Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund)
Barokk (arhitektuur) Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus
Carl von Linne (17071778) Karl von Linne oli rootsi teadlane. Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Barokk · Euroopas 16001750 · Barocco tähendab portugali keeles korrapäratut pärli · Õukondade ja kuningate kunst · Olemuselt pidulik, uhke ja toretsev · Levinuim katoliiklikes maades Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal · Esimene kunstistiil, mis levis ka Euroopast kaugemale Rõivastus Louis XIV valitsemisajal muutus prantsuse õukonna mood. Mehed kandsd mundrikuube, vesti ja põlvpükse. Rõivastus oli suurejooneline, uhke ja ülekuhjatud. Mehelikust rõhutas vägev parukas. Naised kandsid kitsa pihiku ja järellohiseva sabaosaga kleiti. Soengud olid uhked ja kõrged, püsides üleval traadi ja paelte
nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24
aastal. 2001, aasta augustist liitus ka Saksamaa samasooliste partnerlust seaduslikult tunnustavate riikide hulka. Hollandis oli partnerlusseadus jõus aastast 1998. 1. Aprillist 2001 oli Holland esimene riik maailmas, kus sama-ja erisooliste abielu on täiesti võrdsustatud. 76% hollandlastest suhtub homoseksuaalsusesse mõistvalt. Juunis 2001 jälgis Hollandi eeskuju ka Belgia, kuid piiras samasooliste abielupaaride lapsendamisõigust. Katoliiklikes maades on homoseksuaalidel mõnevõrra raskem oma õigusi kehtestada. Sellegipoolest said Prantsusmaal 1998.aastal homoseksuaalsed paarid oma abielu seaduslikult vormistada. Itaalias ja Portugalis ei ole saatnud partnerlusseadust edu. Hispaanias on 17 provintsist kahes selline partnerlusseadus olemas. 6.juunil 2001.aastal võeti Eestis vastu seadus kus tuleb homoseksuaal- ja homoseksuaalsuhteid käsitleda võrdsetel alustel. Kahjuks pole Eesti veel homoseksuaalide
Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kunagi Stepheni krooni - üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks
portreesid. Mitme barokk-kunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kus asus · Barokk sai alguse Roomast ja levis kiiresti kogu Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine. Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides. Uus stiil sobis ideaalselt kuninga jumalikku võimu rõhutama, seda esile tõstma. Arhitektuur · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud
Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. Tema loomingust üks näide ,,"Surm ja kurat". 6) Nimeta kuulus Eestist pärit renessansiaja portreemaalija! Michel Sittow 7) Millistes maades levis barokkkunst kõige stiilipuhtamal kujul? Katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). 8) Nimeta barokkkunstile iseloomulike jooni! * Rahutus * Dünaamilisus(liikuvus) * Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta Rembrandt Rubens
võitluseks ning uutelt aladelt sai kasu Veneetsiagi. Tänu võidetud aladele suurenesid idakaubandusest saadavad kasumid. Peale selle olid ristisõjad vaid inimelude ja ressursside kulutamine, edukaks võib neid pidada vaid Püreene poolsaarel ja Läänemere regioonis. Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. Ketserite ümberveenmiseks loodi inkvisitsioonikohtuid, mis määrasid neile erinevaid karistusi, alates paastumisest lõpetades vara
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus
1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole
· ,,Kõlbeliste tundmuste teooria" moraal on ......... · Moraal ja kõlblikus on erinevad mõisted kuid mitte vastandlikud · Inimene on egoist - · Propakeeris turumajandust, ei pooldanud selle piiramist · ,,käed vabaks, tee vabaks" loosung 6. selgita Max Weberi teooriat kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest · Väitis, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. · Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav.
18. sajandi ratsionalism vähendas religiooni tähtsust veelgi. Teaduslikud meetodid ja avastused jätsid üha vähem ruumi religioossele maailmapildile. 20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku reziimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. Religioonide jaotus: Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada
Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi:
(Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav.
·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2. Tagasihoidlik barokk, mis püüdis vältida liialdusi ja mille võis omakorda jagada kaheks: realistlikuks ja vanaklassitsistlikuks(Prantsusmaa) ·Barokk oli 1. Eur. kujunenud stiil, mis levis ka teistele mandritele(eelk. Ameerika) Barokkarhitektuur: ·Sai alguse 16.saj lõpul Itaalias ·austati antiiki ·ei sallitud sirget joont
Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse
Kunstis oli endiselt ülekaalus religioosne teema. Maalid olid veenvalt ruumilised, figuurid heade proportsioonidega ja emotsionaalsed. Kunstnikest Fra Angelico, Botticelli, Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael,Jan van Eyck, Barokk 16 saj. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond.Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav
Aastal Vatikani ja liitis selle Prantsusmaa keisririigiga. Paavst viidi üle Pariisi ja ta jäi sinna Napoleoni troonilt eemaldmiseni, pärast mida pöördus Pius VII 1814. Aasta mais tagasi Rooma. Pius VII avaldas kohe ka bulla Sollicitudo omnium ecclesiarum (Kõikide koguduste mure), millega taastati jesuiidiordu ja keelatud raamatute indeks. Inkvisisioon alustas oma hereetikuvastast tegevust, eriti sihikindlalt töötati Piibliseltside vastu ja katoliiklikes riikides keelustati kõik rahvuskeelsed Piibli tõlked. Pius VII sõnul oli see võitlus vaimse katkuga, mis oli hävitamas usu aluseid. Riigisekretär Consalvi osav diplomaatia Viinis tõi katoliku kirikule 1815. Aastal tagasi peaaegu kogu selle varasema kirikuriigi. Oli sündinud ultramontanism ja ultramontanistlik mõtteviis, mille järgi ei suuda mitte keegi Euroopas tagada seaduslikkust ja autoriteeti sellisel tasemel, nagu paavst
58. Serigraafia siiditrükk, sõeltrükk, trükkimine läbi peenesilmalise võrgu (NT: siid). 59. Sümbolism realismile ja impressionismile vastanduva stiililiselt mitmekesine, sisuliselt ühtne kunstivool. Sümbolism eelistab ebatavalisi, tahtlikult salapäraseid ja mitmetähenduslikke süzeesid, mis käsitlesid legende, imesid, usulisi otsinguid ja olemise põhiprobleeme. 60. Mona (Madonna) jumalaema nimetus Itaalias jt. katoliiklikes maades, ka tema kuju või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull.
Teaduslikud meetodid ja avastused jätavad üha vähem ruumi religioossele maailmapildile. 20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku reziimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika ja Lähis-Ida maades (islamimaades) ning mitmetes katoliiklikes maades. Religioone võib liigitada mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke (ainujumalausk) ja polüteistlikke (usk paljudesse jumalatesse) usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Suuremad religioonidja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga; 2005.a. andmed): kristlus 2,1 miljardit, sealhulgas: katoliiklus 1,1 miljardit õigeusk 240 miljonit
Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades. Traditsiooniline majandus nauditi töö tulemit. Kapitalism paigutab tulemi uude tootmisse. Emile Durkheim sotsioloogia teaduse rajaja. Tööstus ühiskonnas on ühiskondlik tööjaotus arenenud kujunes keerukas ühiskonna struktuur. Tööjaotuse põhifunktsioon: 1) Sotsiaalse soldidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonnas suurenes individualism, selle tulemuseks oli üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine.
