5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariann Kippar
Õppematerjali autor
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste.
Funktsionalism ja Konstruktivism 1920. aastatel Timo Meitus XI klass Eeldused Kõik pidi põhinema kindlal süsteemil Sõjajärgsetel aastatel tundus peenutsemine liigsena. Mõeldi lihtinimestele Sõjas kannatanud riikides tundus keskkond soodne Funktsionalism Rajajateks olid: Sveitslasest arhitekt Le Corbusier Sakslasest arhitekt Walter Gropius Hollandlasest arhitekt Jacobus Oud Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus oli üks tähtsamatest keskustest. Funktsionalism Printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme välimus kajastama tema funktsiooni, tähtsamad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mitte enam kaunistused.
Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal
Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.
Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. 3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata ühiskonda. Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda konstruktivism. Nõuti piiride kustutamist kunst ei tohtinud olla üksik. Keelustati, kui Stalin sai võimule. 5. Kuulsamad vene konstruktivistid on VLADIMIR TATLIN, ALEKSANDR RODTSENKO ja EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure. 6. Hollandis asutatu 1917 ajakiri ,,De Stijl" ja selle ümber kogunes samanimeline rühm P. MONDRIAN, THEO van DOESBURG ja arhitekt GERRIT THOMAS RIETVELD. Olid
Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid. Funktsionalism- Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA Saksamaa kunstikool Bauhaus püüdis leevendada sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist. Funktsionalism põhimõte, mille kohaselt see mis hästi funktsioneerib on ka ilus. Bauhaus soosis standatrsust ja isikupäratust. LUDWIG MIES van der ROHE- arhitekst, kooli direktor aitas tasakaalustada liigset tehnitsismi. LE CORBUSIER «Villa Savoje»-majad postidel, lamekatused jne. Konstruktivism- Kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Kunst osaleb aktiivselt esemete tootmises, trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali
Soov lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid koguni koostööle kommunistidega. Peagi ütlesid nad siiski stalinistidest lahti, kuid nt Lev Trotski ideid austasid edasi. Sürrealistid käsitlesid elu "peaproovina". Kunstnikud: Joan Miró ("Hollandi interjör II" ja "Sürrealistlik portree"); André Masson; Yves Tanguy; Julio Gonz´ales; Giorgio de Chirico; Max Ernst; Salvador Dali. Funktsionalism (1.) ja konstruktivism (2.) (1920. aastatel) 1. Sõjajärgne Euroopa oli vaene ja kunstnikud ei tahtnud luua eliidile vaid lihtrahva massidele. Juugendlikule edvistamisele taheti luua vastandlikku süsteemsust ja korda. Toetuti tihti geomeetrilistele vormidele, nende kasutamise eeskujuks oli kaudselt sõjaeelne kubism. Sellistele ideedele oli soodne pind eriti Saksamaal ja Venemaal. Arhidektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli olulisim nende massiline toodetavus. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist
Y. Tanguy kummalised, loodusvorme meenutavad objektid 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Kriipsutaolised, pikaksvenitatud, krobelised inimfiguurid. 83 Joan Miró. Hollandi interjöör II. 1928. Hispaania. 86 Salvador Dali. Mälestuse püsivus. 1931. New York 87 René Magritte. Sürrealistliku väljaande ,,Minotaure" esikaas. 1937. 88 Alberto Giacometti. Kõndiv mees III. 1960. 14. FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIOVISM 1920. AASTATEL 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I maailmasõda eriti tugev soov elukeskond uueks muuta? Eluskonna uueksloomine soov sõjärgses vaesunud Euroopassuunas otsima uusi lahendusi. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Millega see tegeles? kunstikooli ,,Bauhaus". Püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid