"Kalevipoeg" 18. lugu (6)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kalevipoja 18. lugu

Kalevipoeg,Teine teekond allmaailma,lahing põrgulistega,kahevõitlus sarvikuga Kalevipoeg nägi unenäos, et tal on vaja minna allmaailma. Hommikul tõusis ülesse, ta sõi mõne kulbi suppi,et jõudu ammutada. Jõudis mere äärde, kus olid kõrkjad ja hundinuiad. Arvas,et leiab selle koha, kus Tark teadis olevat allilma. Leidis peidus olevad väravad, astus sinna sügavusse, kus viis alla jalgrada, seal all oli pime ja palav aur. Kõigepealt kuulis kaarnat ta kuuseladvast, et helistagu Kalev oma kellukest ja siis kadusid suitsupilved ära. Kalevipoeg läks edasi

Kirjandus

13

rtf

Eepos "Kalevipoeg"

Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU ­ KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas

Kirjandus

31

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele

Kirjandus

25

pdf

Vaatamisväärsuste legendid

otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi. Kivi on Endu talu väravas, Ehmja külas. Muiste ehitanud Jumal Ridala kirikut

Ajalugu

22

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja ­ naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud - Lumi tuli vara, Andresel häda: tal oli vaid üks regi, teist oli plaaninud valmistada ise, aga ei jõudnud, Pearu pakkus enda oma ja Andres oli nõus, kuid kõrtsis karjus naaber, et Andres on nii vilets mees, et ei suuda endale rege teha ja sõidab tema omaga, Andres otsustas ree Pearule tagastada, et too õiendada ei saaks

Kirjandus

22

docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu ­ gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi ootama Lucius Corneli

Kunstiajalugu

21

docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

platsis, et siin puhata. Seda siis jahtimise, kalatamise, lõkketule ja joomis saatel. Kuid juhtus midagi rahuldavat. Nimelt üks öö Noor-Ants koos tundamtu naisega uppus ja suri. Pere on õnnelik, Juula räägib, et tal on nüüd süda rahulik. Ta pajatab peremehel kuidas ka Kusta vandus tal kaela murda nagu Jürkagi ning kuna mõlemad kodus olid tollel ajal ei saanud kumbki neist olla. Suuremat huvi hakkati tundma naise vastu kes ka uppus. Uurimise käigus tuvastati lugu niimodi, et Ants oli koos sõbra pruudiga läinud kahvu vaatama ja naine purjus päi kukkunud järve, Ants teda üritanud päästa kuid naine talt kaelast kinni haarand ja nimmodi nad põhjast leitigi, kas nende vahel toimus midagi pattuliku? see jääb küsimärgialla. Igatahes kirikuõpetaja ei tahatnud riski võtta ja teda matta kirikuaeda seletades Antsule kui too ütles, et ega surnud pattusta, surnud pattustavad elajate läbi tõstes teistes tahet ka läbi hedonistliku viisi surra

Kirjandus

56

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

- külla saabus Vootele, kes kõik maha rahustas ja hiietarka hulluks pidas, ema käis välja idee, et viia ohverduseks vaid üks ainus hunt, temastki saab palju verd, tervet karja hukates reostaks see järve rohkem kui üks täis, Vootele keeldus aga üht-ainsamatki hunti kaasa võtmast ja lubas Ülgasega rääkima minna, Leemet tundis kergendust ja jagas tänutäheks onuga öökullimune - Leemet ei uskunud haldjatesse ja püüdis Ülgast veenda, et lugu järvehaldjast ja metsa üle uputamisest on lollus ja kõik on vaid ilus muinasjutt, mida on tore uskuda, aga see ei ole kindlasti väärt kogu hundiharja tapmist, Ülgas oli väga ärritunud onu Vootele seisukohtadest, Vootele jäi endale kindlaks ja keeldus huntide järele minemast, mispeale Ülgas ärritus ja noaga onu kallale kippus, Vootele oli aga kärmem ja hüppas eest ning hammustas Ülgast, käskis tal maha rahuneda ja paar päeva puhata, Vootele pesi järves suu hiietarga verest

Kirjandus

Kommentaarid (6)