+ vesi = alus (hüdroksiid) B rühma met. oks. met. oksiid + hap.oks = sool + alus + hape = sool + vesi + sool + vesi = hape + hap. oks hap. oksiid + alus.oks = sool + hape + alus = sool + vesi + sool + metall = sool + H2 pingerida! hape + met. oks = sool + vesi + alus = sool + vesi + sool = u. hape + u. sool + hap. oks = sool + vesi alus + hape = sool + vesi + sool = u. alus + u. sool
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu ...
Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3...
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOL...
ANORGAANILISTE AINEKLASSIDE KEEMILISED OMADUSED Reaktsioonivõrrandite koostamisel peab meeles pidama järgmiseid üldpõhimõtteid: 1) Nii lähteainetele kui ka saadustele tuleb märkida peale laengud ja oksiididele oksüdatsiooniastmed. Lihtaine oksüdatsiooniaste on null! 2) Lähteainetes vesiniku ja metallide all olevad indeksid saadustesse kaasa ei viida. (Ioonide kuju tuleb järele vaadata lahustuvustabelist). 3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al...
Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju mono...
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+).
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2
halogenoühendid? Ained, mis koosnevad süsinikest ja vesinikest. Üksiksidemega on alkaanid, kaksiksidemega alkeenid, kolmiksidemega alküünid. Küllastunud süsivesinikud sisaldavad ainult ühekordseid sidemeid, küllastumata sisaldavad ka teisi ühendeid. Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsivesinikrühm (alküülrühm) on seotud halogeeni aatomiga. (VII A rühm) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? 15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur? Trivaalsed nimed on kokkuleppelised (rahvapärased) ja süstemaatilised tulevad kindlate reeglite järgi) 16. Mis on alküülrühm? Kuidas seda tähistatakse? Molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest. Tähis: R 17. Kuidas määrata tüviühendit? 18. Kuidas koostatakse alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite nimetusi? 19
süsivesinikrühm: alküülrühm. 13. Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid, halogenoühendid?Küllastunud süsivesinikud ehk alkaanid-süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Küllastumata süsivesinikud : a) alkeenid-süsinike vahel vähemalt 1 kaksikside( kahel pool kaksiksidet ) b) alküünid-süsinike vahel on vähemalt 1 kolmikside( kahel pool kolmiksidet) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? Alkaan: CnH2n+2 ; Alkeen: CnH2n ; Alküün: CnH2n-2 15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur? 16. Mis on alküülrühm? Kuidas seda tähistatakse? Alküünrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom. Alküülrühmade üldvalem on CnH2n+1 17. Kuidas määrata tüviühendit
8. teenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23
8. Elutähtisteenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23
15. Mida tähendab R-fraas ja 21. Kui suur on S-fraas rahvusvaheliselt lubatud R-fraas märgistab nimetatud kiirgusdoos inimesele aastas keemilise ainega kaasnev risk. mis ei oma erilist riski inimese S-fraas märgistab nimetatud tervisele keemilise aine puhul vajalikud Risk on vastuvõetav kui inimese ohutusnõuded. kogu kehamass saab aastas kuni 16. Milliste ÜRO ohtlike D=1 aineklasside transportimisel 22. Mida tähendab nõutakse riski vähendamiseks kiirguskoefitsent c24 saate.. C24 – elanikkonna kiirguskaitse …lõhke ja radioaktiivse ainete koefitsient tavalise transpordil käitumussüsteemi korral. 17. NH3- LPK õhus ja inimese 23. Nimeta 4 AEJ eesti tajumisläve kontsentratsiooni lähipiirkonnas millised suurus? omavad ohtu eesti
1. Aineklasside määramine 2. Hapete nimetused ja valemid 3. Hapete omadused: reageerimine metallidega, oksiididega, alustega, sooladega. 4. Aluste nimetused ja valemid 5. Aluste omadused: reageerimine oksiididega, alustega, sooladega. 6. Soolade nimetused ja valemid 7. Soolade omadused: reageerimine metallidega, alustega. 8. Molaarmassi arvutamine. 9. Ülesanded( protsent, mass, saagikus) 10. Metallide füüsikalised omadused. 11. Metallide keemilised omadused. 12. Mis on korrosioon ja kuidas selle vastu saab? 13. Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja nende ühendid. · Leelismuldmetallid on: Mg, Ca, Be. Looduses neid vabalt ei leidu, need esinevad karbonaatide, sulfaatide ja silikaatidena. Need on väga aktiivsed metallid. Mg- hõbevalge, kergesti sulav. Ca-hõbevalge, veest 1, 5 korda raskem. Ühendid: Kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. K...
a ei muutu) NaOH naatriumhüdroksiid Alused metall + OH hüdroksiid 2) metall(o.a)hüdroksiid (o.a Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid metall + aniooni 1) metall+aniooninimi (o.a ei muutu) CaCl2 kaltsiumkloriid Soolad nimi happeanioon 2) metall(o.a)aniooninimi(o.a CuSO4 vask(II)sulfaat Aineklasside vahelised reaktsioonid Reaktsioon toimub KUI on IA ja IIA Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid CaO + H2O = Ca(OH)2 rühma metallideoksiidid Happeline oksiid + vesi =hape VÄLJAARVATUD SiO2 SO2 + H2O = H2SO3 Hape + alus = sool + vesi Reaktsioon toimub ALATI
4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. 5) Osata nimetada küsimuses 1 toodud aineklasside tähtsamaid esindajajd ja nende kasutusalasid. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. · Alkoholid Etanooli kasutatakse lahustina, etanoolist tehakse ka alkohoolseid jooke. Metanool on üks lahustiste koostisosi.
tegemist 14.Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas R-fraas märgistab nimetatud keemilise ainega kaasnev risk. S-fraas märgistab nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded. 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. …lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA Gragher m31 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik;
iseloomustab? o veearvestid, o neitgaasianalüüsaatorid. 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Mille kohta 1 seadus alusel kehtestatud keemilise ohuteguri piirnorm töökeskkonnas. 14. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas? R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? NH3 LPK on 0,002 mg/l (tööruumis), inimese tajumislävi 0,037 mg/l, atmosfääris 0,007. 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, geri ja ekvivalentdoos (valem). Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis)
6) õnnetuse vältimise abinõu 7) käitlemine/hoiustamine 8) mõju inimesele 9) füüsikalised/keemilised omadused 10)püsivus/reaktsioonivõime 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid 16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24?
.. o Vesiniksoolad mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid; Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O
6) õnnetuse vältimise abinõu 7) käitlemine/hoiustamine 8) mõju inimesele 9) füüsikalised/keemilised omadused 10)püsivus/reaktsioonivõime 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid 16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24?
.. o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 – naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O
oksiidid, lihtained, gaasid, soolad nõrgad alused vesi, enamus orgaanilisi tugevad alused nõrgad happed aineid tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine veemolekulidega Hüdraatumisel energia vabandeb (eksotermiline protsess) Aineklasside dissotseerumine: 1) Soolad NaCl Na+ + Cl 2) Alused KOH K+ + OH Mg(OH)2 OH + MgOH+ 2OH + Mg2+ 3) Happed HCl H+ + Cl H2SO4 H+ + HSO4 2H + SO42 METALLIDE KEEMILISED OMADUSED 1) REAGEERIMINE LIHTAINETEGA (mittemetallid) 4Al + 3O2 2Al2O3 3Fe + 2O2 Fe3O4 2) REAGEERIMINE VEEGA NB! Toimub pingerea alusel
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
6) Karboksüülhapped Nimetamist alustatakse happe rühmast. Nimetamisel lisatakse vastava alkaani nimetusele lõppliide hape. Kui karboksüülrühm ei kuulu peaahelasse, lisandub tema asukohanümbriga sõna karboksüülhape. Karboksüülhappe soola nimetamisel algab nimetus metalli nimetusest ja lõpp hape asendub lõppliitega aat. CH3-CH2-COOH propaanhape; HOOC-CH2-CH2-COOH butaandihape; CH3-COOK kaaliummetanaat 2. Süsiniku arvu suurenedes aineklasside sees Kt suureneb (C arvu kasvades muutub aine raskemaks). Amiinid, alkoholid, karboksüülhapped annavad vesiniksidet nii omavahel kui veega. Aldehüüd, eeter ja ketoon annavad vesiniksidet ainult veega. Mida väiksem molekul, seda tihedamini saab neid kokku pakkida. Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus. Seda rohkem vesiniksidemeid saab moodustada. 3. Reaktsioonivõrrandid 1) Alkeenid alküünid Mida kõrgema energia side, seda lihtsam on neid lõhkuda
joana vette. 16.Mis on neutralisatsioonireaktsioon? -happe ja aluse vaheline reaktsioon,milles tekivad sool ja vesi. 17.Mis on indikaatorid?-ained,mille värvused olenevad lahuste happelisusest( vesinikioonide sisaldusest), kasutatakse lahuste pH määramiseks. 18.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. Tuleb osata: 1. Määrata aineklassi ! 2. Tuua näiteid erinevate aineklasside esindajate kohta! 3. Koostada oksiidide, hüdroksiidide, hapete ja soolade valemeid ja anda neile nimetusi! 4. Kirjutada ja tasakaalustada reaktsioonivõrrandeid oksiidide, hapete, aluste, soolade keemiliste omaduste kohta! 5. Kasutada perioodilisustabelit,.lahustuvustabelit ja metallide pingerida ainete valemite koostamisel ja reaktsioonide võimalikkuse hindamisel!
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust?
