Ristisõjad (0)

Ristisõjad
Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu.
Püha sõja idee teke:
Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade ”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena.
Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“
Ristisõdade põhjused:
Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida.
Algus - talupoegade ristiretk 1095
Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre . Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda.
Esimene ristisõda 1096 – 1099
Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt.
Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha- Rooma keisririik , Rooma , Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol , Antiookia ja Jeruusalemm . Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik.
Teine ristisõda 1147-1149
Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima. Ristivägi, mis ükskord Väike- Aasiasse välja jõudis, kaotas aga muhameedlastele.
Kolmas ristisõda 1189- 1192
Muhameedlased vallutasid selleks ajaks uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijaid juhatasid lääne poolt Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi, kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Lõpuks jõudi kokkulepele, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid tegelikult kaotanud.
Neljas ristisõda 1202-1204
Taheti vallutada Egiptus , kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Eestvedajaks oli paavst Innocentius.
Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku,et nad viivad ristisõdijad kohale, tingimusel, et viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Ristisõdijad vallutasid 1204.aastaks lõpuks Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd.
Laste ristisõda 1212
Laste ristisõda oli umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti , et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, seega Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne, kes kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale."
Paavst avaldas arvamust, et täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui istuti käed rüppes , läksid lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama. Meri ei läinud Etienni unistuse järgi kahte lehte laiali, kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Retk seega ebaõnnestus - osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed.
Ristisõdade tulemused

• Eurooplased soovisid vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahendusest. Itaalia linnadel oli soov saada juhtivateks kaubalinnadeks. Soov täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad .Kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit.
  
• Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood ja riided.
  
• Eurooplastel tekkis soov leida uusi maid, kuhu elama asuda. Soov ei täitunud, sest viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias.
  
• Ristisõdade usuline soov, Kristuse haua vabastamine, ei täitunud. Siiski said palverändurid loa seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud.
  
• Väike- Aasia ega Ees-Aasia vabastamine ning sealse üleoleku näitamine ei õnnestunud, kuna ei vabastatud soovitud territooriume idas. Kuigi Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol.
  

poitiers ' lahing on muidu 1356 inglaste ja prantslaste vahel
et itaalia sai üheks juhtivateks riikideks maailmas, muutus mood, inimesed hakkasid harrastama ringi rändamist, kristuse hauda siiski ei vabastatud jne