abielu on seaduse ees täielikult võrdsustatud. Häälte jagunemine (109 33) 150liikmelises parlamendis peegeldab Hollandi rahva suhtumist; äsjase üleeuroopalise uurimuse järgi suhtub homoseksuaalsusse mõistvalt 76% hollandlastest. Ükski poliitiline jõud ei ole seaduskogu otsuse vastu protesteerinud. Juunis 2001 järgis Hollandi eeskuju Belgia, piirates küll samasooliste abielupaaride lapsendamistõigust. Katoliiklikes maades on homoseksuaalidel mõnevõrra raskem oma õigusi kehtestada. Sellegipoolest said Prantsusmaal 1998. aastal nii hetero- kui ka homoseksuaalsed paarid õiguse vormistada oma kooselu tsiviilpartnerluse seaduse raames, mis annab neile rea abielule omaseid õigusi. Itaalias ja Portugalis pole partnerlusseadustel seni olnud suurt edu, kuigi seadusandlikke jõupingutusi on juba mõnevõrra tehtud. Hispaanias on aga 17 provintsist kahes Kataloonias ja
Prostitutsioon laiemas mõttes võib tähendada mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest: kingitusi, soosingut, karjääri jmt. Ülekantud tähenduses nimetatakse prostitutsiooniks või prostitueerimiseks ka igasugust kõlbeliselt ebaväärikat käitumist kasusaamise nimel. Samuti defineeritakse prostitusiooni erinevates kultuurides omamoodi. Protestantliku kultuuritaustaga maades ollakse selles suhtes märksa negatiivsemalt meelestatud kui katoliiklikes maades. Aasias, Aafrikas jm on mitmesuguseid kombeid ja traditsioone, mida euroopaliku taustaga inimesed peavad prostitutsiooniks, samal ajal nendes kultuurides võib taoline mõiste üldse puududa või tähendada hoopis midagi muud. Sama kehtib muidugi ka muude seksuaalkäitumise vormide kohta. Prostitutsiooni peetakse kõige vanimaks elukutseks, isegi sama vanaks kui inimühiskond. Isegi loomade hulgas esineb prostitutsioonile esinevaid tundemärke, kuid üldiselt peetakse
empiiriliseks sotsioloogiliseks uurimuseks. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see ei kõigu eriti sõltuvalt majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest; samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastest on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetappude liigid lähtudes nende põhjustest: 1. Egoistlikud sotsiaalsete suhete puudumise, teistest inimestest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid. 2. Altruistlikud liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid, inimene ohverdab end teiste nimel. 3. Anoomilised radikaalsete sotsiaalsete muutuste ajal toimuv suitsiid, sotsiaalsed
o Kinnistis stiilimõistena 19.saj lõpus. Enne seda kasutati seda omadussõnana millegi veidra, kummalise ja ülepakutu jne kohta. Otsetõlge on „lopergune pärl“. Mõiste ümber negatiivne varjund kuni 1920. Aastateni. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias,Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav.
18. sajandi ratsionalism vähendas religiooni tähtsust veelgi. Teaduslikud meetodid ja avastused jätsid üha vähem ruumi religioossele maailmapildile. 20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku reziimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus. Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid
läbikukkumisest. Preisimaa ja Austria antiliberaalsed, rahvuslust hakati nägema kui argumenti lib. vastu ja saksa rahva ühendamise poolt (liberalism ei soosi konkreetse piirkonna/riigi huve, vaid muudab pinnase soodsaks muude jõudude võimulepääsemiseks). Liberalistlikud näited: 1815.a Saksa Üliõpilaste Liit Jenas; 1814-20 Lõuna-Saksa konstitutsioonilised monarhiad (Baden); Põhja-Saksamaal Saksimaal ja Hannoveris. Liberalism levis pigem katoliiklikes piirkondades ja Saksa väikeriikides. Konservatism: levik protestantlikul Preisimaal. Baieri dilemma: 1848.a revolutsioonide laine (mh Ungari iseseisvumine, Austria-Ungari teke) Austrias ei võimalda haarata Baierit enda mõjuvõimu alla ning poliitiline liidripositsioon katoliiklaste seas jääb saavutamata, katoliiklik leer Baieri ja Austria vahel lõheneb; seetõttu on Preisimaal kergem Saksamaad (enda alla) ühendada.
tellijate maitsele ning uudsele arusaamisele maailmast.Kunstile avaldas suurt mõju ka vastureformatsioon ja usufanatismi uus tõus.Kunst pidi olema tunderikas.17 sajandil tugevnesid absolutistlikud monarhiad.Baroki üheks tähtsamaks uuenduseks oli liikumise toomine kunsti.Kunst muutus igas valdkonnas mitmekesisemaks.Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi.Barokk oli esimene Euroopas kujunenud stiil,mis levis ka teistele mandritele. Barokkarhitektuur- Barokkarhitektid austasid antiiki.Nad kasutasid enamasti samu dekoorielemente(sambaid,poolsambaid,pilastreid).Ehitusmeistrite eesmärk oli teha hoone atraktiivsemaks.Esimesteks uues stiilis hooneteks olid kirikud.Fassaad ei olnud enam tasapinnaline,sirget joont ei sallitud
arengust või poliitilistest muutustest. Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna KOOLIASJAD onenote Page 10 (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon - protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: - Egoistlikud Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid - Altruistlikud Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel - Anoomilised
Üheparteilised enamusvalitsused on erandid. Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Esimesed erakonnad olid kodanlaste rühmad, kelle eesmärk oli kaitsta oma huve maaomanike suhtes, kes kontrollisid riiki. 19. saj. lõpul olid liberaalid võimas poliitiline jõud. Eesmärgiks riigi ja ühiskonna eraldamine ning kodanikuõiguste tagamine. n Radikaalid olid demokraadid (masskodakondsus) ja reeglina monarhiavastased. Konflikt kirikuga (antiklerikaalsus), eriti katoliiklikes maades. n Tänapäeval on liberaalid oma kodanikuõiguste juurtest tulenevalt nihkunud vasakule või tsentrisse (sh. USA demokraadid). Majandusliku sekkumise poolest on samas enamik liberaale endiselt paremal (vähest sekkumist toetavad). n Tänapäeval paljudes riikides (Prantsusmaa on erandlik) pigem partnerlus (kristliku) kirikuga, mitte opositsioon. Valijaskonna kokkukuivamine vajadus hõlmata uusi valijaid meelitavaid väärtusi
1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid hakati nimetama vanausulisteks e. Raskolikuteks. Aegamööda kujunes erinev mentaliteet. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks Lääne-Euroopa ja venemaa suhetes olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased, eeskätt vaimulikud. Nende hulgas oli mehi, kes olid omandanud hariduse katoliiklikes naabermaades. Ukrainast, osalt ka Valgevenest, saabunud mungad pidasid hariduse aluseks ladia keelt. Kõrvuti nendega avaldasid Vene riigis kultuurilist mõju Türgi valdustest pagenud õpetatu kreeklased, kes toonitasid kreeka keele tähtsust igapäevases usuelus kui ka teoloogias.m Tuliseks võitlejaksharidusolude parandamise eest Venemaal oli Krizanic. Päritolult horvaat, ta omandas hariduse Zagrebi katoliiklikus seminaris. Religioosselt pidas ta parimas kirikute uniooni.
saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk-Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja- Aafrika. Kultus Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe toriniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid
elustiil) · Saja aastane sõda 1337-1453 (musta surma katkuepideemia) · Kliima jahenemise periood. · Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik Keskaega on kutsutud ka fiodaaltsivilisatsiooni ajaks, mida tervikuna iseloomustab kaks mõistet: KATOLIIKLUS ja FEODALISM. · Katoliiklus- üleüldine usk, mida iseloomustas see, et paavst omas kõrgemat usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad. · Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2. aadlikud (feodaalid)- kaitsmine 3
Nõiahullus oli kõige räigem piirkondades, kus usuvaenuga põimusid teravad sotsiaalsed vastuolud, kus suured õnnetused, nagu torm, katk ja näljahäda, kasvatasid ühiskonna pingeid, ning samuti seal, kus näiteks Prantsusmaal, kus ketseriprotsesside pikk traditsioon sai põhjenduseks nõidade kohtulikule jälitamisele. Nõidade nii kiriklik kui ilmalik vaenamine omandas suurima ulatuse ja julmuse just nendel aastatel, iseäranis Euroopa katoliiklikes piirkondades. 17. sajand oli sama verine kui 16. sajand. Selle usutülide sajandi kulminatsiooniks kujunes Kolmekümneaastane sõda 1618-1648, mis laastas Saksamaad jakiskus kaasa suurema osa Euroopast. Just sel ajal ägenes ka nõidade vaenamine, eriti Kölnid ja Bambergis, kus piiskop Johann Georg II saatis aastail 1623-1633 tuleriidale vähemalt 600 nõida, mõistes nende üle kohut eespool juba jutuks tulnud kurikuulsas ,,nõiamajas", kuhu ta oli lasknud ehitada
Religioossete uskumuste ja tavade tähenduslikkus on Euroopas vähenenud viimase sajandi kestel järjepidevalt, peegeldudes usuliste institutsioonide tähenduslikkuse vähenemises. Võib-olla tuleks lisada siia täpsustavalt, et tähenduslikkuse vähenemine on puudutanud peaasjalikult nn traditsioonilist religiooni ja traditsioonilisi religioosseid institutsioone. Siiski tuleb tõdeda, et Euroopa ei ole religioosselt homogeenne ning traditsiooniliselt katoliiklikes ning õigeusklikes ühiskondades on religioonil tänaseni olulisem roll kui usuliselt protestantlikus Euroopas. Ning kuigi ka Euroopa poliitikamaastikul on parteisid, kellel on seos usuliste traditsioonidega, ei ole ükski tiheda religiooniseosega partei suutnud moodustada enamusvalitust, nagu see on olnud Türgis. Kuigi viimane on lükanud tagasi enda seostamise religiooniga (st islamiga) ning on teinud püüdeid ELi liikmesuse nimel, on parteid Õigluse ja Arengu Partei nähtud sageli nii
kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist
tagantjärele aastal 525 pKr. Juliuse kalendri igas neljandas aastas (liigaastas) on 366 päeva. Kalender pole kooskõlas astronoomilise aastaga. 16. sajandiks oli ülestõusmispüha kevadise pööripäeva suhtes paigast nihkunud. 1582. a korrigeeris paavst Gregorius XIII Juliuse kalendrit. Tekkinud Gregoriuse kalendris on 100ga jaguvad aastad liigaastad vaid juhul, kui nad jaguvad ka 400ga. Kalendri kehtestamisel jäeti juba tekkinud vea korrigeerimiseks 10 kuupäeva vahele. Katoliiklikes maades kehtestati Gregoriuse kalender oktoobris 1582 4. kuupäevale järgnes 15. Protestantlikud ja õigeusklikud reformisid oma kalendri hiljem. Eestisse puutuvalt läks Poola uuele kalendrile üle 1582 ja Rootsi 1753. Venemaal tehti kalendrireform lõpuks 1918.a alguses, kui kõikjal riigis, sh Eestis, järgnes 1.veebruarile 14.veebruar. Praegu on Juliuse kalender, mida kasutab veel mõni õigeusu kirik, Gregoriuse kalendrist 13 päeva järel. Eesti ajaloos enne 1918
