Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikaelu ja haridus Eestis 12-18 sajand, kultuurielu Eestis 19-20 sajand (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Muusikaelu ja haridus Eestis
12.-18. sajandil
Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama
ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui
toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu
ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul.
Gregooriuse laul – Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne , keerulise meloodiaga, vaba rütmiga.
Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja
rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi
vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute
juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas
õpetati laulmist ja orelimängu.
Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka
võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel
pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid
Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14. sajandil on teateid
Muusikaelu ja haridus Eestis 12-18 sajand-kultuurielu Eestis 19-20 sajand #1 Muusikaelu ja haridus Eestis 12-18 sajand-kultuurielu Eestis 19-20 sajand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katrien Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal, võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20

Muusikaajalugu
thumbnail
8
doc

Eesti muusika

Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus........

Muusika
thumbnail
11
doc

Muusika õpetamise ajalugu eesti koolis

Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas ­ me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased ­ laulumemmed ja ­taadid on rahvalaule ja ­kombeid noorematele põlvedele edasi

Muusika
thumbnail
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

· Vorm ­ korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm ­ mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim ­ alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine ­ teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ­ ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad

Muusikaajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

Esimest korda hakati maaviljelusega tegelema. Väga laialdane levik maailmas. Asulad olid kohtades, kus oli võimalik harida maad ja karjatada loomi. 1 perekond elas koos. Kalmistud olid rajatud eemale küngastele. Surnud asetati kägarasse (võib eeldada, et surnuid hakati kartma). ·Kivikirstkalme- Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Oli levinud peamiselt pronksiajal. ·Tarandkalme- on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide

Muusika ajalugu
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun