Heimtali mõisa ja mõisniku ajalugu (0)

Sisukord
Eellugu................................................................................................1-2
Heimtali nimest..................................................................................3
Vanast kiviristist.................................................................................4
Viinaköök ja Juustukoda.....................................................................5
Siversite sugukond..............................................................................6
Heimtali Siversid
Enne
Nüüd
Eellugu ja erinevaid versioone Heimtali mõisast ja perekond Siversist.
Siversi puhul kohtame kahte nimevormi ˇˇSieversˇˇ ja ˇˇSiversˇˇ. Nimi ˇˇSiversˇˇpärineb alamsaksa pärisnimest ˇˇSiewertˇˇ. See nimi esineb Põhja- ja Läänemere lääneosas sama sagedasti, kui patroonnimed ˇˇEggersˇˇ, ˇˇPetersˇˇ, ˇˇHarmensˇˇ, Ahrens ˇˇjne . See raskendab suguvõsa kindlakstegemist nime sest, üleminek meile tuntud perekonnanimedele toimus alles 18.sajandi alguses.
Franny de Sivers järgi: ˇˇMurrete segu ja kõikuv keskaegne kirjaviis , mille järgi igaüks kirjutas nime nii nagu ta arvas kuulvat, andis ka Siversile mitmesuguseid vorme. Peter von Siversiga algab praegune kirjaviis. Aga Saksamaal ja saksa uurimustes esineb ikka ˇˇSiversˇˇ. Säilinud dokumendid kinnitavad ka seda 20.sajandi algul Saksamaalt saadetud kiri Heimtali mõisnikule on adresseeritud ˇˇSiversileˇˇ. 1921.aastal mais kirjutab mõisinik ise allkirja ˇˇFr.Siversˇˇ, mille õigsus kinnitab Viljandi notari kohusetäitja August Vichvelin.
Heimtali Siversite perekonna kindlaks esiisaks on Peter Sievert (Sieffert). Teda nimetatakse kui kaupmeest ja kodanikku 1633.aastal. Ta elas Ystadi linnas Schoneni piirkonnas, kus ta ka 1684 .aastal suri. Tal oli kuus last, kellest neli poega hakkasid kaupmeesteks. Kaks tütart abiellusid kaupmeestega. Poeg Johann(1646- 1712 ) astus Rootsi ja hiljem ka Taani Sõjaväeteenistusse. 1684.aastal läks ta erru ning temast sai Kopenhaagenis laevamaakler ja hiljem reeder 1673 .aastal Johann abiellus, Ambsterdamis Kornelia Swensiga 19. Mail 1674 . Aastal sündis Stade linnas poeg Peter, kellest hiljem tuntud admiral Venemaal.
Heimtali nimest
Esimesed teated mõisast pärinevad 1528. aastast. Mõis kandis siis Lenseni nime. On teisigi nimesid, mille all see valdus vanemais dokumentides esineb, nagu Agende ja Kurvitz. 1684. aastal kirjelduses esineb Agende veel külana, kus elas muuseas ˇˇCuritz Jach Cubiasˇˇ. Viimase või tema järglaste järgi on nähtavasti pärast mõisastamist 18.sajandil hakanud uut mõisat nimetama Kurvitsa mõisaks. Mõisal oli 18.sajandi lõpul kaks karjamõisat – Marna ja
Peetri.
Pärnu Alammaakohtu 14.jaanuaril 1793.aasta otsusega nimetati Kurvitsa mõis ametlikul ümber Heimtaliks.

• Üldtuntud on versioon, et Peter Reinhold von Sivers, saades Kurvitsa mõisa omanikuks, nimetas mõisa ümber Heimtaliks oma varalahkunud armastatu , tundengipõlves Lepzigis kohatud Louise Heimtali auks.
  
• Fredrich von Sivers kirjutas sellest ajakirjale, et vanaisale Kurvitsa nimi ei meeldinud, see nimi ˇˇKurvitsaˇˇ ei kõlanud hästi. Heimtali nime ˇˇHeimthalˇˇ lõpuosa ˇˇthalˇˇ tähendas orgu ja mitte kaugelt mõisaõuest asuski org, mis pani vanaisa nime üle mõtlema.
  
• On veel üks fakt, milline paneb kahtluse alla mõisale Heimtali nime andmise varasurnud pruudi Louise auks. Peter Reinhold esimene abikaasa oli ka noor ja sama eesnimega – Louise von Stauden, kes suri 1783.aastal sünnitusel.
  
• Heimtali nime on sakslased andnud oma kodule mujalgi. Võrumaale tekkis aastatel 1911-1912 väike saksa kolonistide asundus , millele pandi 1925.aastal nimeks Heimtali. See nimi meenutas vanematele saksa talupoegade endist kodumaad Volõõniat, kus nad ümber asusid.
  

Vanast Kiviristist
Suue kivirist mõisa härrastemaja esises pargis on võõrale ootamatu . Kui J.W. Krause 1795.aastal joonistas Heimtali vaadet, oli rist juba viltu vajunud. Mida see rist tähendab?
Selle kohta on erinevaid arvamusi:

• Pärimuste järgi olevat sellel kohal tiik, kuhu uppunud mõisniku tütar.
  
• Ühel rüütlite võistlusel saanud surma rüütel, kes sinna maeti.
  
• On räägitud ka piiskopi matmispaigast.
  
• 1895.aastal tuli Heimtali mõisa esise platsil tasandamisel nähtavale noorema rauaaja kivikalme ; mõisnik von Siversi ettepanekul käis leiukohta põhjalikumalt uurimas proffesor Hausmann koos mõnede Viljandi Kirjanduse Seltsi liikmetega. Kalmekivide vahele saadi noorema rauaaja põletusmatustest pärinevaid ehteid : kirves, odaotsi ja suitseid, aga ka roosiaegsete matuste leide ... leiti ka Liivi sõja aegseid hõbedast rinnalehti.
  

Viinaköök ja juustukoda
Heimtali mõisapargis silmapaistvamaks ehitiseks on rüütlilossi sarnane ehitis – Viinaköök. Antud töös käsitletakse seda Viinaköögina nagu võib lugeda ka teeviitadele. Mõisaajaloo tundides tekib alati elav poeemika, kas hoone on algselt ehitatud viina põletamiseks või juustu tootmiseks.
Raamatus ˇˇEesti mõisaarhitektuurˇˇ on mõisate ajaloo uurija Ants Hein kirjutanud viinatootmisest mõisates. Nii tõusis viinapõletamine siinsete mõisate kesksemaks majanduslüliks alles XVIII sajandil kolmandal veerandil, eriti pärast 1766.aastat, mil Eesti- Liivimaa alkoholile avanes turg . Lisaks sellele, et viinaajamine kujunes mõisate soodsaks mooduseks viljasaaki realiseerida, sai viinatootmine järelejääva praagaga odavalt nuumata suurt hulka kariloomi, saadav sõnnik aga aitas tõsta põldude saagikust. Kui XVIII sajandi keskel põletati viina vaid vähestes mõisates, siis sajandi lõpul oli praegu kõigil neist omaette viinaköök ning piiritusetoodang kerkinud juba 1,4-1,6 miljoni pangeni aastas. Kõrvale jäi ainult osa väiksemaid mõisaid, harvem oli kõrvalejäämise põhjuseks raskused kütte, mõnikord ka veel hankimisel. Raske on kujutledagi mõnd teist tootmisala, millest mõisnikud oleksid XVIII sajandi teisel poolel ja XIX sajandi algul suutnud välja pigistada veel suuremat kasumit kui viinaajamisest; see oligi too peamine vedru, mille najal kogu tollane mõisamajandus funktsioneeris.
Siversite Sugukond
Peter Sivers ( 1674 – 1740 ) – Stades pere vanim poeg
Peter Reinhold von Sivers ( 1760 – 1835 ) – Esimene Heimtali mõisa omanik oli Õisu mõisniku Friedrich Wilhelm von Siversi poeg Peter Reinhold isa teisest abielust Anna von Sculziga.
Jegor Julius von Sivers ( 1823 – 1979 ) – Sündis kümnenda lapsena Peter Reinholdi teisest abielust.
Hermann Friedrich Georg von Sivers ( 1815 – 1867 ) – Oli 8-aastane, kui teda hakkas 1825.aastal õpetama toeloogiakandidaat Ferdinand Valter. Sündis üheksanda lapsena, temast vanam oli vend Peter Anton ( 1853.aasta Räpina mõisnik) ja noorem vend Jegor Julius.
Praegusel ajal tehakse Raudna Põhikoolis remonti ning taastatakse vanad asjad . Raudna kooli spordihoone sai eelmise aasta sügisel valmis, aga kivimüüri veel renoveeritakse.
Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduseks oli raamat nimega ,, Heimtali Siversid’’ . Raamatu autor on Imbi -Sirje Torm .