BAROKK (0)

BAROKK
(barocco – portugali keeles „pärl“)
Üldiseloomustus
Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda „ hispaania stiil“).
Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania , Flandria ). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk- kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus ( Holland , Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).
Barokk-kunstile on omane:

rahutus

dünaamilisus (liikuvus)

kirglik tunneteväljendus

emotsionaalsus

elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris
Barokk- kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele.
Järgnevalt barokk-kunsti näited maade kaupa:
Itaalia
Arhitektuur
Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev , pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid.

Santa Susanna kirik Roomas

Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet.
Skulptuur

Püha Theresa ekstaas . Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik)
Maalikunst

nimekaim maalija – Caravaggio /karavadžo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab žanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus – ülevalt viltu langev ere valgusvihk . Tema tuntuim töö:
□ „Lautomängija“
Hispaania
Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Ilmekas on ka puuskulptuur, mis enamasti väljendab tugevaid usutundeid ja kus suurema tõetruuduse huvides on kujudel riided seljas ja klaasist pisarad näol.
Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst:

El Greco – tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid , kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu , ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid.
□ „Toledo äikeses“

Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda
□ „ Infant Balthasar Carlos “
□ „Kojadaamid“ (ehk „Õuedaamid“)
Prantsusmaa
Arhitektuur
Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on

Versailles ` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid ).
Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park – korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad.
Holland
Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism.
Maalikunst
See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikesemõõtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud žanrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu.
Kuulsaim kunstnik:

Rembrandt Harmensz van Rijn (1606- 1669 ). Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates žanrites ligikaudu 700 maali. On ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine ) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed – vanade inimeste portreed, kus näolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. Peale surma oli Rembrandt mitu sajandit unustuses.
□ “Dr. Tulpi anatoomia“
□ “Öine vahtkond “
□ „Kadunud poja tagasitulek“

Vermeer van Delft – žanrimaalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toimingud (tütarlaps kirja lugemas, tütarlaps piima kallamas jne)
□ „Kunstniku ateljee“
On mõiste „väikesed hollandlased “. Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid mõõtmetelt (mitte tähtsuselt!) väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch , Gerard Terborch , Jan Steen , Adriaen van Ostade jt.
Flaami kunst (Flandria – tänapäeva Belgia)
Hispaania võimu all, katoliiklik .
Kuulsaim maalikunstnik :

Peter Paul Rubens ( 1577 -1640). Rubensi looming on tüüpiliselt barokne – rahutu, hoogne, figuurid põimuvad keerulistes poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid žanre: usulise sisuga tööd, antiikmütoloogia-ainelised tööd, portreed jne. Rubensi käekäik oli õnnelik – hea haridus , palju tellijaid, suur töökoda, jõukus.
□ „Kolm graatsiat“
□ 21 maalist koosnev seeria Prantsuse kuninganna Maria de Medici elust ( Louvre `is praegu)