mugav ja majanduslikult läbimõeldud .Enamjaolt mahul,eeldas kerget vormi.Geomeetriline.Arvestati kõrged ja otstarbekad. erinevate materjalide omapära. Ehitised on siledapinnalised, aknad ristkülikukujulised, Internatsionaalses arhitektuuris mõned üksikud ka ringjad.Loobuti enamikest stiilis,karkassehitised,klaasist kaunistustest kardinaseinadristtahukakujulised mahud,kõrged ehitised Orgaaniline funktsionalismis ei ole vorm enam nii karmja on voolujooneline.põhirõhk mugavusel.kõrged ehitised
- vorm äärmuseni lihtsustatud - vorm järgib funktsiooni - ornament puudub - eelistatud materjalid: klaas, teras ja betoon - tööstuslik massproduktsioon Orgaaniline funktsionalism Orgaaniline stiil väljendub nö preeriamajades, mis arvestavad omanike erivajadusi ning loodusliku ümbruse eripära ning reljeefi. Tähtis oli hoonete sobitamine loodusega ja peab vastama oma funktsioonile. Hoonete juures on olulised ruumid, mitte fassaad, loobutud on fassaadi kaunistustest. Elumajad ebakorrapärase kujuga. Vorm on peheme ja voolujooneline. Voolud sarnanevad selle poolest, et ruumi kasutatakse võimalikult otstarbekalt. Funktsionalism erineb selle poolest, et vorm tuleneb funktsioonist(nt Jakobsoni villa). Internatsionaal stiili eripäraks klaasi kasutamine ja risttahukakujulised ehitised(Seagram Building). Orgaaniline funktsionalism erinev voolujoonelisuse poolest - lähtutakse mugavusest(Guggenheimi muuseum).
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Funktsionalism Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Kunstikool püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaotust ning näidata teed progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus.
· Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised · Seagramm Building · Lake Shore Drive'il Le Corbusier · Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte · sveitslane (1887a-1865a) · Pidas oluliseks hoonete
Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrguseks on mõõdetud 60,75 m. 1886. aastal valmistati Walkeri tehases Saksamaal kirikule orel, millel oli 30 registrit, kuid see hävis 1944 aastal ning praegu toimub uue oreli riigihange. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus
pidupäevadel, nii varasematel aegadel kui 19. sajandil. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Esimesed teadaolevad teated rahvariietest pärinevad 11-13.sajandist.Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Andmed 13.-17. sajandi rõivastuse kohta põhinevad endiselt peamiselt arheoloogilistel leidudel, millele lisanduvad 16. sajandi lõpust pildimaterjal ja 17. sajandist lühikirjeldused reisikirjades ning esimeste eesti keele sõnastike andmed. 18. sajandist on juba rohkem allikaid eestlaste rõivastuse kohta, mis võimaldavad jälgida riietuse arengut ja piirkondlikke erinevusi.
soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat · Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis
Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid (dekoratiivne ilustamine ja ornamentika) tundusid liiga rikkalikud, kapriissed ja individualistlikud. Sellele taheti vastate süsteemsuse ja korraga toetuti geomeetrilistele vormidele. Saksamaal ja Venemaal. 2. 1919 rajas WALTER GROPIUS Saksamaal kunstikooli ,,Bauhaus". Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur, mille elementideks on maalikunst ja skulptuur. Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. 3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata ühiskonda. Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda konstruktivism
Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat Palverännak:Budistidel on neli peamist palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini puudesalu, Buddha virgumise koht Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kusinaras. Lisaks austatakse mitmeid stuupasid ning Dalai-laama sünnikohta Dharasalas.
