20. sajandi muusikastiil Tintinnabul (0)

 
 
20. sajandi  muusikastiil   Tintinnabul  
 
 
Tintinnabul (ladina keelest  tõlgituna  “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima E
  esti h
  elilooja A
  rvo 
Pärdi  loodud  isikupärane  muusikastiil ja k
  ompositsioonitehnika. S
  tiili m
  uudab eriliseks h
  elilooja 
oskus  sulandada  oma  teostes   meloodia   ja  kolmkõlahääl  üheks  tervikuks.  Terve  muusikateose 
vältel  on  kuuldav  või  tajutav  üks  põhikolmkõla  ning  kõlatervik  meenutab  kellaheli.  Tegu on 
müstilise,  religioosse  ja  matemaatilise  muusikastiiliga,  milles   helilooja   kasutab  vaikust  ja 
järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on 
aeglane ja meditatiivne.  
 
Arvo   Pärdi  teosed  on  väga  tuntud  ning   toonud   heliloojale  maailmakuulsuse.  Tema  loodu  on 
lihtne,  kirgas,  puhas,  sügavalt  puudutav  ning  jätab  inimese  kujutlusele  palju  ruumi.  Selles on 
selgelt tajutav spirituaalsus ning kohati jääb seda m
  uusikat kuulates t unne, et h
  elilooja v
  ahendab 
informatsiooni teadvuse teistelt tasanditelt. Heliteosed on kõlaliselt l ihtsad, kuid s
  uudavad ometi 
viia  inimese meeled vaimsele rännakule. Tänu oma erilisele kiirgusele ja kontsentratsioonile on 
stiil jõudnud ka teistesse kultuurivaldkondadesse.  
 
Teistes kultuurivaldkondades avaldub Tintinnabul väikeste osadena, aidates n
  ende s
  isu p
  aremini 
väljendada  või  esile  tuua.  Näiteks  on  Tintinnabuli  stiilis  loodud   muusika   jõudnud  paljudesse 
eestimaistesse kui ka välismaistesse filmidesse, teatri­ j a tantsuetendustesse. Üks enim kasutatud 
teos on 1978. aastal loodud teos “ Spiegel  im spiegel”. See o
  n k
  irjutatud klaverile ja v
  iiulile, m
  is 
on minimalistliku muusikastiili näide. ‘Spiegel im spiegel’ saksa keelest otse tõlgituna tähendab 
“Peegel  peeglis”,  viidates  paralleelselt  seisvatesse  peeglitesse tekkivate   kujundite  lõpmatusele. 
Teoses   viitavad   sellisele  efektile  kolmkõlad,  mis  korduvad  lõputult  väikeste variatsioonidega, 
peegeldudes  edasi­tagasi.  Kohata  võib  teda  välismaistes  filmides  nagu  näiteks  “About  time”, 
“The  east”,  “ Mother    night ”, “Elegy”, “Burning man”, “The way he  looks ”. Teatris võib kuulda 
seda taustaks mängimas etendustele “Eurydice” ning balletile  “After the rain”. 
 
Tintinnabul on eksisteerinud vaid veidi üle veerandsajandi ning see on kogunud j uba h
  ulgaliselt 
tuntust  ning  leiab  aasta  aastalt  üha  laiahaardelisemalt   kasutust .  Helilooja   Arvo   Pärt  on  oma 
loomingut  ise  kommenteerinud  sõnadega:  “Minu  muusikat  võib  võrrelda   valgusega ,  milles 
sisalduvad  kõik  värvid.  Ainult   prisma   võib  neid  värve  üksteisest  eraldada  ja  nähtavaks  teha. 
Selleks prismaks võib olla kuulaja vaim”. Pärdi loodu on väga sügavamõtteline ning loomingus 
on  tõesti  olemas  tõesti  kõik  värvid.  Olen  enam  kui  kindel,  et  ligi  kümne  aasta pärast võime 
tõmmata Tintinnabuli ja erinevate kultuurivaldkondade vahele lõpmatul arvul paralleele.