraatlike riikide SISE-JA koonduslaagritega - Teisitimõtlejaid jälitati pooldajad, spioonid VÄLISVAENLASTEGA - Sisevaenlased: halastamatult, nad - Välisvaenlased: kommunistid arreteeriti ja paigutati demokraatlikud riigid - Välisvaenlased: koondoslaagritesse demokraadid - Sisevaenlased: sotsialism, kommunistid, juudid - Välisvaenlased:
Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse
tema järglased olid ülekohtused ja julmad valitsejad* keiser Nero54-68 tappis oma naise,ema ja senaatorid* 64a toimus hiigeltulekahju, milles arvati süüdi olevat Nero käsk, et saaks uue palee ehitada* 1saj keskel pKr vallutati suur osa GBR-ist* Traianus98-117 vallutas Daakia(rumeenia) ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja
koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks.
Ida- ja lääne põllumajanduses võib samuti täheldada erinevusi. Ida pool olid ülekaalus talupidajad, kes harisid kas isiklikku või renditud maad, läänes tekkisid orjandusel põhinevad suurmaavaldused ehk latifundiumid. Hiline keisririik 3.sajandil tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased verised riigipöörded. Esile kerkisid sõdurkeisrid ning nende vahel toimusid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Seda kasutasid ära välisvaenlased Ida-Rooma sattus Pärsia löögi alla, põhjast ründasid germaani hõimud. Segadused suutis lõpetada aastal 284 võimule tulnud keiser Diocletianus. Hilise keisririigi algust arvestatakse tema valitsusajast. Kehtestati kahe keisri võim üks valitses ida- ja teine läänepoolsete provintside üle. See korraldus säilis kuni Rooma riigi languseni. Constantinus Suur, jätkas ümberkorraldusi. Tema kuulutas välja usuvabaduse ning laskis rajada
Traianuse valitsusajal saavutas Rooma hiilgeaeg oma haripunkti: vallutati ka Daakia ja Mesopotaamia. Piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, et barbari sisse tungida ei saaks. Kõige paremini nendest on säilinud keiser Hadrianuse nn. Hadrianuse vall. Rooma riik tagas oma territooriumil julgeoleku ja rahu, seda nimetati Rooma rahuks (pax Romana). Kuid peagi hakkas olukord seal riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis (235-238) Hiigelperioodile järgnes segaduste ajajärk. Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni. Senised keisrid pärinesid senaatoriseisusest, kuid nüüd hakkas võimule tõusma lihtsõdurina alustanud väepealikke. Roomat ründas üle pika aja Uus-Pärsia riik, põhjast ründasid ka germaanlased. Rooma uus tugevnemine (284-395) Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigi taas korrastada
Mitmed tema järglased olid ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena (Nero), kuid see ei toonud kaasa Rooma nõrgenemist. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (tp Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku nn Rooma rahuga. II saj lõpul hakkasid piire ründama välisvaenlased ja algasid kodusõjad. 284-476 pKr hiline keisririigi ehk dominaadi periood. Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada. Diocletianuse (284-305) ajal (Diocletianus oli sündinud Illüürias, kerkis troonile armee abil) viidi läbi administratiivsed, sõjalised ja majanduslikud reformid, mis pikendasid riigi eksistentsi sajandi võrra. Administratiivselt jagati riik 2 ossa: Ida-Lääs
Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. 4.Rooma ühiskonna valitsemine kuningate ajal,vabariigi ajal,keisririigi ajal. Kuningate aeg-7 kuningat, aastatel 753-509 eKr,kolm viimased neist olid etruskid. Just nende ajal kuj Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu-ja koosolekuplats foorum,järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid.Müüridega piirati linn alles IV saj eKr. Kuningas
5 abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan- Teotihuacan oli mexico nõos paiknenud suur linn, mille õitseaeg oli peaaegu samal ajal kui oli maajade kõrgaeg.Templite arvu ja ja suuruse jäärgi otsusades võib oletada, et seal valitses teokraatia.Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või jumala asemik maapeal.Linna hävitasid välisvaenlased umb. 700 aastal.Tähtsaim jumal oli vihma jumal, kelle nimi oli Tlaloc ehk ,,see kes paneb kõik kasvama". Tolteegid Kesk- ja Põhja Mehhikot asustanud ühendustnimetai tolteekideks. Sellest ajast Põrinevad paljud olulised asteekide religiooni sugemed. Seal oli teokraatia suuresti asendunud militarismiga. Mõlemad nii asteegid kui ka tolteegid tähtsustasid kunimga võimuja sõjameestekasti vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide
Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. VIII. Varajane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr. Pärast Octavainust valitses Nero, kes esimese sajandi keskel vallutas suure osa Suurbritanniast. Traianuse valitsemisajal vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Kuid II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema riigipiire ründasid välisvaenlased ja kodusõjad kurnasid maad. Rooma linna algus 4 Rooma linna teke Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Rooma linn asub seitsmel künkal. Esimene asula kujunes Palatinuse künkal juba X sajandil eKr, terviklik linn kujunes alles VI sajandil eKr. Legendi järgi rajas Rooma linna Romulus. Rooma ajaloolased märkisid selle kuupäevaga 21
annaabi.ee 