peaaegu ruudukujulised alused ja nende peal asetsevad templid olid ehitatud peamiselt puust. Ühel küljel asetses üks või kolm väikset pühakoda, teisel küljel oli aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puust, hiljem hakati neid ehitama ka kivist. Stiililiselt meenutasid sambad dooria sambaid, kui vastupidiselt neile oli etruski templite sammastel baas. Samuti ei olnud puudust arvukatest keraamilistest kaunistustest. 2 Etruski kunstis on säilinud peamiselt matusekommetega seotud kunst. Nende kunst erines nii perioodide kui ka linnade kaupa. Leitud on tuhandeid etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost, Umbriast ja mujalt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid
tuleks erilist tähelepanu pöörata kujundi(te) äärejoonele, sest seda märkab vaataja esmalt 9. Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) Kasutusmugavus 10. Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135-136) Bauhausi rajaja aastal 1919. Mõjutas internatsionaalset stiili: seinad olid pms klaastist. Juugendstiili:geomeetrilised vormid, loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. 11. Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Asjade kuju/ehitus peab olema kooskõlas selle funktsionalismiga. Bauhaus oli funktsionalistlik hoone ja seal õpetati/tegeleti sellega. 12. Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis? (vt slaidiprogrammi) 1930. majanduskriisi ajal
Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile. Esimese Ilmasõja, Eestimaa Töörahva Kommuuni ning Vabadussõja käigus Joachimsthal hävis, ainsana jäi alles kirik. Kroonika kirjutab, et kuumusest sulasid aknaklaasid.
Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart).
käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekoja platsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Nii romaani kui gooti suurimad saavutused arhidektuuris on seotud kirikutega. Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. Selle iseloomulik uste, akende, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared jm. Üldjoontes oli romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne. Kaunistustest on levinud ümarkaareline friis,dekoratiivne nn kääbusgalerii ja liseenid. Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, ning ühtlasi pidid need olema võimalikult tulekindlad. Gooti stiil tekkis tänu järgmistele konstruktsioonilistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv,tugikaar ja tugipliit. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Uues olukorras sai määravas kiriku osa
Tema looduse mõiste on 1. osalt teoloogilist, 2. osalt loodusloolist, 3. osalt psühholoogilist päritolu. 1. teoloogiline looduse mõiste leiab käsitlust, kui on juttu lihtsusest ja kooskõlast, mida nimetatakse Jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. 2. looduslooline looduse mõiste on lauseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistustest. 1-le ja 2-le on ühine asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Muidu aga erinevad nad täiesti. 3. psühholoogilise looduse mõiste leiab Rousseau enesevaatluse teel. Ta jätab siin ilmutuse ja loodusloo ning süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus
kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga, mis moodustasid selle pinnal huvitavad silmusmustrid. Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Üldiselt jaotati rõivad kolme ossa: pidulikud rõivad, mida kanti vaid pidulikel juhtudel ja pärandati põlvest põlve; käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks; töörõivad, mida kanti iga päev ja mis tehti halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid. Täieliku piduliku rõivakomplekti said neiud ja noormehed leeriks, millega tähistati täisealiseks saamist.
eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat Palverännak: Budistidel on neli peamist palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini puudesalu, Buddha virgumise koht Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kusinaras. Lisaks austatakse mitmeid stuupasid ning Dalai-laama sünnikohta Dharasalas. Mõisted
ARHITEKTUUR e. Ehituskunst (eraldi kunstiliik) A-i hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Hõlmab nii üksikute hoonete kui tervete asulate planeerimist. A-i liigitatakse: · sakraala-r (kirikud, kloostrid, kabelid, templid, moseed, sünagoogid) · profaana-ks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · militaara-ks (linnused, linnakindlused) · maastikua-ks (aed, park) Arhitektuuriline kujund koosneb hoone mõõtmetest, vormist, kaunistustest ja värvidest, mis võib anda erinevaid muljeid. TARBEKUNST Kunstihary, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Tarbekunst jaguneb vastavalt materjalidele: klaasi-, naha-, metalli ja tekstiilikunst; keraamika ja puitehistöö. Kaudselt ka moekunst ja disain. Kõigil neil kunstiliikidel on ka suurem rakenduslik iseloom, kui kujutava kunsti liikidel. Inimesele on sügavalt sisse juurdunud harjumus ja vajadus anda oma tarbeasjale meeldiv kuju
25. Futuristid püüdsid maalidel edasi anda liikumist: · Kujutades asju mitmekordselt · Lammutades nähtav objekt kildudeks ja need piirjooni hägustades kokku pannes 26. Futurism (funktsionalism) arhitektuuris: · Kasutati uusi materjale (teras, klaas, betoon..) · Uued konstruktsioonid (ripp-konstruktsioonid..) · Ekspressiivsed vormid ehk siis hoone välimus andis märku selle otstarbest · Loobuti ornamendist/kaunistustest, rohkem hakkas kaasa rääkima hoone värv ja materjal · Kujunesid uued proportsioonid 27.Abstraktsionistliku kunsti rajajaks peetakse Vassili Kandinskyt. 28. Abstraktsionism erines eelvevatest vooludest selle poolest, et kui teised üritasid ikkagist mingil määral maalima kujutada, siis abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast. 29
rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Arvukalt kasutati lahingutes kergeid heiteodasid. Nende pikkus oli umbes 20-25 cm, odaotsa roots oli sageli vindiliseks keeratud ning lõppes täisnurga all ärakeeratud konksukesega
1950. aastate lõpus 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Kasutati ebatavalisi materjale ning tehnika, mida kasutati oli sageli enneolematu, avardusid kunsti piirid, avanesid võimalused loovuse avaldumiseks. 4. Kaasaegne arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab ruumimuutusteks rohkem võimalusi. Loobuti ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja terbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Nõuti värvi, joone, pinna ja mahu kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust ja erinevate materjalise omapära maksimaalset arvestamist. Eelistati lihtsaid risttahukakujulisi mahtusid, värvilisi detaile, kõiki uue ehitustehnika võimalusi, nt postidel majad, lamekatused. Oluliseks muutunud avarus ning kooskõla ümbritseva loodusega 5
keskaja kunstnikud. Renessansi kunstnikud olid aga oma erinevusest hästi teadlikud. Kogu klassikalise kunsti "taassünni" idee koos keskajaga oli suuresti müüt, mida levitasid 14 saj lõpus, 15 saj alguses Itaalia klassika õpetlased humanistid. Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suurimad saavutused jäävad siiski kirikuehitusse. Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Kasutusele võeti kuppel ja ümarkaar. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Renessansiajastu klassitsismi olulisim esindaja oli arhitekt Andrea Palladio (15181580). Tema ehituslaadi ja ka selle matkimist nimetatakse palladionismiks. Palladio töödest võtsid eeskuju väga paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici
1924. a sürrealism ● Veristlik (veritas - tõde), tõepärased esemed ● Tegelased ebatõenäolises seoses R. Magritte “Filosoofi lamp” → S. Dali + L. Bunuel → sürrealistlik film “Andaluusia koer” - väljamõeldud tegelased ja maastik J. Miro Funktsionalism arhitektuuris (1920) ● Hoone ilme kujuneb funktsioonist e. ülesandest Tähtsamad arhitektid: - Le Corbusier (Prantsusmaa) - purism: lihtne geomeetriline vorm, puhas kaunistustest “Maja on elamismasin” “...kõik, mis hästi funktsioneerib, on ilus” - W. Gropius - kunstikool “Bauhaus” De Stijl (Holland) G. T. Rietveld - Vaimajad - Lintaknad Corbusier - Lamekatused 1930ndatel Euroopa arhitektid → USAsse ● “Internatsionaalne stiil” - Less is more - L. M. van der Rohe (Holland) ● Teraskarkass, kardinseinad Abstraktne ekspressionism 1950ndad USAs ● J. Pollock - tohutud lõuendid, pritsis ja valas värvi ● M
20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Esimeste relvade hulka kuuluvad ka vibu ja nool. Vibunööriks tarvitati loomasoolt, nooleotsaks - teravat kivikildu või konti. Selliseid relvi on leitud mitmelt poolt
Väga dekoratiivseks elemendiks hiina aiakunstis on sillad, mis ühendavad põhiaeda järves asuvate saarte või kaljudega. Skulptuure kasutati vähe ja siis meenutasid need kas linde või loomi - draakonid, kilpkonnad jm. 9. Kirjelda lühidalt tüüpilist Jaapani aeda * Jaapani aiad väljendavad lihtsust, ilu, selgust ja seotust loodusega. Lisaks saab neid luua väikesele alale ja neid on vaja vähe hooldada.Jaapani aia elemendid on kivid, vesi ja taimed. Kaunistustest esineb jaapani aias laternaid, et jalgteid valgustada, kivitorne (e pagoodid), Buddha kujusid ja skulptuurkurgi, kilpkonni, konni või küülikuid. Jaapani aias kasutatakse väikesi puid nt: jaapani vaher. Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Eriline koht jaapani aias on kirsiõitel. 10. Kirjelda lühidalt tüüpilist keskaegset aeda * 11. Kirjelda lühidalt tüüpilist renessanssaeda Itaalias *
ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. 4.Elatusalad Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel
1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" 1810-1830 üleminekuperiood romantismile 1830-1880 romantismi kuldajastu 1880-1900 hilisromantism KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE 7. Milline pidi olema klassitsismi ajastu nn. uus muusika (milline harmoonia, kas valdav oli homofoonia või polüfoonia, iseloomusta meloodiat ja vormiskeeme, kas eelistatud oli vokaal- või instrumentaalmuusika, kes oli selle muusika tarbija?) * Muusika puhastati baroksetest kaunistustest * Eelistati lihtsaid, korrapäraselt liigendatud meloodiaid * Meloodia pidi tuginema samavõrra lihtsale, dissonantsidest vabale harmooniale * Funktsionaalharmoonia: iga meloodiamotiiv kuulub ühte põhifunktsiooni (TSD) * Kaob basso continuo Haritud kõrgkodanlus rajas 18. saj. keskel kõigis tähtsamates keskustes (Viin, Pariis, Hamburg, Leipzig, Berliin, London) muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid
jääkuubikud 2) frappe` jää e. jääkillud 3) snow e. jäälumi Eeterlikud õlid ja maitseained. Eeterlikud ained on sidruni, apelsini koore sees, maitselt kibe, kuid lõhnalt eriline. Ülesandeks on anda joogile meeldiv lõhn. Maitsestamisel olla ettevaatlik. M/a- sool, pipar, Tabasco, Worchester. Kaunistus ja- maitseained: münt, muskaat. Suhkru, soola ja muud äärised. Kaunistuseks ja maitseks. Kaunistamisel tuleb arvestada sünkroonsust. Rimmer! Jookide kaunistustest. Kaunistada mõõdukalt! Kaunistuseks ei tohi kasutada mittesöödavaid elemente. Tuleb arvestada sünkroonsust. Kõik kuivad kokteilid võib kaunistada apelsini, sidruni või laimikoorega. 1) Kuivad dzinni, vodka, tequila jm kokteilid võib kaunistada kas oliiviga, soolakurgiga, pärlsibulaga, kokteilitomatiga. 2) Aromaatsed kokteilid võib kaunistada kirsiga, apelsini- või sidruniviiluga. Kasutatakse ka varrega kirsse.
Originaalsus seisnes mitmete osade ühendamises. Inglismaal ei toimunud suuri muutusi, kuna seal oli juba varemgi eeskujuks Palladio. Kuid ka seal vähendati kaunistusi. Siseruumides olid valged krohvitud seinad ning üksikud kaunistused. Ehitiste siseseintel ja monumentide jalamitel kasutati kaunistuselemendina trofeekimpe, mis olid püsside/odade vms kimbud. Prantsuse kunstis toetuti matemaatikale ja ülistati geomeetriat, vahel loobuti igasugustest kaunistustest. C. N. LEDOUX Chaux linnaprojekt (teostamata) J. F. CHALGRIN Tähe triumfikaar Pariisis (pildil) J. G. SOUFFLOT Pariisi Panthéon(kuppelkirik), mis on suurmeeste mausoleumiks ümber tehtud, ta lähtus selle ehitamisel Rooma Panthéonist ning lisas eenduvad küljeosad. Kupli eeskujuks võtis Tempietto, mis on muidu eraldiseisev ehitis. (pildil) J. A. GABRIEL väike Trianon Versailles' pargis (pildil) ja Madeleine'i kirik Pariisis, mis on kristlik akendeta kirik.
väärikad kujundid. Sageli lisandus pildile loosung ja skulptuurid olid musklilised ning raevukalt patriootlikud. Igasugune eksperiment omanäolisuse otsinguil oli ebasoosingus. Funktsionalism Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena. Saksamaal arenes kaunistustest puhas ehitus- ja disainistiil bauhaus, kus arvestati materjalide omapära funktsionalismi osana. Uue keskkonna loomise püüdlusi nimetati Venemaal konstruktivismiks. Arhitektuur pärast 2. maailmasõda Teraskarkassehitised võimaldasid üha kõrgemaid hooneid püstitada ja algas pilvelõhkujate ajastu. Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda sõjas tekkinud purustuste asemel Euroopas
Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Modernism võttis väga erinevaid vorme, enne kui ta betooni, terase ja klaasi hoovusena üle maailma sööstis. Modernistliku arhitektuuri iseloomustavad kõige paremini raudbetoonist kaldteed, välisrõdud, horisontaalsed aknad, avatud seinad, klaasplokkidest seinad ja betoonkuplid. [1] 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) loobusid arhitektid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistustest. Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu ja modernistlik arhitektuur mõjutas ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid (joonis 36). [29] Joonis 36. Empire State Building. [30] Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja, Guggenheimi Muuseum Bilbaos). [29]
F. Chalgrin.Püstitati Napoleoni auks, vahepeal ehitustööd katkesid, avati 1836. Kõrgus 50 m, laius peaaegu 50, kaunistatud rikkalikult refjeefidega, neist tuntuim Rude' ,,Marseljees." Claude-Nicolas Ledoux huvitav arhitekt, kelle puhul siiski ei hinnata mitte tema valminud ehitisi, vaid plaane ja projekte, sest ta otsustas kogu arhitektuuri ainult puhastest geomeetrilistest ja stereomeetrilistest kujundistest üles ehitada, ning loobus absoluutselt igasugustest kaunistustest. Näiteks Chaux linnaprojekt, kus võib näha kerakujulist adenikumaja ja silindrikujulist direktorimaja ning kõik antiiksed kaunistused (sambad, pilastrid) on eemaldatud. Siiski pole tegu puhta klassitsismiga, on pigem funktsionalistliku arhitektuuri eelkäija. Saksa klassitsism on seotud peamiselt kahe linnaga Berliini ja Müncheniga. Berliini tuntuim ehitis suhteliselt väiksed Brandenburgi väravad(tolleaegsed linnapiirid).
Tiibade otstel asuvad rõdud mustaks võõbatud puitpiiretega. Söökla ja võimlakorpuse välisissekäikude juures asuvad terrassid, millele toetub sammastel 2. korrus. 8.8 Türi Majandusgümnaasium 19 KAASAEGNE ARHITEKTUUR Kaasaegne arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab ruumimuutusteks rohkem võimalusi. On loobutud ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamise eesmärgiks on nende massiline tööstuslik toodetavus, mis on omane meil valitsenud nõukogude arhitektuurile. Nõutud värvi, joone, pinna ja mahu kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust ning erinevate materjalide omapära maksimaalset arvestamist. Ühtlasi on eelistatud lihtsaid risttahukakujulised mahud, värvilised detailid ja kõiksugu uudsed ehitustehnilisi võimalusi
Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. Savinõud Alates pronksiajast võib selgelt eristada peen- ja jämekeraamikat. Peenkeraamikat esindasid sageli nivendilised kausikesed, mis ilmselt olid kasutusel lauanõudena: nende põhi oli lame või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile. Ornamenti esines
Hea garneering lisab nii värvi kui ka maitset (seller bloody marys, apelsin negronis). Garneer peaks ulatuma joogini (vajadusel jääga jooki tõsta). Klaasile härmatise tegemine ääriste tegemine, ääristamine. Teatud kokteilidel kohustuslik (margarita). Jookide hindamine võistlustel. Hinnatakse kolmes osas: Aroom Maitse Välimus Kõik peab olema joogiklaasi sees ja küljes, mitte lisanditena eraldi taldrikul. Jookide kaunistustest. Kaunistada mõõdukalt! Tuleb arvestada sünkroonsust. Kõik kuivad kokteilid võib kaunistada apelsini, sidruni või laimikoorega. Kaunistamine ja garneerimine mis on erinevus? Garneering peab olema söödav puuvili või juurvili. Annab joogile juurde värvi ja maitset, ka silmailu. Kaunistada saab kõrte, segamispulkade, väikeste plastikut loomakeste, päikesevarjude jt esemetega. Garneer on sageli samast tootegrupist, mida jook ka sisaldab. Apelsinimahla sisaldavale joogile apelsin
Hea garneering lisab nii värvi kui ka maitset (seller bloody marys, apelsin negronis). Garneer peaks ulatuma joogini (vajadusel jääga jooki tõsta). Klaasile härmatise tegemine ääriste tegemine, ääristamine. Teatud kokteilidel kohustuslik (margarita). Jookide hindamine võistlustel. Hinnatakse kolmes osas: Aroom Maitse Välimus Kõik peab olema joogiklaasi sees ja küljes, mitte lisanditena eraldi taldrikul. Jookide kaunistustest. Kaunistada mõõdukalt! Tuleb arvestada sünkroonsust. Kõik kuivad kokteilid võib kaunistada apelsini, sidruni või laimikoorega. Kaunistamine ja garneerimine mis on erinevus? Garneering peab olema söödav puuvili või juurvili. Annab joogile juurde värvi ja maitset, ka silmailu. Kaunistada saab kõrte, segamispulkade, väikeste plastikut loomakeste, päikesevarjude jt esemetega. Garneer on sageli samast tootegrupist, mida jook ka sisaldab
Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile liiga literatuurne ja odav. Teise maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. 1970.a. on sürrealism enam populaarsust võitnud. 13) FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. ,,Bauhausi'' programm soosis standardsust ja isikupärasust, kuid nõudis visuaalse kunsti põhivahendite (värvi, joone jne) kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust, erinevate materjalide omapära maksimaalset arvestamist ja tootmise majanduslikku põhejendatust.
