Robert Rivik Muistne vabadusvõitlus 08.11.09 Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Saksa kaupmehed tulid Eestimaale, sest Eesti oli soodne koht kaubavahetuseks Vene vürstiriikidega. Koos kaupmeestega tuli ristiusku levitav munk Meinhard, kes pidi Baltimaad ristiusustama. Kõik eestlased ei võtnud ristiusku vastu, seepeale peeti neid paganateks ja peagi tekkisid tülid sakslastega. Saksa kaupmehed läksid abipalvega Rooma paavsti juurde, et saada toetust Eestlaste vastu sõdides. Paavstil olid ühised huvid kaupmeestega ja seepeale kuulutas ta Liivimaa paganatele ristisõja. Muistne vabadusvõitlus kestis 19 aastat ja tulemuseks oli eestlaste allajäämine.
seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202. aasta kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Minu arvates tegid prantslased ja sakslased kaupmeestega hea tehingu. Neil tõenäoliselt puudusid muud võimalused
sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus.
" ,,Eks ikka karusnahku mett ja vaha, tahad osta?" küsisin ma. Tema vastas: "Jah!" Müüsingi talle paar nahka ja paar kilo mett. Me mõlemad olime tehinguga rahul. Peremees pakkus ka lõunasööki ja ma olin sellega nõus. Peale maitsvat lõunat lähen lasen mõneks ajaks silma looja. Ärgates märkan, et kell on juba päris palju ja väljas hakkab hämarduma. Lähen teen linnapeal väikse tiiru ning astun sisse ühte kärarikkasse trahterisse. Istun koos teiste kaupmeestega lauas ning libistan kõrist alla õlut ja veini. Võtan ka väikese prae ning ajan teistega juttu. Veidi aja pärast lahkun trahterist ja lähen magama, et välja puhata homseks teekonnaks. Plaanin minna oma pere juurde Lüübekisse. Samuti müün seal kauba maha. Jään kiirelt magama.
Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutada Vallutada tagasi Egiptuse vallutamine, Vallutada Damietta Jeruusalemma Damaskus Jeruusalemm kuid Veneetsia linn Egiptuses, et vallutamine kaupmeestega vahetada see kokkuleppel tuli vallutad Jeruusalemma Zara linn. Seejärel vastu. Bütsantsi kukutatud kuninga soovil
Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Samas on tegu ka eepilise jutustusega väikese rahva võitlusest enese säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui verehinda nõudvate taani kaupmeestega kaupa teha, pisimgi vastuhakk Taani võimule tõi kaasa rängad karistused. Mätaskatustega majades elav lihtrahvas oli nii vaene, et müüs salaja oma lapsi ja varastas ellujäämiseks õngenööri. Teose alguses purustatakse Taani kuninga käsul kõige väärikamal kohal, Altingi väljade kohtuhoone küljes rippuv iidne kell, mida hüütaksegi ,,Islandi kellaks". See märgib ühtlasi Islandi iseseisvuse viimast hingetõmmet kaob viimane kild mälestusest, et Island oli enne
Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda. Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Venteetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutavad 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Aastal 1212 toimus laste ristisõda Umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha ja et siis Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita.