Traditsiooniliselt tähendas see amtliku religiooni rahva seas levinud tõlgendusi (selle poolest on rikkaim katoliku kirik), mis sisaldasid mitteametliku usu elemente. Reformatsiooni eesmärk: usu puhastamine sellest kahjulikust ebausust. Eestis võitles nn ebausu kommete (st rahvausu) vastu aktiivselt vennastekoguduse liikumine. 19. sajandil hakati rahvapärimust koguma, et seda säilitada rahvausukombed olid koos muu rahvapärimusega hääbumas. Rahvalik kristlik usund katoliiklikes maades: rahvausk on aidanud katoliiklusel püsida. Paralleel Indiaga: budism hävitati moslemite rünnakuga (budismi keskused olid kloostrid, mille hävitamisega kadus ka budism), aga hinduismi ei saanud rahva seast kaotada. Mida rikkalikum, eripalgelisem, mitmekesisem on usund, seda rohkematele ta midagi pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!). On kultuure, kus kogu religioon on organiseerimata (nt islam on väga tugevalt seotud
l'art de penser. Port-Royali loogika sisaldab Blaise Pascalist mõjustatud diskussiooni definitsioonidest, kus eristatakse nominaalseid ja reaalseid definitsioone. Filosoofiline diskussioon nominalismi ja realismi üle oli tuline juba 14. sajandil. Seejuures rõhutab Pascal matemaatiliste definitsioonide nominaalset ja pragmaatilist iseloomu. Skolastilise loogika traditsioon siiski säilis, peamiselt muidugi katoliiklikes ülikoolides ning katoliiklikes riikides - Hispaanias ja Itaalias. Kolmanda loogikasuuna rajajaks sai Hispaania seikleja ning müstik Ramon Lull (1235-1315). Aastal 1501 ilmunud Ars magna, generalis et ultima püüab esitada kontseptsioone sümbolite keeles ning tuletada väiteid variantide kombineerimise teel. Lulli ideed ning nendega kaudselt seotud kabalistlikud müüdid mõjutasid hilisemaid suurkujusid Pascali ja Leibnizit. 17
1. arstiteaduse areng, meditsiini kättesaadavus 2. imikute surevuste järsk vähenemine, nii arenenud kui arengumaades 3. elatustaseme tõus ja keskmise eluea pikenemine 4. sündide ülekaak suremuste suhtes 5. emade haridustaseme tõus 6. lastehaiguste ravi tõhustumine ja epideemiate vähenemine 7. üldine eluea pikenemine Rahvastiku kasvu piiramise võimalused 9 1. pere planeerimine(probleemiks katoliiklikes maades 2. naise seisundi muutus perekonnas 3. maksusoodustused, maksud, preemiad 4. abiellumisea reguleerimine 5. laste arvu reguleerimine seadusega Arvatakse, et maakeral on elanud ~500 milj.erinevat liiiki. Välja on neist surnud 490 milj.liiki. seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 milj.erinevat taime-, seene-ja loomaliiki. Teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 milj. Maamunalt kaob päevas jäädavalt kuni 130 eri liiki
1. arstiteaduse areng, meditsiini kättesaadavus 2. imikute surevuste järsk vähenemine, nii arenenud kui arengumaades 3. elatustaseme tõus ja keskmise eluea pikenemine 4. sündide ülekaak suremuste suhtes 5. emade haridustaseme tõus 6. lastehaiguste ravi tõhustumine ja epideemiate vähenemine 7. üldine eluea pikenemine Rahvastiku kasvu piiramise võimalused 9 1. pere planeerimine(probleemiks katoliiklikes maades 2. naise seisundi muutus perekonnas 3. maksusoodustused, maksud, preemiad 4. abiellumisea reguleerimine 5. laste arvu reguleerimine seadusega Arvatakse, et maakeral on elanud ~500 milj.erinevat liiiki. Välja on neist surnud 490 milj.liiki. seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 milj.erinevat taime-, seene-ja loomaliiki. Teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 milj. Maamunalt kaob päevas jäädavalt kuni 130 eri liiki
haritlased versus aadel, ametnikkond ja kodanlus. Metternichi reaktsioon (Karlsbadi otsused 1819 ja Viini lõppakt 1820). Akadeemilistes ringkondades levimine. Monarhiavastaste lipp. Ülikoolide eriline staatus. Autonoomsus. Alternatiivsed võimuüksused. Rohkem kui Prantsusmaal või Inglismaal. Akadeemilised ringkonnad soovivad haarata liberalismiga võimu, et oma positsiooni ühiskonnas parandada. Suurem osa neid saksa riike, kuis liberalism on tugevamini võimule, asub just saksa katoliiklikes piirkondades. - Lõuna-Saksa liberalism läbi konstitutsiooniliste monarhiate kehtestamise 1814-20. Keskuseks Baden. Väikesed riigid, kes asusid Prantsusmaa vahetus lähenduses; liberaalsed poliitilised jõud saavutavad suure jõu, saavutavad konstitutsioonilise monarhia väljakuulutamiseni. - Põhja-Saksa liberalism. Keskusteks Saksimaa ja Hannover. Poliitilised suunad enne 1848.a. Katoliiklus ja konservatism: - Katoliiklus. Keskused München, Frankfurt ja Köln
a Lähis- ja Kesk- Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja-Aafrika. Tagakiusamine esimesi kristlasi kiusati taga. Roomlastel oli eriõigus. KULTUS Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe torniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames.
On moes ka renessansi ajastul. Eesti alal tehtud kuni 17.saj alguseni Kujutised 1. Keskaja kujutavas kunstis on mitmeid traditsioonilisi kujutisi, mida viljeldakse ka uusajal. Näiteks krutsifiks (jeeesus kristuse kujutamine) 2. Laiendatud, kus kristusel ka jüngrid, nimetatakse kolgata grupp 3. Madonna - Maarja koos väikese lapsega 4. Maarja kuulutus - noor Maarja, kelle ette ilmub ingel, et ta saab lapsega(katoliiklikes) või ingel ilmub vanale Maarjale ja teatab et ta maine teekond on lõppemas(õigeusus) 5. Küllaltki populaarne teema on ka Pieta ehk lohutus. Keskealine Maarja koos ristilt võetud Jeesus Kristusega - ema leinab poega 6. Püha õhtusöömaaeg - viimane Kristuse söömaaeg oma jüngritega, kokku 13 tegelast Skulptuurid 13. Sajand ja 14.sajandi algus on eriti silmapaistev skulptuuri arengus Anatoomiliselt ei ole gooti ajastu skulptuurid nii head kui antiiksed
vabatahtlikult ja milles nad on võrdväärsed. (võlad, töösuhted, perekonnaõigused) b) Avalik õigus pani paika riigi ja üksikisiku vahelised suhted, milles riik oli domineeriv ja isik alluv. Paneb paika riigi ülesehituse põhimõtted. Tänapäeva tähtsamad õigussüsteemid. Euroopa kultuuripiirkonnas kaks süsteemi: 1. Mandri-Euroopa e. kontinentaal. (romaani-germaani õs.): a) Romaani haru Lõuna-Euroopa riikides ja katoliiklikes riikides. b) Germaani haru Saksa õigusharu. Eesti õigussüsteemile on see kõige rohkem mõju andnud. Tunnused: · Õigusaktid on korrastatud ja süstematiseeritud. On olemas koodeksid ühte valdkonda puudutavate õigusaktide kogu. · Aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimisel (kinnisomand tekib ainult siis kui see on fikseeritud, kantud teatud registrisse. Kinnisturegistrisse) · Väga palju on bürokraatiat, paberimajandust.
Institutsioonid - Seadused, majanduselu, poliitika ... tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis Kollektiivsed kujutelmad - Ühiskonna subjektiivne sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...) näitajaks on valitsev religioon -protestantlikes riikides on Kollektiivne teadvus-moodustub individuaalsete enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse väiksem risk oma muredega üksi jääda. sisu. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: Tööjaotus Egoistlikud
annaabi.ee 