aniliinvärvide leiutamisega. Olles algselt kasutusel kangaste, seejärel tapeetide ja lõpuks värvide valmistamisel, panid need intensiivsed, elavad toonid aluse hulgale värvikombinatsioonidele, mis omakorda vallandasid vastureaktsiooni. 19.saj lõpul algas Art and Craftsi liikumine, kus lemmikuks olid elevandiluu, halli ja oliivrohelise, vanaroosa ja hüatsintsinise kombinatsioonid. Modernistide seisukoht oli vabastada hooned üleliigsestse kaunistustest ja muuta vorm esteetilise imetluse objektiks. Seega sai suuresti valitsevaks valge 8 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON värvitooni lai kasutamine. Tööstur Henry Ford tabav ütlus auto kohta "mistahes värvi kui see ainult oleks must" võinuks kohanduda ka modernistidele lihtsalt asendades selle valgega. Teiste sõnadega less is more vähem on rohkem.
Kui Itaalia palazzode katus on lame, siis prantsuse renessansslossidel on ta viilukujuline katus arvukate tornidega Kõige tuntum loss on Loire'i ääres Chambord' loss Presidentsi suveresidents Lossi ehitstööd on kahjuks jäetud pooleli (tagapool jäänud ühekorruseliseks) Omapärane on ka keerdtrepp Fontainebleau loss Asub suures pargis, seal töötanud arvukalt Itaalia maleriste (Fontainebleau koolkond) Näide kaunistustest, sisemaalidest (lk 108): Rosso ja Fiorentino Ka osa Pariisi uuest kuningalossist on ehitatud renessanss-stiilis, kuid üsnagi väike osa (enamus kas barokkstiilis või klassitsistlik) Louvre'i loss Pierre Lescot Jean Goujon - reljeefid Tema kõige suurem töö on nümfid Pariisi "Süütute kaevult" Praegu viidud Louvre'I muuseumisse Germain Pilon - teinud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendi Diana hirvega (
väärikad kujundid. Sageli lisandus pildile loosung ja skulptuurid olid musklilised ning raevukalt patriootlikud. Igasugune eksperiment omanäolisuse otsinguil oli ebasoosingus. Funktsionalism Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena. Saksamaal arenes kaunistustest puhas ehitus- ja disainistiil bauhaus, kus arvestati materjalide omapära funktsionalismi osana. Uue keskkonna loomise püüdlusi nimetati Venemaal konstruktivismiks. Arhitektuur pärast 2. maailmasõda Teraskarkassehitised võimaldasid üha kõrgemaid hooneid püstitada ja algas pilvelõhkujate ajastu. Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda sõjas tekkinud purustuste asemel Euroopas
ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart)
1930ndatel aastatel hakati orgaaniliseks arhitektuuriks nimetama ehituskunsti, milles funktsionalistliku arhitektuuri printsiipe kasutades loodi ehitisi, kus puhttehniliste võtete ja otstarbekuse kõrval peeti silmas ka kohalikke ehitustraditsioone, looduslikke tingimusi ja maastiku profiili. Arhitekt projekteeris maja, korrastas maastiku, sisustas ja kaunistas interjöörid. Teadlikult eelistati kohalikke ehitusmaterjale. Hoone juures olid olulised ruumid, mitte fassaad, mille kaunistustest loobuti. Nagu Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 20 funktsionalismile omane, pidi hoone vastama oma funktsioonile ja samal ajal sobituma looduslikku keskkonda (materjalideks kivi, betoon, puit ja klaas). Elumajad projekteeriti ja ehitati tihti ebakorrapärase kujuga. ( F.L. Wright, A. Aalto, H. Scharoun jt.) Sisekujundus. Ruumi kujundamisepõhimõtted orgaanilises arhitektuuris, kus ruumi kontseptsioon
