Kirjandusseltsid (0)

5 VÄGA HEA

NOOR-EESTI

(Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust, modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle, eesti keeleuuenduse raamliikumist.)
Aeg:1905-1915
Liikmed:G.Suits, Fr. Tuglas , B.Linde, J.Aavik, V. Grünthal- Ridala , A.Kallas, J.Oks. Nooremad liikmed: J. Semper , A.Alle. (Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare .)
Stiil:Modernism.
Eesmärk:Avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Uuendada kujutavat kunsti ja muusikat.
Tähtsus:Esindab uut põlve, st uut vaimu, veel enam uut inimest. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. "Noor-Eesti" elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu , tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri, viis kirjanduskriitika paremale tasemele , tõstis raamatukujunduse taset, elavdas kunstielu, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi, sellest kasvas välja rühmitus Siuru, rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik, nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest.

SIURU

(Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas .)
Aeg:1917-1919
Liikmed:A. Gailit , M.Under, J.Semper, Fr.Tuglas, A. Adson , H.Visnapuu.
Stiil:Elujõuline, muretu , rõõmus, indiviidikeskne, romantiline, ( erootiline ), looduslähedus.
Eesmärk:Kodumaa kirjanduse avadlamine,noorte kirjanike loomingu toomine rahva ette. Elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjandustegevust.
Tähtsus:Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid .
Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.

TARAPITA

("Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik.")
Aeg:1921-1922
Liikmed:A.Kivikas, J.Semper, M.Under, A.Adson, J. Vares - Barbarus , Fr.Tuglas, A.Alle, J.Kärner, A. Tassa .
Eesmärk: Teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Astusid võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega kirjanduses nende teemade käsitlemise läbi.
Stiil:Ilustamata, otsekohene , analüütiline, üldistav, teemadeks noorte olukord, haridus , tulevikuperspektiivid. Polnud romantiline ja tundeelamusteküllane nagu Siuru (ja Noor-Eesti).
Tähtsus: Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele.

ARBUJAD

(See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.)
Aeg:1930(1938.a.)-1940ndad.
Liikmed: B. Alver , H. Talvik , B. Kangro , U. Masing , P. Viiding , A. Sang , K. Merilaas , M.Raud.
Eesmärk: Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Stiil:Täpsed vormid, keeleline puhtus, vaimne küpsus, looduslähedus.
Tähtsus:Üliõpilasseltsist väljakasvamine, mõjutab tänapäevalgi veel kirjandust. Esimene põlvkond, kes olid saanud eestikeelse hariduse vabas Eestis. Vabadus väljendusnende kirjutistes. Vaimne iseseisvus .

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 17 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

reeeelika Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte kirjandusseltsidest Noor-Eesti, Siuru, Tarapita ja Arbujad. (Aeg, liikmed, stiil, tähtsus..) Kokkuvõtlik, lühike, sisukas.

kirjandusseltsid noor-eesti siuru tarapita arbujad

Sarnased õppematerjalid

docx

Tarapita,Noor-Eesti, Siuru, M.Under, A.Gailit, H.Visnapuu

zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine.Haritlastest on saand ä

Kirjandus

doc

Rühmitused

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk