Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht,
....................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks budismi, kuna see tundus teistest usunditest kõige erinevam ja polnud sellega eelnevalt eriti tuttav, mis tegi budismi uueks ja huvitavaks. Budism erineb teistest usunditest kõige rohkem ilmselt selle poolest, et budism keskendub endas sisemise rahu saavutamisele ning läbi selle nirvanasse pääsemisele, mitte jumala teenimisele, nagu enamik uske. Budism ei ole meie ühiskonnas eriti aktuaalne teema, kuid ma arvan, et see tuleneb religiooni tugevalt rahu rõhutavast iseloomust ning, et budismi järgijate eesmärgiks ei olegi ühiskonnas silma paista.
olemas teatud põhjusel ja mitte miski pole ise tekkinud. Ainult t ühjus on ise. Kohalikud pühakirjakaanonid tõlgiti tekste teistesse keeltesse. Jagunenud paljudeks alghar udeks. Siin s ündis ka arusaam, et buddha on mingi kvaliteet, mis sündis siiamaailma. K õikides inimestes on olemas buddha loomus, see tuleb vaid endas üles leida. Iga ühest võib saada Buddha. *Teemantsõiduk , Shingon (Jaapanis) Tiibeti budism Laamad tülkud, tulkud, rinpot sed.
BUUUUUUUUDIIIIIIISSSSMMMM Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi
kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite
Kristel Onno 10ac Mis on budism? Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine
Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1
Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
Kõik kommentaarid