Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus (0)

Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus
Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208:
- liivlaste ja latgalite ristimine -
koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid .
- Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust.
Meinhard - alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik . Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas.
Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased .
Albert - saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu.
2. Henriku Liivimaa kroonika kui peamine kirjalik ajalooallikas Liivimaa ristisõja algjärgust ja eestlaste muistsest vabadusvõitlusest: - teada Henriku isikut- oli Liivimaa kroonika autor, lätlaste preester ning tegutses ka tõlgina. - osata hinnata kroonika tähtsust ajalooallikana- Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas.
- osata selgitada/põhjendada kroonika autori suhtumist /hoiakut käsitletud sündmustesse ja isikutesse (tendentslik/subjektiivne/ erapoolik või objektiivne/ erapooletu )- oli usaldusväärne ja erapoolik. Vastandas kristlasi ja paganaid ning Riia kiriku, Taani kuninga meeste ja venelaste tegusid.
3. Kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised paigad: mis sündmused neis aset leidsid, millised olid osapooled ja tagajärjed.
Ümera 1210 - Ümera lahing. Orduvendade, latgalite, liivlaste kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel. Eestlased võitsid.
Revala sh Lindanise/Tallinn 1219- Lindanise lahing. Revalased ja harjulased ründasid Taani väge. Taani väed võitsid lahingu.
Läänemaa sh Lihula 1220-Lihula lahing. Läänemaale tungis Rootsi kuningas vägedega. Saarlaste malev kihutas nad minema.
Saaremaa 1222 - Saaremaa lahing  taanlaste ja saarlaste ning läänemaalaste vahel.
Valjala 1227- Muhu lahing. Sakslased liikusid saartele. Saarlased alistusid ja lasid end ristida . Eesti lõplik alistamine.
4. Kes olid ning kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised isikud: Albert- piiskop ja ta juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu.
Henrik- preester. Kirjutatas Liivimaa Kroonika.
Kaupo - Liivlaste vanem. Kaupo oli ristsõdijate poolt ning võitles eestlaste vastu.
Lembitu- Sakala vanem, eestlaste juht vabadusvõitluses.
Valdemar II- Taani kuningas. Tuli vabadusvõitluses sakslastele appi, saatis taanlaste laevastiku  Tallinna alla.
Johan I- 15 aastane Rootsi kuninga. Osales Lihula lahingus.
5. Teada eestlaste allajäämise põhjusi sh vastaste eeliseid .

• Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
  
• Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).
  
• Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk
  
• Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased, taanlased , rootslased, venelased .
  
• Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi