Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010 (0)

Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010 
 
ÜLESANNE 1. (4 punkti) 
Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 
1)  Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) 
 
 
 
_____________________ 
2)   Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) 
 
_____________________ 
3)  Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) 
 
 
_____________________ 
N H 2
4)  Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH , 
)_____________________ 
ÜLESANNE 2. (5 punkti) 
Milliste allpool loetletud mõistete selgitamiseks sobivad järgmised näitepaarid?  
(Kirjutage iga näite juurde sobiv mõiste.)  
a) eteen ja etüün  
 
 
_________________________________________________, 
b) teemant ja grafiit    
 
_________________________________________________, 
c) propanaal ja propanoon    
_________________________________________________, 
d) 12C ja 14C 
 
   _________________________________________________, 
e) lämmastikoksiid ja süsinikoksiid   _________________________________________________. 
Mõisted: küllastunud süsivesinikud, küllastumata süsivesinikud, aldehüüdid, elektrolüüdid, isotoobid , 
isomeerid ,   allotroobid , aluselised oksiidid , happelised oksiidid, neutraalsed oksiidid, peroksiidid. 
ÜLESANNE 3. (5 punkti) 
Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: 
C(t)   +   CO2(g)   ⇄  2 CO(g) ,    ∆H > 0     
Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige 
kastikesse vastavalt “+” või “−”.) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei 
arvestata lause üleviimist eitavasse vormi). 
1)  Pärisuunaline (vasakult paremale kulgev) reaktsioon on eksotermiline.  
_____________________________________________________________________________ 
2)  See on redoksreaktsioon , milles süsinik (lihtaine) on oksüdeerija. 
_____________________________________________________________________________ 
3)  Rõhu tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal lähteainete suunas.  
_____________________________________________________________________________ 
4)  Temperatuuri tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal saaduste suunas. 
_____________________________________________________________________________ 
5)  Temperatuuri tõstmisel pärisuunalise reaktsiooni kiirus väheneb. 
_____________________________________________________________________________ 
ÜLESANNE 4. (5 punkti) 
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mida elemendi aatom  saab kasutada keemiliste sidemete 
moodustamisel. Alljärgnevalt on esitatud ühe ja sama perioodi keemiliste elementide 
valentselektronide ruutskeemid.  
 
1)  Kas need elemendid kuuluvad 2., 3. või 4. perioodi (kirjutage perioodi number)? ________ 
2)  Kirjutage nende elementide rühmanumbrid (märkige ka, kas see on A- või B-rühm). 
 
a) ___________ ,   b) ___________ ,  c) ___________ ,  d) ____________ . 
3)  Millise keemilise elemendi aatomiraadius on kõige suurem (kirjutage elemendi sümbol)? 
  
__________ 
4)  Milliste elementide aatomite vahel moodustub kõige ioonilisem side (kirjutage vastava aine 
 
valem)?  __________________ 
ÜLESANNE 5. (5 punkti) 
Täitke tabelis kõik tühjad lahtrid. 
 
Keemilise  Elemendi 
Kõrgeimale 
elemendi  aatomi või 
oksüdatsiooniastmele 
tuuma-
Aatomi või iooni elektronvalem 
Elemendi 
iooni tähis 
kõrgeim o.-a  vastava oksiidi valem 
laeng 
12 
 
1s2 2s2 2p6 3s2  
 
 
 
S2− 
 
 
 
19  
1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 
 
 
ÜLESANNE 6. (6 punkti) 
Õpilane kirjutas kontrolltöös alltoodud teksti. Parandage selles tekstis esinevad 6 viga  
(tõmmake vigadele joon alla ja kirjutage nende kohale parandus). 
HF molekulides on seotud kahe mittemetallilise elemendi aatomid ja seetõttu esineb nendes 
mittepolaarne  kovalentne side. Ühise elektronipaari moodustavad vesiniku aatomi üksik elektron  (1s1) 
ja fluori aatomi (1s22s22p63s23p5) väliskihi paardumata elektron . Kuna ühine elektronipaar on 
tugevamini tõmmatud vesiniku kui elektronegatiivsema aine poole, on HF molekulid polaarsed. HF 
molekulides esineb ka vesinikside, seepärast on HF keemistemperatuur oluliselt madalam teiste 
vesinikhalogeniidide keemistemperatuurist. 
2   
ÜLESANNE 7. (5 punkti) 
A.  Millistes alltoodud ainetest esinevad vesiniksidemed (märkige lünka “+”) ja millistes mitte 
(märkige lünka “−“)? 
C2H6         ____,     CH3NH2  ____,        H2  ____,     C2H5COOCH3 ____,      H2O2 ____, 
CH3CHO ____,   CH3OCH3 ____,      NH3 ____,                 CH3OH  ____,     AsH3  ____  
B.  Valige küsimuse A-osast üks anorgaaniline ja üks orgaaniline vesiniksidet moodustav aine ning 
kujutage struktuurivalemitega, kuidas tekivad kummaski ( puhtas ) aines vesiniksidemed (märkige 
vesiniksidemed punktiiriga). 
 anorgaaniline 
aine 
orgaaniline 
aine 
C.  Kujutage struktuurivalemitega omavaheliste vesiniksidemete tekkimist ülesande B-osas valitud 
kahe erineva aine molekulide vahel. 
D.  ÜLESANNE 8. (5 punkti) 
Joonistel on kujutatud gaaside kogumise erinevad võimalused. Millistel   meetoditel saab koguda 
järgmiste omadustega gaase (märkige lünkadesse sobiva(te)le meetodi(te)le vastava(te) joonis(t)e ees 
olevad numbrid ). Kirjutage iga gaasi tüübi kohta näide (vastava gaasilise aine valem). 
 Meetodi(te) 
Gaasi 
valem 
 number(rid) 
A.   Gaas on õhust raskem ja tema  lahustuvus vees on väga väike   _________ 
__________ 
B.  Gaas on õhust kergem ja tema lahustuvus vees on väga väike  _________ 
__________ 
C.  Gaas on õhust raskem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees 
_________ 
__________ 
D.  Gaas on õhust kergem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees 
_________ 
__________ 
 
 
 
 
 
3
ÜLESANNE 9. (4 punkti) 
Eestis põhineb elektrienergia tootmine peamiselt põlevkivi põletamisel. Peale orgaaniliste (põlevate) 
ainete sisaldab põlevkivi lisandina ka mitmeid mineraalseid aineid ( lubjakivi , silikaate jt). Põlevkivi 
põletamisel elektrijaamades paisatakse õhku väga suures koguses oksiidseid saasteaineid. Osa oksiide  
kandub kaugemale, s.h ka Skandinaaviamaadesse, põhjustades happesademeid. Teine osa sadestub 
elektrijaamade lähipiirkondadesse, põhjustades Põhja-Eesti rabajärvedes jt veekogudes pH tõusu. 
A.  Täitke alltoodud lausetes lüngad, valides järgmiste ainete hulgast õige aine.   
Ained:  CO,  SiO2 (tolm),  SO2,  CaO (tolm),  Al2O3 (tolm),  CO2,  N2,  CaCO3 (tolm). 
Happesademete teket Skandinaavias põhjustab 
_____________ , 
pH tõusu  Põhja-Eesti veekogudes põhjustab   
_____________ . 
B.  Kirjutage ülesande A-osas tehtud valikute põhjal 
 
1)  happesademe tekkimise reaktsioonivõrrand: ______________________________________ , 
2)  reaktsioonivõrrand veekogude pH tõusu põhjustava aine tekkimise kohta põlevkivi 
põletamisel:  ________________________________________________ . 
 