oli omane väga kasin eluviis. Kõige rohkem väljendas askeesitaotlusi tsistertslaste ordu, mis sai alguse 1098. a Citeaux kloostri rajamisega. See oli samuti benediktiini klooster, aga nad tõlgendasid reegleid teisti. Ordu rajas kloostrite hierarhilise võrgustiku kloostrimungad rajavad ühe kloostri, mis saab omakorda teiste kloostrite emakloostriks. Idee poolest tahtsid nad olla eraldatud paigas, reaalsus asusid kloostrid aga u 1-2 km kaugusel linnast. Kunstis nõudsid nad liigsetest kaunistustest loobumist, kloostrid olid aga suured, neid oli väga palju munkasid ja neid leidus arvukalt. 12. saj levisid need üle Euroopa. Tsistertslased jõudsid ka Liivimaale ja rajasid siia Kärkna ja Padise kloostrid. Tuntuim tsistertslane oli Clairvaux' Bernard, kes tegutses 12. saj. Kõik ordud seadsid eesmärgiks linnaelust tagasitõmbumise ja Jumala teenimise läbi palvete. Kirikusüsteemis polnud aga inimesi, kes oleks saanud tegeleda misjonitööga. Tekkisid mungad, keda nim
Liigsöömine tähendab söömist rohkem, kui on otseselt vajalik ära elamiseks. Ja kui sa oled rasvumiseni liigsöönud, motiveerib veel üks ,,patt" uhkus sind taastama oma endist figuuri, mis omakorda taastab su eneseaustuse. Igaüks, kes ostab riideeseme, millel on muu eesmärk, kui kaitsta ihu ilmastiku eest, on süüdi uhkuses. Tihti kohtavad satanistid irvitavaid pilke, mis ütlevad, et vaimne külg pole oluline. Kuid siin maailmas pole ühtki inimest, kes oleks välistest kaunistustest täiesti rikkumata. Satanist väidab, et igasugune kaunistus nende irvitajate kehal näitab, et ka nemad on uhkuses süüdi. Hoolimata nende küünikute rohkesõnalisusest teemal, kui rikkumatud nad on, kannavad ka nemad eneses uhkuse märke. Suhtudes vastumeelsusega hommikusse ülestõusmisse oleme otsekohe süüdi laiskuses. Ning veetes voodis piisavalt kaua aega, võime äkki leida end süüdi olevat veel ühes patus ihas. Väikseimgi erutatus seksist tähendab süüdistust ihas
Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Kui neid üldse kasutatakse, siis lühiajalisi, nagu iiris, asalea, wisteria. Eriline koht jaapani aias on kirsiõitel, mis said kogu maailmas tuttavaks ooperi "Madam Butterfly" kaudu. Muidu aga eelistavad jaapani aiakujundajad Hiinale omaseid lilli koos kaasaskäiva sümboolikaga. Samblad, sõnajalad ja samblikud on kõige tavalisemad taimed jaapani aias. Kuivaed on aga taimedest täiesti tühi. Kaunistustest esineb jaapani aias laternaid, et jalgteid valgustada, kivitorne (e pagoodid), Buddha kujusid ja skulptuurkurgi, kilpkonni, konni või küülikuid. Need kaunistused on tehtud tavaliselt kivist või neutraalse värvusega materjalist, nt pronksist. Neid võib välimuselt vanemaks muuta, lisades neile samblaid või samblikke. Hoides neid osaliselt varjatuna, võib see jalutuskäigule läbi aia lisada üllatusmomente. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 115
annaabi.ee 
