1. vladimir lenin 1917-1922, jossif stalin 1922-1953, nikita hurtov 1953- 1964, leonid brenev 1964-1982, juri andropov 1982-1984, konstantin ternenko 1984-1985, mihail gorbatov 1985-1991 2. Hurtov - nsvl liikus tsiviilhiskonna poole rohkem kui kunagi varem. Stalin - seadis eesmrgiks sotsialistliku hiskorra kehtestamist le kogu maailma. iseloom. 3. Hurtov kuulutas stalini ebajumala kohalt tugatuks ning alustas ta ksilaste paljastamist ja koonduslaagrisse paigutatud inimeste vabastamist. oluline tegevus 1956 4. 3KGB, 1NKVD, 2NFSV. salapol. 5. nsvl moodustus 1922 ja kestis kuni 1991, koosnes algselt: Valgevene, Ukrainia,Taga-kaukaasia,gruusia, armeenia. 6. Komministid ritasid teostada riigipret 1924 dets est 7. 1917 veebruarirevolutsioon, moodustati ajutine valitsus, astus tagasi nikolai 2 1917 oktoobrirevolutsioon, tallinnas ja petrogradis, kukutati ajutine valitsus (kolmas) Vene revolutsioon 1918-1922, 8. jaapani vene sda 9. Kuna a...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Nimed marmortahvlil 1. Vali 3 tegelast. Iseloomusta igat ühte neist. 2. Millise ajaloo sündmusega on see seotud? Mida sa sellest veel tead? 3. Jutusta põhjusest, miks koolipoisid sõtta läksid. 4. Kuidas mõjus kaaslaste surm teistele? Miks nii? 5. Millised sündmused olid lugeja jaoks kõige raskem lugada? Kirjelda oma kogemusi. 6. Mida tundis peategalena oma vennaga seoses? Püüa leida lahendusi. 7. Millised liinid on raamatus veel peale sõjaloo? 8. Kommentaarid ja arvamus. Kui soovitada seda teost siis kellele ja miks? 9. Pane kirja positiivsed ja negatiivsed faktid raamatu kohta. Ja kolm asja milleta seda raamatut ei oleks. 1. Käsper oli koolipoiste juht sõjas. Ta oli tark ja karmikäeline. Ta oli ustav ja truu sõber. Olles ohtlikes olukordades ei kaotanud ta pead ja ei hakanud virisema. Ta suri lasuga pähe. Talle meeldis koolis käia. Miljan oli paks. Talle meeldis süüa. Kodust saadeti talle ...
Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.
Henn Ahas Käsper Tääker Käämer Mugur Henn oli Käsper oli Tääker paistis Käämeril oli Mugur tundus olevat sunnitud tohutult olevat selline seisukoht,et Eestis pinnapealne.Ta nagu ei olema kahe isamaaline.Ted mees,kes on võitlemiseks ei oleks eriti kaalunud vahel.Kuigi a ei suutunud suuteline võidelda mitte enda oma võimalusi.Teda filmis polnud miski ükskõik kui maa eest vaid oldi rohkem nagu nii palju seda kõigutada.Ta kaugele oma rikaste.Ja et kui mõjutatud olema fakti kuidas ta oli kindel rahva eest tulevad isamaaline ja võitlema vanemad olid võitlemises minema.Ta oli punased,annavad valgena.Teda oldi ka punaste kommunismi alati valmis need just ...
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Koostas: Rauno Marks Ülevaade 4-osaline romaanisari I osa hakkas ilmuma ajalaehes joonealusena Tervikuna avaldati 1936. aastal Räägib Vabadussõjast ja koolipoiste osast selles Tugineb tegelikult asetleidnule ja Kivikase mälestustele Tegelased Pooldavad iseseisvat Pooldavad punaarmeed: Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper § Martinson raamatuhuviline, filosoof § Miljam lihtsameelne, suure söögiisuga § Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane § Ahas erapoolet...
Kes olid, mida tegid? ● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K.Tšernenko – NSVL-i parteitegelane ja NLKP peasekretär ● M.Gorbatšov – NSVL-i juht, algatas perestroika, esimene president ● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja ● Havel – sametrevolutsiooni juhtfiguur, ...
Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.
6)Mida tegid punased vangidega, mida nad tegid Tartus ja Rakveres? Punased tapsid vange tartus ja rakveres 7)Kuidas muudab sõda inimest? Sõjaolukord toob inimeses esile palju kaalutlusi ja arutlusi iseendaga, huvitud ümbritsevast keskkonnast rohkem, üritad valida õiged pooled. Teed palju tööd endaga. Romaanis on kujutatud koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda jälestanud noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist?