ÜLESANNE 10. (6 punkti) 
Kirjutage lõpuni järgmiste vesilahuses kulgevate reaktsioonide lühendatud ioonvõrrandid. 
Koostage iga ioonvõrrandi kohta vastav molekulaarne võrrand. 
Lühendatud ioonvõrrand 
Molekulaarne võrrand 
    Cu2+   +   OH– → 
 
    H+   +   HCOO− → 
 
    Ag+   +   S2− → 
 
ÜLESANNE 11. (8 punkti) 
Õpilastele anti ülesanne teha kolm katset ioonireaktsioonide kohta. Katseteks olid kasutada järgmiste 
ainete lahused :  HCl,   H2SO4,   Al2(SO4)3,   BaCl2 ,   KOH,   Na2CO3,  LiNO3.  
A.  Valige  esitatud ainetest sobivad ainepaarid ja kirjutage (ning tasakaalustage) vastavad 
molekulaarsed ja lühendatud ioonilised reaktsioonivõrrandid, mille korral: 
1)  eraldub gaas: ___________________________________________________________ 
______________________________________________________________________. 
2)  tekib sade ja happeline lahus:  ______________________________________________ 
______________________________________________________________________. 
3)  tekib nõrk elektrolüüt ja  neutraalne lahus: _____________________________________ 
______________________________________________________________________. 
4   
B.  Valige kaks ainepaari, mille korral reaktsiooni ei toimu: 
1)  ______________   ja  ______________ , 
2)  ______________   ja   _____________ . 
ÜLESANNE 12. (9 punkti) 
Täitke alljärgnev tabel: kirjutage vastavate oksiidide valem või nimetus, märkige ristikesega oksiidi 
liik; kui oksiid reageerib veega, kirjutage tekkinud saaduse valem viimasesse lahtrisse , kui oksiid 
veega ei reageeri, tõmmake lahtrisse kriips . 
 
Oksiidi liik 
Veega 
Oksiidi 
Nimetus 
reageerimisel 
valem 
Aluse-
Amfo -
Happe-
Neut-
line 
teerne 
line 
raalne 
tekkiv saadus  
 
 
 
 
 
SO2 
 
  alumiiniumoksiid   
 
 
 
 
CO  
 
 
 
 
 
 liitiumoksiid 
 
 
 
 
 
BaO  
 
 
 
 
 
 ränidioksiid 
 
 
 
 
 
ÜLESANNE 13. (6 punkti) 
Lugege tähelepanelikult läbi järgmine tekst. Koostage (ja tasakaalustage) tekstis kirjeldatud 
protsessile vastava nelja keemilise reaktsiooni molekulaarsed võrrandid. 
Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt 
lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril. Ühe saadusena tekkinud süsihappegaas juhitakse 
ammoniaakhüdraadi lahusesse, mille tulemusena tekib ammooniumvesinikkarbonaat. Viimase 
reageerimisel küllastunud keedusoolalahusega moodustub ammooniumkloriid ja söögisooda 
(mille lahustuvus külmas vees on üsna väike). Lahusest välja sadenenud söögisooda eraldatakse 
filtrimisel ja lagundatakse kuumutamisel (pesu)soodaks, veeks  ja süsihappegaasiks.  
_____________________________________________________________________________ 
_____________________________________________________________________________ 
_____________________________________________________________________________ 
_____________________________________________________________________________ 
 
 
 
 
5
ÜLESANNE 14. (5 punkti) 
Ammoniaaki (NH3) toodetakse tööstuslikult vastavate lihtainete ühinemisreaktsioonil. Tegemist on 
pöörduva reaktsiooniga, mistõttu reaktsiooni tingimused mõjutavad oluliselt ammoniaagi saagist. 
Graafikul on kujutatud ammoniaagi tootmisreaktsiooni saagise sõltuvus temperatuurist erinevatel 
rõhkudel. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
500 atm 
 
400 atm 
300 atm 
 
200 atm 
 
 
 
Temperatuur (°C) 
 
1)  Kirjutage (ja tasakaalustage) ammoniaagi tootmisreaktsiooni võrrand. 
_____________________________________________________ 
2)  Otsustage graafiku põhjal, milliste alltoodud tingimuste juures on ammoniaagi saagis 
suurim.(Märkige õige vastus ristikesega vastavas kastikeses.)  
 