kukutasid sotsialistliku partei Ba`ath'i Partei) Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani 2004 2006.a riiki valitseb I vabade valimiste tulemusel võimule saanud valitsus Koalitsiooniväed viivad Iraagis läbi sõjalisi- ja julgeolekuoperatsioone Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest; teine suurem rahvus kurdid Enne Iisreali riigi rajamist suurem osa kaubandusest juudi kaupmeeste käes (koostöö moslemi kaupmeestega) Juute on Iraaki jäänud vähe, kuna enamik ära rännanud Enamus iraaklasi on moslemid Paljud maainimesed kolinud linna -> tekitanud töötust, raskusi sotsiaalhoolekandega (eriti 20-25 a meeste seas) Maal domineerivad araabia-islami väärtused Linnainimesed elavad nagu eurooplased Juudist kaupmees Liibanon 57% elanikest muhameedlased, 36% kristlased, 7% druusid Paljud liibanonlased (eriti kristlased) nimetavad end pigem foiniiklaste ja kaananlaste
13. sajandi alguses võtsid asjad eestlaste jaoks pahaendelise pöörde. Nimelt oli alanud ristisõdade ajastu. Laienesid kristliku maailma piirid ja kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Samas tahtsid Saksa kaupmehed oma mõju itta laiendada ja vajasid korralikku tugipunkti. Tuldi Eesti aladele kaupu müüma ja ostma. Kaupmeestega saadeti ühes ka munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, kuid varsti halvenes siiski nendega läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja
XII sajandil hakkasid sakslased liikuma itta. 1143. Aastal vallutasid nad lääneslaavi maad ja rajasid Lüübeki. Peagi jõudsid nad ka Läänemere äärde. Ei läinud kaua, kui Läänemerel asusid sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Kuigi enamus liivlasi võttis ristiusu vastu, tekkisid siiski nendega teravad tülid, kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud ning ka sellepärast, et sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadeteta edasi elada. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega. Lisaks mängis seal ka rolli kättemaks eestlaste vastu, kuna nad olid käinud Lätis röövretkedel ja laastanud nende maid. Ühendatud jõududel suudeti lõpuks ka eestlased alistada.
Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust.
Muistne vabadusvõitlus Getter Orav 11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a
16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse,
20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet. Vanimaks kujutava kunsti näiteks on Noki kultuuri kuuluvad terrakotakujud. Nigeerias 12.-17.sajandil tekkinud skulptuur on eriline detailitäpsuse ja peene vormimodelleeringu poolest. Usutunnistuse järgi jaguneb Nigeeria mitmeks osaks. 50% rahvastikust on muhameedlased. Neid on kõige rohkem Nigeeria põhjaosas. Islam jõudis sinna umbes 11. sajandil Sahara kaudu tulnud kaupmeestega. 500 aastat hiljem tõid Euroopa kaupmehed Nigeeriasse ristiusu. See on levinud lõunaosas ja tänapäeval on tervelt 40% inimestest ristiusku. Ülejäänud 10% on traditsioonilised uskumused.
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele
kuigi neil on Iraagi araablastega paljus ühine kultuuripärand. Kurdi keel ei ole semi keel nagu araabia keel, vaid kuulub indoiraani keelte hulka. · Teised rahvused on türkmeenid, assüürlased, pärslased, luurid ja armeenlased. · Enne Iisraeli riigi rajamist 1948 oli suurem osa AlBaþrah' ja Bagdadi kaubandusest juudi kaupmeeste käes, kes sageli tegid koostööd kohalike moslemitest kaupmeestega. Nüüd aga on enamik juute rännanud Iisraeli, USAsse ja Euroopasse ning Iraaki on neid jäänud vähe. · Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on AlBaþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas. · Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 2025aastaste meeste seas. · Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest
süütegude asjus ja pani ametisse vaimulikud. 16.sajand oli eestis 97 kihelkonda, kus töötasid preestrid. Preester õpetas kogudusele jumala sõna. Järk järgult süvenes rahulolematus kiriku vastu. Nõuti usu lihtsustamist ja tagasi pöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liivi sõda 1558-1583 Rootsi,Taani Vana-Liivimaa-Venemaa-vajas sadameid 1) Tartu piiskoppel 2) Saare-lääne 3) Orduriik Poola-Leedu Vanal-liivimaal ei lubatud Vene kaupmeestel otse välismaa kaupmeestega kaubelda. Liivi sõjas ettekääne oli ,,Tartumaks" välja- mõeldes, mida tsaar liivimaalastele nõudis. Liivi sõja tulemused Saaremaa läks taanile Põhja-eesti läks Rootsile Lõuna-Eesti läks poola-Liidule Venemaa ei saanud midagi Rootsi aeg 1629 Rootsile läks Lõuna-Eesti 1645 Rootsile läks Saaremaa 1601-1603 kohutav nälg 1) Kirjelda jüriöö lestõusu 2) Millal toimus muistne vabadusvõistlus? 3) 1210 4) 1224 5) Kaupo 6) Lembitu
Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Lõpuks jõudi kokkulepele, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid tegelikult kaotanud. Neljas ristisõda 1202-1204 Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku,et nad viivad ristisõdijad kohale, tingimusel, et viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Ristisõdijad vallutasid 1204.aastaks lõpuks Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Laste ristisõda 1212 Laste ristisõda oli umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole
omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. · Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Katoliiklikud koolid Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega (seal ka rohkem eestlaseid). NB! Pärast
Esiteks oli siinne poliitiline korraldus keskvõimu puudumine ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt
Loe ka: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/hansakaubandus_ja_eesti.html Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Mõisted: Tsunft: ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon.