Nimed marmortahvlil 1.osa 1)Kommortskooli 7.klassi õpilane Henn Ahas 2)siis kui Ahas läheb kooli 3)Käämer, Käsper. Ahasel on 2 poolust rahvuslane ja sotsilist. 4)Ta ei suutnud valida, kas rahvuslane või kommunistlane. Või on erapooletu. 5)süüdi oli puruvenemeelne kroonukool. 6)halvas olukorras. 7)koolide saksastamisega, oma hertsogiriik ja maa laialdaselt koloniseerida Saksast sissetoodud asunikkudega. 8)Kõigepealt Kuperjanov ütles:,, Jänesed ja argpüksid välja!’’ kutsub eesti noorust appi eestlaste valitsusele kaitsma oma rahvast ja riiki. Neil on vaja selliseid mehi, kes suudavad relva käes hoida ja vaenlastele vastu hakkata. 9)elab Võistvere suure parunimõisa viletsale kandikohale. Vilets ja puuduse ei olnud midagi muud, Ahase vanemad olid sipelnud kogu eluaja. Ta nägi oma vanemate tapvat ja rasket eluvõitlust. Ta küsis vennalt abiraha ja ise õpetas ka teisi. 10) 11)see, et eestlased hakkasid ven...
Nimed marmortahvlil Kokkuvõte Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või puna...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarme...
Ortograafia nimed 1. ,,Alladini ja tulevalitseja" kostüümidesse panevad nende loojad oma hinge.- Elu24 (etenduste nimed kirjutatakse jutumärkides, esisuurtähega). 2. Kalle Sepp vaimustas sadu tuhandeid televaatajaid saate ,, Su nägu kõlab tuttavalt" võiduga pühapäeval Saku Suurhallis.- Eesti Ekspress (ürituste nimed kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega). 3. Kelly Sildaru domineeris Dew Touri hüppevõistlust ning läheb vastu kindla liidrina.- Delfi (nimi kirjutatakse läbiva suurtähega). 4. Eesti sai jalgpalli U17 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldusõiguse.- Delfi (üritusi kirjutatakse väikesealgustähega). 5. Kütusehinna järsk tõus tabas Balti pealinnadest vaid Tallinna.- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6
See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani „Nimed marmortahvlil“. Sellest sai Gailiti „Isade maa“ kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Patal...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist ...
Nüüd, kus sõda oli lõppenud, sai ta minna tagasi Tartu ja hakata uuesti koolis käima. Jõudes koju, nägi ta, et kõik ta toas on endisel kohal, midagi ei olnud muutunud. Perenaine tõi talle vahepeal vennalt saabunud ümbriku, milles oli ühes kirjaga ka raha. Selle raha otsustas Ahas saata postiga oma vanematele. Nüüd läks ta koolimajja ja märkas, et ka seal oli kõik endine, v.a. Langenud kaaslaste tindipotidessse asetatud lillekimbud. Direktor lausus, et langenute nimed lõigatakse kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga teadis, et neile on need lõigatud südamesse...Täägiga...
Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et buržuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski kl...
Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Filmi vaadates jäi kõigepealt meelde nn. aja seisma panemine ja vaenlase lipu vahetamine sini-must-valge lipu vastu. See tundus sellise ajaloolise ja põneva hetkena, et mis nüüd küll edasi saab. Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut peaks siiski paika panema mingisuguse tegevusplaani- praegu jäi mulje, et vaenlast nähes pane aga ruttu plagama. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu
Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- ...
Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. Ahas oli küll vigastatud, kuid ta sai sõjaväkke tagasi. Ta kaitses oma riiki nüüd mitte püssiga, vaid sulega. See oli talle tähtis. Ahase ülesandeks oli muuseas pidada pataljoni väejooksikute nimekirja ja koostada päevakäskude projekte. Vabariik aga päästeti jälle, landesveet purustati(Valkas). Ka Ahas oleks tahtnud minna koos Tääkeri ja sõpradega lahingusse. Ahas kirjutas raamatuid, mis avaldusid. Nt "Kui rukkilill õitseb"
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
Nimed marmortahvlil Koostas : Elor Lember AUT-21 "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega...
punaseid, kes tapsid Käsperi. Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. 1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida?
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt. Käämer pooldas rohkem iseseisvat Eestit ning Eesti Vabariigi arengut. Käsperi arvamus ning mõttemaailm ühtis enamjaolt ka teiste noortega. 4. Henn Ahasel polnud kindlat seisukohta. Teda mõjutasid kõige enam tema sõbrad ja seltskond kellega ta suhtles ning läbi käis. See oli ka üks põhjustest miks just Henn A...
„Nimed marmortahvlil“ Albert Kivikas Henn Ahas – Kommertskooli 7.klassi õpilane, vaesest perekonnast. Sõjas oli erapooletu. Tal oli kirg raamatute vastu. Ta elas oma korteris, koolilinna kaugemas agulis. Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tir...
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
24 inimest kes said tuntuks ema neiupõlve nime järgi. 1. William Arden (Shakespeare), kirjanik, poeet. 2. Isaac Aysgough (Newton), matemaatika- ja loodusteadlane. 3. Johann Sebastian Lämmerhirt (Bach), helilooja. 4. George Ball (Washington), esimene USA president. 5. Thomas Randolph (Jefferson), kolmas USA president. 6.Johann Wolgang Textor (von Goethe), Saksa kirjanik ja loodusteadlane. 7. Wolfgang Amadeus Pertl (Mozart), Austria helilooja. 8. Napoleon Ramolino (Bonaparte), Prantsuse keiser ja väejuht. 9.Ludwig Keverich (van Beethoven), Austria helilooja. 10. Abraham Hanks (Lincoln), kuueteistkümnes USA president. 11. Charles Wedgwood (Darwin), Briti loodusteadlane ja kirjanik. 12. Charles Barrow (Dickens), Briti kirjanik. 13. Karl Pressburg (Marx), Saksa revolutsionäär, majandusteadlane ja filosoof. 14. Sigmund Nathanson (Freud), Austria psühholoog ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 15. Geo...
Kordamine 1. Isikiud: · August Tugev - oli Poola kuningas (1697) kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (16941733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a...
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni lavastatud linalugu ,,Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase menuromaanil, mis tänaseks võtnud sisse kindla koha Eesti kirjandusklassikas ja mis annab tõetruu ja kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pa...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt...
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Priit Võigemast Priit Võigemast on sündinud 18. aprillil 1980. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alu vallas, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos
docstxt/123020567033639.txt
Nimed marmortahvlil See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida. Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja nad tähistasid seda Sangla lossis. Siis läks filmi peategelane Henn Martale külla, järgmise päeva hommikul läks ta tagasi Sangla lossi, kus ei olnud enam eestlaste sõjavägi vaid punaarmee. Ta teeskles kaasa, et on punaarmeest, et pääseda elu...
Nimed Marmortahvlil Jüri Ahas on lihtne koolipoiss, kes elab Tartus. Ta käib kommertskoolis. Tema klassis käivad nii sakslased kui venelased. Ahas oli selline poiss, kes sai kõikide inimestega hästi läbi. Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk... Käsk oli, et tuleb asuda vasturünnakule. Seda koolipoiste rühm ka tegi. Ühel maakuulamisel venelaste alal sai Käsper otsetabamuse pähe ja suri kohapeal. Peale seda valiti rühma juhiks Ahas. Aasta pärast oli Eestimaa pind venelas...
Autor: Martin Kalm ,,Nimed Marmortahvlil" Albert Kivikase romaanil põhinev Teos võtab aset 20. sajandil Eestis, kui tuli võidelda enda vabaduse eest. Filmi keskmes on koolipoisid, kes kuuldes, et teiste koolide õpilased lähevad ka sõtta liituvad samuti sõjaga. Kokku moodustatakse 8 liikmeline rühm, kelle pealikuks saab Käsper. Film algab lipuvahetamise stseeniga, kus Ants, Enn, Käsper ja Käämer vahetavad ära Tartu Raekoja platsil lehviva lipu Eesti lipuga. Peale lipu heiskamist on stseen, kus Käsper tuleb uudisega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased lähevad sõtta. Kuuldes uudistest hakatakse moodustama rühma. Kõige esimesena liitub Käsper, kes on enesekindel vabariiklane ja on seda kuni sõja lõpuni. Teisena liitub Martinson, siis Miljan, Mugur, Konsap, lõpuks veendakse ka patsifist Kohlapuu rühmaga liituma. Rühmaga liitumise vastu on Käämer ja algselt ka Ants. Ants on o...
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni film "Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase samanimelisel romaanil. Film toob meieni pildi ajast, mil Eesti koolipoisid otse koolipingist oma riigi iseseisvuse eest võitlema asusid. Film on väga kaasahaarav ja põneva süzeega. Teos on suurpärane, sest olles väga informeeriv Eesti ajaloo kohta, on seda ka huvitav vaadata. Film teeb hea ülevaate ajast, mil Eesti võitles Vabadussõjas Punaarmee vastu. Samas on film ka väga tundeline ning selles esineb rõõmu ja armastust, kuid ka hirmu ja kurbust. Eestlastele tähendab see film väga palju, sest me kõik teame eestlaste võitlusest vabaduse nimel, kus ka meie esivanemad pidid mõtlema, kas ja kelle eest võidelda. Välismaalastele, kes Eestist suurt midagi ei tea võib jääda film arusaamatuks. Kuid arvestades, et paljudel riikidel on olnud sarnane saatus ja film on lavastatud niivõrd hästi arvan et, filmi tegevus ja tunded ei jääks arusa...
Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate...
See artikkel on trükitud: http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5282 Nimed marmortahvlil: raamat ja film 10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja...
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
tappes? Miks võitleb ta venna ja kommunistide vastu? Samas ei suudaks ta koos punastega ka oma rahva vastu võidelda. Koolipoisid ja sõda. Pidev hirm iga püssipaugu peale, söögi nappus, halb sõjavarustus, haavad, surm ja omade kogemata tulistamine. Vaenlase seaski on omasid-vendi, sõpru, kaasmaalaseid. Esimestest lahingutest paanilised põgenemised, hilisemad inimhingede kalestumised. Tapmine võib hakata isegi meeldima. Surmahirmust vabanemine, tapamasinliku rutiini tekkimine. Langenute nimed raiutakse kunagi marmorisse, täna on nende koolipinkide tindipottides klassiõdede pandud lilled. „Nimed marmortahvlil“ toob teravalt välja sõja julmuse. Noored koolipoisid lähevad suurte ideede nimel tapalavale. Nad ei tea ega saagi teada, mis on armastus, perekond, oma lapsed. Nad ei saagi elu ilu avastada, sest surevad nii noorelt. Mõtetu surm!
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Te...
Mida muudab inimeses sõda? Sõda on jube ja julm sündmus, sõda on maailmas peetud juba mitu tuhat aastat. Igas sõjas jääb keegi ilma oma isast-emast, mehest või naisest. Sõda muudab inimesed külmaks, ja ülbeks. Iga aasta tuleb Iraagist tagasi mitusada inimest kes on olnud seal rindel vastamisi hirmsa vaenlasega. See kui sa pead nägema igapäev, et keegi sinu kõrval sureb, ning see hirm mis sõjakäigus vallandub see inimene ei ole enam samasugune nagu ta ennem oli. See paneb neid elu üle mõtlema ning kui sõda läbi saab, tulevad need inimesed koju mõttega, et ta peab olema kiire, ülbe, ning halastamatu, et elus läbi lüüa. Minule ei meeldi sõda, ning mina sinna minna ei tahaks. Sõjast tuleks igahinnaga hoiduda,et sinu lähedased ei jääks ilma sinust ning, et sina ei jääks ilma oma elust. Ja, et sinust ei saaks külma ja tundetut inimest.äö
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadat...
· NIMED · Jaan Poska- eesti riigimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule. · Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president. · Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus. · Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar. · J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. · Nikolai II- oli Ve...
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade m...
HISPAANIA M UUSIKA Hispaania muusika on tihedalt seotud tantsuga. Mõju avaldavad prantsuse, itaalia, araabia ja mustlasmuusika. Flamenco on tekkinud Hispaania maakonnas Andaluusias, kokku on pandud laul, tants ja kitarr. Emotsionaalne, kirglik, temperamentne. Klõpsutatakse kingadega ja käes on kastanjetid. Boolero on mõõdukas tempos paaristants. Kolmeosaline taktimõõt. Samuti kitarr ja kastanjetid. Fandango paaristants ning laul Kuulus viiulimängija Pablo de Saraste Isaac Albenize Hispaania ooperikeskuseks on Barcelona. Hispaaniast on pärit ka Placido Domingo, kuulus ooperilaulja tenor Jose Carreras, Montserrat Caballe Kuulus kitarrist Andres Segovia Väga tähtis pill on kitarr!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