  a) 500 atm, 500 oC   
,          b) 300  atm, 500 oC  
,           
 
 
  c) 500 atm, 550 oC  
,          d) 300 atm, 400 oC   
.           
3)  Kas ammoniaagi saamisreaktsioon on  ekso - või endotermiline?   _________________________ 
Põhjendage oma otsustust, tuginedes graafikul toodud andmetele.  ________________________ 
_____________________________________________________________________________ 
4)  Kas ja kuidas nihkub  selle reaktsiooni tasakaal rõhu tõstmisel? __________________________ 
 
Põhjendage oma otsustust.  _______________________________________________________ 
_____________________________________________________________________________ 
5)  Pakkuge veel üks võimalus, kuidas saaks ammoniaagi saagist selles reaktsioonis suurendada (lisaks 
temperatuuri ja rõhu muutmisele sobivas suunas). _____________________________________ 
_____________________________________________________________________________ 
_____________________________________________________________________________ 
6   
ÜLESANNE 15. (8 punkti) 
Koostage (ja tasakaalustage) tabelis nõutud reaktsioonide võrrandid, valides alltoodud metallide 
hulgast sobiva metalli.  
Metallid:  Fe,  Ag,  Cu,  Sn,  Ba,  Al. 
 
Ained Reaktsiooni 
võrrand 
 
metall + SnCl2 (lahus) 
 
metall + lahj. H2SO4  
 
 
 
metall + H2O 
 
 
 
metall + konts. H2SO4 
 
 
ÜLESANNE 16. (5 punkti) 
Millis(t)ega järgmistest metallidest on võimalik tõrjuda tina(II)kloriidi vesilahusest välja tina?  
Metallid:   a)   tsink , 
b)  vask, 
  c)   kaltsium .  
A. Otsustage iga metalli korral, kas ta sobib tina väljatõrjumiseks või mitte (tõmmake sulgudes 
toodud valikus õigele variandile joon alla) ning põhjendage vastuseid.  
1)  tsink (sobib, ei sobi) tina saamiseks, sest _______________________________________
 ________________________________________________________________________, 
2)  vask (sobib, ei sobi) tina saamiseks, sest ________________________________________
 ________________________________________________________________________, 
3)  kaltsium (sobib, ei sobi) tina saamiseks, sest _____________________________________
 ________________________________________________________________________. 
B. Kirjutage tina saamiseks sobiva reaktsiooni võrrand: 
_________________________________________________________________________ 
Selles reaktsioonis käitub oksüdeerijana ______________ ja redutseerijana _____________ 
(Kirjutage kumbagi lünka sobiva osakese valem.) 
 
 
 
 
 
 
 
7
ÜLESANNE 17. (10 punkti) 
Täitke tabel ja vastake küsimustele. 
 
Jrk 
Lihtsustatud 
Graafiline  
Nimetus Aineklass  
nr 
struktuurivalem  
struktuurivalem 
 
 
 
1. CH3(CH2)2CHO 
 
 
 
 
2. CH3CO(CH2) 2CH3  
 
 
 
 
3. CH3(CH2)3COOH 
 
 
 
 
4. C2H5COOC2H5 
 
 
 
 
5. CH3(CH2)2CONH2 
 
 
1)  Millised kaks neist on omavahel isomeerid? (Kirjutage nende ainete järjekorranumbrid). 
___________________ 
2)  Kummal isomeeril on kõrgem keemistemperatuur ja miks? 
_______________________________________________________________________________ 
_______________________________________________________________________________ 
ÜLESANNE 18. (5 punkti) 
Hermeetiliselt suletud, kraaniga varustatud balloonides olid järgmised gaasid:  
Cl2, CO2 ja NH3. 
Tegemaks kindlaks, millises anumas on milline gaas, tehti järgmised katsed. 
1)  Kõigepealt juhiti gaase ükshaaval läbi KI lahuse. Millist gaasi ja millise muutuse põhjal on 
võimalik sel teel kindlaks määrata? _____________________________________________  
 
Kirjutage toimuva reaktsiooni võrrand. __________________________________________  
2)  Ülejäänud kaks gaasi juhiti ükshaaval lubjavette. Millist gaasi ja millise muutuse põhjal on 
võimalik sel teel kindlaks määrata? _____________________________________________  
 
Kirjutage toimuva reaktsiooni võrrand. __________________________________________  
Millise gaasi läbijuhtimisel eeltoodud lahustest mingit märgatavat muutust ei toimunud? 
____________  
Kuidas oleks võimalik seda gaasi kindlaks määrata?  _______________________________  
__________________________________________________________________________  
 
8   
ÜLESANNE 19. (7 punkti) 
A.  Valige sulgudes olevast loetelust igasse alltoodud lünka sobiv mõiste (elektrofiilsus, nukleofiilsus, 
elektrofiil , nukleofiil): 
____________________________ omab vaba või osaliselt vaba orbitaali ja on elektronipaari 
aktseptor . 
____________________________ on omadus pakkuda teisele osakesele elektronipaari ühise 
sideme moodustamiseks. 
____________________________ omab väliskihis jagamata elektronipaari ja on elektronipaari 
doonor . 
____________________________ on omadus pakkuda teisele osakesele osaliselt vaba orbitaali 
ühise sideme moodustamiseks. 
B.  Kirjutage alltoodud lause kumbagi lünka sobiva ühendi järjekorranumber. 
1)  CH3CH2CH3, 
3)  CH3CH2Cl,  
2)  CH3CH2OK,  
4)  CH3OCH3 
Reaktsioonist võtab osa nukleofiilina _____________ ja elektrofiilina ______________ . 
C.  Kirjutage Teie poolt valitud elektrofiili ja nukleofiili vahelise reaktsiooni võrrand. 
_____________________________________________________________________________ 
 
ÜLESANNE 20. (6 punkti) 
Allpool on toodud ühe keemilise vooluallika ja ühe elektrolüüsiseadme joonis.  
 
Millised järgmistest väidetest kehtivad ainult keemilise vooluallika kohta, ainult elektrolüüsi kohta, 
mõlema kohta või mitte kummagi kohta? 
Kui väide kehtib, märkige tabeli vastavasse lahtrisse ristike, kui väide ei kehti, tõmmake kriips. 
Täitke kõik tabeli lahtrid.  
Väited 
1)   Seadmes kulgeb redoksreaktsioon.   
2)  Seadmes muudetakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks.  
3)   Katoodil toimub redutseerumine, anoodil toimub oksüdeerumine.  
4)  Protsessi kulgemiseks seadmes tuleb väljastpoolt energiat juurde anda.  
5)  Katoodil aineosakesed loovutavad elektrone, anoodil liidavad elektrone.  
6)  Kui seade on täidetud naatriumkloriidi vesilahusega, tekib ühel elektroodil metalliline naatrium . 
 
 
9
Väite 
Väide kehtib 
Väide kehtib 
number 
vooluallika 
elektrolüüsi 
kohta 
kohta 
1)  
 
2)  
 
3)  
 
4)  
 
5)  
 
6)  
 
ÜLESANNE 21. (6 punkti) 
Millised alltoodud ainetest annavad veega reageerides etanooli? (Kirjutage lünka nende ainete 
järjekorranumbrid alltoodud loetelus .) ________________________________ 
1.  CH3CH3 
5.  CH2=CH2 
2.  CH3CHO 
6.  CH3COOH 
3.   CH3COOCH2CH3  
 
7.  CH3COOK 
4.  CH3CONH2 
8.  CH3CH2ONa
Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. 
 
 
 
 
 
 
 
 
ÜLESANNE 22. (11 punkti) 
A.  Tehismagusaine aspartaami ( E951 ) molekulis esinevad erinevate aineklasside tunnused.  
Kirjutage viie aspartaami molekulis esineva aineklassi nimetused. 
 
1.  _______________________________________ 
2.  _______________________________________ 
O
HO
O
3.  _______________________________________ 
N
4.  _______________________________________ 
O
NH
O
2
H
 
 
5.  _______________________________________ 
10   
B. Valige kolmele ülesande A-osas leitud aineklassile esindaja ja kirjutage igaühe kohta ühe talle 
 
iseloomuliku keemilise reaktsiooni võrrand. 
 
 
1) __________________________________________________________________ 
 
 
2) __________________________________________________________________ 
 
 
3) __________________________________________________________________ 
ÜLESANNE 23. (4 punkti) 
A.  Kirjutage alltoodud nimetustele vastavate ainete struktuurivalemid: 
benseen -1,4-dikarboksüülhape      propaan-1,3- diool  
 
 
 
 
 
 
B.  Koostage nendest monomeeridest lähtudes vastava kopolümeeri ahelalõigu valem.  
 
 
 
 
 
C.  Kas tegemist on liitumis- või kondensatsioonipolümeeriga? (Tõmmake õigele variandile joon alla.) 
ÜLESANNE 24. (6 punkti)  
Millistest aminohapetest on tekkinud järgmine oligopeptiid? Joonistage aminohapete struktuuri-
valemid ja kirjutage nimetused süstemaatilise nomenklatuuri järgi. 
O
H
NH2
O
H
N
N
O
H
O
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11
ÜLESANNE 25. (5 punkti) 
Kirjutage reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta, näidates, kas reaktsiooni toimumiseks 
on vaja kasutada katalüsaatorit. 
benseen 
→ metüülbenseen  → 2,4,6-trinitrometüülbenseen 
(trinitrotolueen) 
1) __________________________________________________________________________ 
2) __________________________________________________________________________ 
ÜLESANNE 26. (8 punkti) 
A.  Üks järgmistest ühenditest (ühend A) sisaldab hargnenud ahelat : 
  butaan -1-ool, propüülamiin,  diisopropüüleeter, fenool ,  kloroetaan. 
Ühendi A aineklass on: __________________________________ , 
tema tasapinnaline või graafiline struktuurivalem on: 
B.  Ühendil A esineb  isomeer  (ühend B), mis kuulub teise aineklassi.  
 
Joonistage ühendi B tasapinnaline või graafiline struktuurivalem,  
 kirjutage 
tema 
nimetus 
ja nimetage aineklass. ____________________________________ 
 _________________________________________________________________________ 
Keemistemperatuur on kõrgem isomeeril (kirjutage lünka „A“  või „B“)  ____________ . 
Miks (põhjendage vastust)?___________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
 
12   
ÜLESANNE 27. (3 punkti) 
Graafikul on kujutatud, milline hulk ainet Y reageerib mingi hulga ainega X. 
A.  Millise alltoodud reaktsiooni võrrand  vastaks sellele graafikule (märkige lünka sobiva võrrandi 
number)?  ______________  
Kirjutage ainete X ja Y valemid:  
aine  X ______________,  aine Y ________________ 
Reaktsioonid:  
1.  
N2   +   3 H2   →   2 NH3 ; 
2.  
2 Cr   +   3 Cl2   →   2 CrCl3 ; 
3.  
CH4   +   2 O2   →   CO2   +   2 H2O ; 
4.  
3   Fe3O4    +   8 Al   →   9 Fe   +   4 Al2O3 ; 
5.  
2 Al   +   Cr2O3    →   2 Cr   +   Al2O3 ; 
 
 
Leidke graafiku abil, mitu mooli ainet X kulub reageerimiseks 12 mol ainega Y. 
_______________. 
 
13
ÜLESANNE 28. (4 punkti) 
A.  Mitu mooli ja mitu grammi vett on 4 moolis vaskvitriolis ( CuSO4  · 5H2O)? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
B.  Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vastus:  A. Vett on                           mooli  ja                            grammi 
 
 
B. Vaskvitriol sisaldab                             massiprotsenti vett.  
14   
ÜLESANNE 29. (5 punkti) 
A.  Arvutage lämmastiku aatomite hulk (moolides):  
a) 5,6 dm3 gaasilises dilämmastikoksiidis (n.t)  
 
 
 
 
 
 
 
b) 48,4 g raud(III)nitraadis. 
 
 
 
 
 
 
 
 
B.   Kumb  sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mol dilämmastikoksiidi või 1 mol 
raud(III) nitraati ? 
 
 
 
Vastus:   A.  Dilämmastikoksiid sisaldab               mol ja raud(III) nitraat                mol  
 lämmastiku 
aatomeid. 
B.  Rohkem lämmastiku aatomeid sisaldab 1 mol aine kohta _________________ . 
ÜLESANNE 30. (4 punkti) 
Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate 
taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks 
fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V) oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati 
(CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele 
hektarile. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vastus:  Pretsipitaati on vaja külvata                     kg. 
 
15
ÜLESANNE 31. (5 punkti) 
Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt 
reaktsioonivõrrandile 
C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI . 
10 cm3  mahlas sisalduva C-vitamiiniga reageerimiseks kulus 12 cm3 2·10-3 molaarset joodi lahust (s.t 
lahust, mille 1 dm3 sisaldab 2·10-3 mooli I2).  
Kui palju sellist mahla peaks inimene tarbima päevase C-vitamiini vajaduse (70 mg) rahuldamiseks? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vastus: 
Päevas peaks tarbima                         cm3 sellist mahla. 
16   
ÜLESANNE 32. (5 punkti) 
Hermeetiliselt  suletavasse reaktsioonianumasse juhiti toatemperatuuril 2 mol metaani ja  
7 mol hapnikku ning tekitati plahvatus .  
A.  Leidke plahvatusjärgse segu koostis (ainete sisaldus moolides). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
B.  Kas pärast segu jahtumist toatemperatuurini on rõhk reaktsioonianumas (võrreldes rõhuga 
 
enne reaktsiooni) suurenenud,  vähenenud või jäänud samaks (põhjendage vastust)?  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vastus:  A. Pärast plahvatust on segu koostis järgmine (märkige ained ja nende hulgad): 
  
__________________________________________________________________ 
 
  
 
__________________________________________________________________ 
 
 
B. Rõhk on (suurenenud, vähenenud, jäänud samaks) __________________________. 
 
17
ÜLESANNE 33. (8 punkti) 
2008. a. oktoobri lõpus valgus Paide linna servas asuva tööstushoone territooriumil maha  
900 liitrit 58%-list lämmastikhappe lahust (ρ = 1,36 g/cm3). Happe neutraliseerimiseks kasutati ühe 
vahendina ka kustutatud lubja suspensiooni. 
A.  Arvutage, mitu kg kustutatud lupja [Ca(OH)2] oleks kulunud kogu mahavalgunud happe täielikuks 
neutraliseerimiseks. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
B.  Arvutage, mitu kg kustutamata lupja (CaO) oleks vaja võtta sellise koguse kustutatud lubja 
saamiseks, kui kaod protsessil on kokku 10% (kaod esinevad nii lubja kustutamisel kui ka 
mahavalgunud happe neutraliseerimisel). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vastus:  A. Kustutatud lupja oleks kulunud                         kg. 
 
 
 
B. Kustutamata lupja oleks vaja võtta                          kg. 
 
18   
ÜLESANNE 34. (7 punkti) 
0,25 dm3 väävelhappe lahust sisaldas 0,5 mol H2SO4 (ρ = 1,12 g/cm3). 
A.  Arvutage selle lahuse protsendiline koostis (massiprotsent).  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
B.  Mitu mooli naatriumhüdroksiidi kulub selle lahuse täielikuks neutraliseerimiseks? Mitu  
  grammi kristalset Glaubri soola (Na2SO4 · 10 H2O) on võimalik saada, lähtudes reaktsioonil 
 
tekkinud  naatriumsulfaadist? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vastus:   A. Lahuse massiprotsent on                        %. 
B. Lahuse täielikuks neutraliseerimiseks kulub                       mol NaOH,  
kristalset Glaubri soola on võimalik saada                      g. 
 
19