mõisnikule on adresseeritud Siversile. 1921.aastal mais kirjutab mõisinik ise allkirja Fr.Sivers, mille õigsus kinnitab Viljandi notari kohusetäitja August Vichvelin. Heimtali Siversite perekonna kindlaks esiisaks on Peter Sievert (Sieffert). Teda nimetatakse kui kaupmeest ja kodanikku 1633.aastal. Ta elas Ystadi linnas Schoneni piirkonnas, kus ta ka 1684.aastal suri. Tal oli kuus last, kellest neli poega hakkasid kaupmeesteks. Kaks tütart abiellusid kaupmeestega. Poeg Johann(1646-1712) astus Rootsi ja hiljem ka Taani Sõjaväeteenistusse. 1684.aastal läks ta erru ning temast sai Kopenhaagenis laevamaakler ja hiljem reeder 1673.aastal Johann abiellus, Ambsterdamis Kornelia Swensiga 19. Mail 1674. Aastal sündis Stade linnas poeg Peter, kellest hiljem tuntud admiral Venemaal. Heimtali nimest Esimesed teated mõisast pärinevad 1528. aastast. Mõis kandis siis Lenseni nime. On teisigi
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-
kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda otsima kaugemalt. Legendide põhjal mindi otsima neid ,,Indiatesse", kasutades võimalikult lühikesi ja turvalisi mereteid. Kui vallutati Konstantinoopol muutus asi eriti pakiliseks ja samuti mängis suurt rolli kahe suure kaubalinna rivaalitsemine(Genova ja Veneetsia).Seni kontrollis neid sidekanaleid Genova nüüd aga tuli asju hakata ajama Veneetsia kaupmeestega. Maadeavastuste eeldused : · Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj. · Uut tüüpi laev: karavell. o kolmnurkne nn. "ladina puri" võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega) o karavelliga tuli toime ka väike meeskond o piisavalt suur trümm Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega.
mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma-aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid. Isa keelas Cosimol aga sellega tegelemise ning suunas ta pangaduse peale. Cosimo tegutses Medicite panga äärmiselt tulusas Rooma harukontoris ning saatis ka Johannes XXIII-t Konstanzi kirikukogul, kus ta sõlmis tutvusi teiste mõjukate pankurite ja kaupmeestega üle kogu Euroopa. Ent kirikukogul Johannes tagandati ja Cosimo pidi sealt valeriietes põgenema. Järgnevatel aastatel reisis ta Euroopas ringi, luues veelgi tihedamaid majanduslikke kontakte, samuti tegutses ta edasi ka Rooma harukontoris. Siiski säilis ka tema huvi tärkava renessansskultuuri suhtes ning juba enne isa surma asus ta kunstnikke ja kirjamehi rahaliselt toetama. Giovanni di Bicci surres sai Cosimost Medicite panga juht. Erinevalt isast asus ta peagi
ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) terrakota stiilis ning pronksist, seinamaalid ja metallitööd (eriti graveeritud pronksist peeglid). Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900. aastat e.Kr. kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia (ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria alal) kaupmeestega ning osa etruskidest hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat e.Kr. asusid ka kreeka kaupmehed sinna metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad fantastilised elukad. Näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits)
1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. 13. sajandi lõpus ühines Tallinn Hansa liiduga, mille liikmena ta järgneva paarisaja aasta jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja rahapuudusest, müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused koos Tallinnaga 1346. aastal Saksa Ordule. Kõik olulisemad Tallinna kiriklikud asutused rajati 13. sajandi jooksul: 1230. aastatel pandi alus Niguliste kirikule, 1267. aastal mainitakse esmakordselt Oleviste kirikut, 1240. aastate lõpul kolisid Toompealt all-linna dominiiklased, hakates välja ehitama Katariina konventi,
Liivi Sõda toimus aastatel 1558-1583. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu olid kogumas Rootsi ja Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa. Venemaa soovis laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga, aga liivlased keelasid venelastel otse kauplemise seal viibivate kaupmeestega, ühtlasi oli veel keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Ettekääne sõjaks aga leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid
12. sajandi keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid slaavlasi välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid.1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt. Tallinn), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega - see viiski Hansa Liidu tekkimiseni. 13. sajandil toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck
Relvastus koosnes odadest, sõjakirvestest ja sõjanuiadest, ülikutel olid ka kaheteralised mõõgad. Vaesemad mehed kasutasid ka vibusid ja nooli. Kaitserelvastuseks puust kilbid ja kiivrid, vähestel rõngassärgid. Animism-usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse, loodususund.muistis-kindlustatud asulad.Ristiusu mõjud. 10.–11. saj hakkasid Eestis levima kindlamad teadmised kristlusest. Need tulid mööda kaubateid koos rännumeeste ja kaupmeestega, kellest nii mõnigi võõrsil ristiti. Eesti jäi kahe omavahel vaenutseva kiriku – roomakatoliku ja kreekakatoliku e õigeusu kiriku vahele. Mõjutusi saadi mõlemalt poolt. Kalme-kividest, pinnasest v muust taolisest materjalist tehtud maapealne muistne rajatis, kuhu maetakse surnuid)Kihelkond-kiriklik haldusüksusmalev-sõjaretkeks mood rahvavägi.Tarapita-saarlaste jumal.Sajatused:susi sind söögu.raviloitsud:harakale haigus, varesele valu. Tark e nõid-inimene, kellel olid
Etruskidel oli olemas ka oma keel ja kiri, enamik neist säilinud hauakirjadena. Elu pärast surma oli etruskide kunstis väga kõrgel kohal. Selle tähtsust iseloomustavad nende kõige tuntumad ehitised hauakambrid. Etruskid ja metall Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat eKr kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia kaupmeestega ning osa etruske hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat eKr asusid ka kreeka kaupmehed siia metallide eest luksuskaupu vedama. Väga huvitavad ja põnevad on ka etruskide pronkskujud, tuntuim neist sõjajumala Marsi kuju. Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt kujutavad nad lõvisid ning ka erinevaid fantastilisi elukaid, näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits)
vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku. IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Innocentius III korraldas retke. Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia kaupmeestega, kes lubasid sõdijad meritsi kohale viia. Veneetslased esitasd aga tingmuse: kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida peeti mereröövlite punktiks (kusjuures ka seal oli katoliiklasi). Seejärel suutsid venteeslased veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. Neljanda ristisõja käigus vallutati Konstantinoopol (1204. aastal). Miks nii läks, on põhjendatud erinevalt
käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust, vaid häbi – selliseks teoks oli näiteks relvitu vastase tapmine, samuti kallaletung selja tagant. Rüütlil polnud õigust taganeda, kui ta relva kandis. Seepärast mindi turniiril väljakutset esitama kas relvitult või siis
Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. Neljas Ristisõda ( 1202-1204 ) Seal osalesid eeskätt Prantsusmaa rüütlid ja veidike ka sakslasi. Retke organiseerijaks oli paavst Innocentius III. Sedapuhku otsustati minna mereteed mööda, milleks saadi laevad Veneetsia linnalt. Veneetsia võimud soostusid laevu andma seepärast, et nad pidasid Bütsantsi kaupmeestega juba ammu võitlust ülevõimu pärast Vahemerel. Nüüd tegid lahked laevade laenutajad ristisõdijatele selgeks, et nad võivad ka Bütsantsi vastu sõdida. Nii siindusitki laevad Konstantinoopoli alla. Ristisõdijad vallutasid linna tormijooksuga 12. aprillil 1204. aastal. Sellele järgnes suur rüüstamine, lõhuti rohkem kui suudeti kaasa tuua. Seejuures ei halastatud kloostritele, kirikuile ega raamatukogudele.
kliendi küsimustele või tekkinud probleemidele. Müügiesindaja ülesandeks on sellisel puhul luua kliendiga esmane kontakt, tutvustada pakutavat toodet ja lõpetada müük. Pärast müüki teeb müügiesindaja sageli kliendi juurde järelkülastuse, et olla kindel, kas müüdud toode töötab korralikult ning ettevõtte personal oskab seda kasutada. Need, kes müüvad tooteid jaemüügiettevõtetele, jälgivad ka seda, kuhu ja kuidas tooted on välja pandud. Koostöös kaupmeestega aitavad nad teha tooteesitlusi klientidele ning ka reklaa- mikampaaniaid. Need müügiesindajad, kes müüvad mitme tootja tooteid või teenuseid, peavad samuti oma tegevust koordineerima. See nõuab üldisi teadmisi organisatsioonist ja ärist, samuti teadmisi raamatupidamisest, turundusest ja administreerimisest. 3 TÖÖ TINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg Müügiesindaja töötab nii kontoris kui klientide juures
kommentaaridega. Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ka välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Liivimaa kroonikas on huvitav lõik kaupmeestest Eestis:"1196. aastal liivlaste piiskopp Meynard, pidanud omadega nõu, kavatses reisida Liivimaalt, Ükskülast Eestimaale, et nende kaupmeestega, kes seal olid talvitunud, edasi sõita Gotlandile." Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211
käis ka vaenlaste kohta. Näiteks Karl Suure sõdades araablastega kutsuti üks tema väejuhte kahevõitlusele, enne aga võeti kavaluse abil vangi. Siis andis selle väejuhi tulevane vastane, araablasest rüütel, end vangi Karli vägedele, et teda saaks välja vahetada frangi rüütli vastu. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust, vaid häbi selliseks teoks oli näiteks relvitu vastase tapmine, samuti kallaletung selja tagant. Rüütlil polnud õigust taganeda, kui ta relva kandis. Seepärast mindi turniiril väljakutset esitama kas relvitult või siis
Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt. 4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich. Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit. 5. Kaupo isik. Kaupo ristimine, tema edasine tegevus. Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes ristiti ning ta alustas koostööd sakslastega. 6. Piiskop Albert, tema tegevus Liivimaal Albertist sai ristiusustamise peaorganisaator Liivimaal. 7. Latgalite ja liivlaste vägivaldse ristiusustamise algus Alberti ajal. Maale toodi ristirüütlid, kes latgaleid ja liivlasi vägisi ristiusustasid 8
- Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560);
võtan kirve ja löön talle pähe, löön ta kolba lõhki....Jumal küll on see tõsi." Teatades siis ,,oma neetud fantaasiat ", sest ta ei suuda iial kõike kokku võtta. Siiski, kui ta kõnnib läbi Hay Marketi, kuuleb ta pealt kaupmeeste ja Lizaveta Ivanovna, pandimajapidaja poolõde, vestlust, et homme õhtul kell 19 on naine üksi kodus. Peatükk 6 Raskolnikovile meenub, et Lizavetal on kokkusaamine kaupmeestega, sest ta käitub justnagu läbikäiguna vaesunud perekondadele, keda on sunnitud müüma oma kaupu. Talle siis meenub, et tal on Aljona Ivanovna aadress kaastudengi käest saadud ja isegi enne, kui ta teda külastas tundis ta vastupandamatut ebameeldivust tema vastu. Mõeldes, kui vastik pandimajapidaja on kuuleb ta pealt vestlust 2 ohvitseride vahel, kes on temaga hiljuti kokku puutunud. Nad loetlesid üles tema kohutavaid vigu: tujukas, õel, vastik, mõõdutundetult
Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate vaimulikkude toetusel. Breemeni linna peapiiskop saatis kaupmeestega kaasa munk Meinhardi, kes Liivimaal ristiusku pidi kuulutama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, nende hulgas ka liivlaste vanem Kaupo. Et läbisaamine liivlastega halvenes, pöördus Meinhard abipalvega Rooma paavsti poole. Paavst lubas kõigile, kes Liivimaa paganate vastu ristisõtta lähevad nende patud andeks anda. Aastal 1200 ilmus piiskop Albert ristisõdijatega ja vaprate ning osavate rüütlitega Väina jõe suudmesse. 1201 asutas Albert Väina jõe kaldale Riia linna
Põhja Ameerikasse. Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. 17 Rootsi viikingid valitsesid Läänemerel, rajades mitmeid kaubalinnu, näiteks Visby, Kiiev ja Novgorod. Venemaa jõgesid pidi liikudes kohtusid viikingid bulgaaride, kasaaride, Bütsantsi ja araabia kaupmeestega. Aastaks 1000 olid viikingid rahunenud ning nende kodumaadki Skandinaavias võtnud omaks ristiusu. Neil oli ääretult suur mõju Põhja-Euroopa saatusele, nad rajasid uusi kaubateid ja linnu, panid aluse Venemaale, mõjutasid Prantsusmaad, Hollandit, Poolat, Britanniat ja Iirimaad ning 16 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak. Tallinn 90-91. 17 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak. Tallinn 90-91. nõrgestasid Karolingide riiki
Krusenstern mõtles, et jaapanlased soovivad kaupa müüja ja hakkas käemärke appi võttes pärima, et palju see maksab. Kuid jaapanlasest tõlk selgitas talle, et see need kalad, linnud ja tangud -see kõik on kuberneri kingitus ning maksta pole vaja. Laeval olid kõik õnnelikud, sest ammu polnud neil söögiks olnud värsket toitu. · Aga kust me saame osta meeskonnale hiljem toitu?- küsis kapten. · Mitte kusagilt. Ainult hollandlased võivad kaubelda meie kaupmeestega. Venemaaga ei ole meil veel kaubalepingut ja seetõttu ei saa te siin midagi osta. Kõike, mida te vajate, annab kuberner teile tasuta. · Alles pooleteise kuu möödudes lubas kuberner vene meremehi maale. Jaapanlased olid valinud koha pikkusega 40 meetrit ja laiusega 20 meetrit, kus meremehed võisid jalutada. Koht oli piiratud taraga ja välja oli pandud valve. Aga alles kahe nädala möödudes valisid jaapanlased otse merekaldal välja väikese
Vanalinna alal paiknes kaubitsemiskoht ja võibolla ka asula, millel puudusid aga Lääne- Euroopa linnadele omased tunnused. 1219 a. vallutasid taanlased Tallinna ning rajasid siia oma tugipunkti. Kaubanduse elavdamiseks kutsus ordu, kelle käette võim vahepeal läinud oli, siia 200 kaupmeest, kes asusid elama arvatavasti praeguse Niguliste kiriku ümbrusesse. Algselt oli nende asupaigas kindlustatud üksnes kivikirik. Koos kaupmeestega saabus siia ka käsitöölisi. Hiljemalt 1248. a. juhindus Tallinn juba Lübecki linnaõigusest. Neid linnaelu õigusnorme kinnitasid hiljem ka kõik järgnevad valitsejad. · Eesti linnad keskajal Eestis tekkisid esimesed linna varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused
Rüütlilt nõuti mehisust, ja süüdistus selle puudumises oli kõige rängem solvang. Kartus saada kahtlustatud arguses viis nii mõnigi kord kõige lihtsamate sõjapidamisreeglite rikkumiseni, mis lõpuks põhjustas rüütli hukkumise. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Tekkis rüütlikirjandus, mille õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Anonüümse rahvalauliku asemele astus trubaduur, loov isiksus oma maailmanägemise ja luulemaneeriga. 9. Iseloomusta keskaja talupoegade eluolu , mõisamajandust ja meelelahutus Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid
Ühendas poliitilise puritaanilku maailmavaate; ise esindas keskklassi, puritaanlust; võttis osa kuninga kukutamisest. Saksa polnud 17saj riik,mis oleks suundasid määranud. Martin Opitz(1597- 39)- ,,Raamat sks poeetikast"1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett. Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend "Sevilla pilkaja ja kivist külaline". Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki;
2.päev 5.novell · Perugias elas noor hobuseparisnik nimega Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed
hõbedat vaid ka muid Uue Maailma ressursse. Kaubalaevad olid täis puidust katusesindleid, laevapuitu, kanepi köit, tõrva ja tärpentiini, kasukaid, värve nagu näiteks indigo, toodi ka punast Brasiilia puitu, kuivatatud kala, linaseemneõli, takku ja paljuid muid toormaterjale, et toita Euroopa kasvavat industriaalset majandust ja et varustada eurooplasi kaupadega, et kaubelda India ja Hiinaga. Maadeavastajad, uurimisreisijad ja maaomanikest aadlid asendusid kiirelt tootjate ja kaupmeestega uue Euroopa eliidiga. Vahepeal leidis Euroopa koha kuhu "visata" oma dissidendid, kriminaalid, vaesed ja need kellel hästi ei läinud ja usklikud fanaatikud kõik saadeti laevadega minema, ühel või teisel viisil, et asustada uusi kolooniaid. Pooled väljasaadetutest surid esimese 5 Meos, Indrek., Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002 aasta jooksul. Oli ka väiksemaid importideid Uuest Maailmast, millel oli effekt eurooplastele. Rahvale meeldis
külastada ja ka Põhja-Süüria sai kristlastele, kuid Jeruusalemma vallutada ei suudetud ja lõpetati ju moraalse kaotusega mindi kokkuleppele valeusulistega. IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees- Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-Egiptlased vallutasid Antiookia
Pärast teda tuli siia Berthold , kes oli hoopis teistsugune . Ta tahtis kohe jõuga , nad ristusku pöörata ja tõi siia ka esimesed ristisõdijad. Berthold ise hukkus esimeses lahingus liivlaste vastu . Peale Bertholdi tuli siia , aga kolmas piiskop Albert . Ta oli andekas mees , osav diplomaat ja salakaval . Tänu temale rajatis mõõgavendade ordu , kelle ülesandeks oligi võidelda paganatega . Ta rajas ka Riia linna , et kindlustada usumeeste sidet kaupmeestega . Liivlaste arvatavasti kõige mõjukam vanem Kaupo läks üle sakslaste poolele . Ristiusulised viisid Kaupo Rooma , kus ta kohtus paavst Innocentius III ndaga . Paavst kiitis liivlasi , selle eest , et nad astusid ristiusku ja kinkis neile 100 kuldraha . Kaupo oli nüüd jäägitult vastaste poolel . Liivlased ristiti aastail 1206-1207 . Jüriöö ülestõus Harju-ja Virumaa otsustati Taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule . Selletõttu otsustasidki
annaabi.ee 