R49 võib põhjustada sissehingamisel vähki R63 mutatsiooni tekke võime R64 võib põhjustada kahjustusi imikutele S-fraas nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded RTL 372/373; 1998 Näiteks: S20 aine kasutamise juures mitte süüa ega juua S21 aine kasutamise ajal mitte suitsetada S22 mitte hingata sisse tolmu S62 aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele *mingi sqna* 0.037 mg/l 17. Saastekontrolli seadme nimetus, millega saab määrata TTMA? Gragher m31 18. Kiirgusriskist: mis on- bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem). Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik
Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi 15) Mida tähendab r fraas ja s fraas R-fraas nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-fraas nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded R-fraas nimetatud keemilise ainega kaasnev risk RTL 372/373; 1998 16) Milliste üro ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto olemasolu Kolmandik transportitavast on mürgine. Ohtlike ainete transpordil peab olema varustatud spetsiaalsete märkidega. ÜRO leppemärgil neli sektsiooni. 1) erijuhend 2) tuleohutu 3) radioaktiivne 4) ohtu tervisele. Politsei eskort peab olema lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17)nh3 lpk õhus ja inimese tajumisläve konstentratsiooni suurus tööruumis 0.02 mg/l
R49 võib põhjustada sissehingamisel vähki R63 mutatsiooni tekke võime R64 võib põhjustada kahjustusi imikutele S-fraas nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded RTL 372/373; 1998 Näiteks: S20 aine kasutamise juures mitte süüa ega juua S21 aine kasutamise ajal mitte suitsetada S22 mitte hingata sisse tolmu S62 aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? Kolmandik transportitavast on mürgine. Ohtlike ainete transpordil peab olema varustatud spetsiaalsete märkidega. ÜRO leppemärgil neli sektsiooni. 1) erijuhend 2) tuleohutu 3) radioaktiivne 4) ohtu tervisele. Politsei eskort peab olema lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0
Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N- väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON. Koostas ensoklopeedilise käsiraamatu "Handbuch der theoretischen Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik
Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N- väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON. Koostas ensoklopeedilise käsiraamatu "Handbuch der theoretischen Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik
Siniseks muutub ka universaalindikaator. Fenoolfitaleriin muutub punaseks (alus). 23.Ühinemisreaktsioon-kahest või enamast lähteainest saadakse üks saadus. Asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille käigus liht- ja liitainetest tekivad uus liht- ja liitaine. Neutraliseerimisreaktsioon-happe ja hüdroksiidi vaheline reaktsioon, mille saadusteks on sool ja vesi. Nt. 24. Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist. *Saamine. Saadakse vastandlike omadustega aineklasside vahelistel reaktsioonidel. Võib saada ka metallide reageerimisel hapete ja sooladega. *HCl kloriid HNO3 nitraat H2SO3 sulfit H2SO4 sulfaat H2CO3 karbonaat H3PO4 fosfaat H4SiO4 silikaat H2S sulfiid *Soolad on erineva värvusega, tahked, lahustuvad vees väga erinevalt ja reageerivad metallidega, kus tekib uus sool ja vähem aktiivsem metall. Soolad reageerivad leelistega andes hüdroksiidi ja uue soola. 7
järjekorranumbrid alltoodud loetelus.) ________________________________ 1. CH3CH3 5. CH2=CH2 2. CH3CHO 6. CH3COOH 3. CH3COOCH2CH3 7. CH3COOK 4. CH3CONH2 8. CH3CH2ONa Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. ÜLESANNE 22. (11 punkti) A. Tehismagusaine aspartaami (E951) molekulis esinevad erinevate aineklasside tunnused. Kirjutage viie aspartaami molekulis esineva aineklassi nimetused. 1. _______________________________________ 2. _______________________________________ O HO O 3. _______________________________________ N 4. _______________________________________
Valgendus tuleb kangale anda ikkagi suures ulatuses eelneva keemilise, oksüdeeriva pleegitusega. Seetõttu kasutatakse optilisi valgendajaid lisaks tekstiilimaterjalide ettevalmistus-protsessidele ka lõppviimistluse käigus, eesmärgil värskendada tekstiilimaterjali valgedusefekti enne toote lõplikku valmimist. Optilise valgendaja kasutamine lisab kangale sinist-violetset kiirgust. Tselluloosi valgendamisel kasutatakse optiliste valgendajatena mitmesuguste orgaaniliste aineklasside esindajaid nagu stilbeene ja triasiine. Kumariine ja tema tuletisi kasutatakse villaste kangaste, atsetaatkiudude ja sünteetilistest kiududest kangaste valgendamisel. Enne värvimist on väga tähtis lõnga või kanga pesemine. Lõnga kiudude pinnal on lisaaineid, millest enamasti on tarvis lahti saada. Tsellulooskiudude pinnalt eemaldatakse vaha ja mitmesugused muud ained tavaliselt leelisega keetes, kuna tselluloos on leelise suhtes suhteliselt tugev. Villa pinnal on nii vaha kui ka rasva
annaabi.ee 
