...................................................................................1417 · Maalikunst........................................................................................1415 · Kirjandus...............................................................................................16 · Muusika.................................................................................................17 Tarti Kivilinna Gümnaasium Teadus ja kultuur uusaja I perioodil Referaat Koostaja:Nika Davõdk Juhendaja:Piia Jullinen Tartu 2009 Kasutatud kirjandus Uusaeg I osa (õpik 8. klassile) Eneke Kunstiraamat noortele Kultuurilugu II Uusaeg 2 Rõivas & mood arengulugu http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshaikovski_merlereinojaan.htm http://et.wikipedia
Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast kiiremini. Katoliku kirik kartis, et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Galileid sunniti lahti ütlema oma õpetusest Maa liikumise kohta.
Karl von Linne - (1707- 1778) - klassifitseeris taimed ja loomad seltsidesse ja sugukondadesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. James Watt - leiutas aurumasina. Aurulaeva ja auruveduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Michael Faraday - Inglise teadlane, kelle avastused panid aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Samuel Morse - Ameeriklane, kes leiutas telegraafiaparaadi. 3 KULTUUR Uusaja kultuur jaguneb kolmeks: Barokk 17-18 saj. Klassitsism 18-19 saj Romantism 19- 20 saj. Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades. BAROKK Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi.Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile) INDIA-ASJADE NÕUKO
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o
- 17. sajandil. Eesti ala halduslik jaotus. Rootsi aja algus. Pilet nr. 12 1.Saksamaa ühendamine 19. sajandil. Saksa Keisririik. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja J.V. Jannseni tegevus. Pilet nr. 13 1. Vene revolutsioonis 1971. aastal. Veebruarirevolusioon, Oktoobripööre. 2. Rahvuliku liikumise eestvedaja J. Hurda tegevus. Pilet nr. 14 1. USA kodusõda. Orjuse kaotamine 2. Eesti 18. sajandil. Vene aja algus, Balti erikord, mõis ja talupoeg. Pilet nr. 15 1. Teadus ja kultuur 18. sajandil. Galileo Galilei, Isaac Newton, Karl von Linne, barokk, rokokoo. 2. Rahvusliku liikumise eeldused ja põhjused Eestis 19. sajandi teisel poolel. Pilet nr. 16 1. Esimene maailmasõja põhjused, ajend ja algus. Riikide jagunemine, rinded. 2. Rahvusliku liikumise tähtsamad üritused ja ettevõtmised. Pilet nr. 17 1. Esimese maailmasõja löpp ja tagajärjed. Uus jõuduse vahekord maailmas. 2. K. Pätsi, J. Tõnissoni tegevus 20. sajandi alguses. Vaadete võrdlus. Pilet nr. 18 1
tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Petatos kaitses päikese eest ning leidis kasutamist nii talupoegade kui teiste klasside esindajate poolt, seda näeb ka mõnedel skulptuuridel. MuinasRooma. Rooma kultuur ja mõtteviis oli saanud palju mõjutusi Kreekast, aga palju oli ka nende endi välja mõeldud. Kogu ühiskond oli rangelt reguleeritud ja valitsus 20 kontrollis nii poliitikat, kunsti, kultuuri kui isegi rõivastust. Iga ühiskonnakihi kohta kehtisid omad seadused ning kodanikel oli rohkem õigusi kui mittekodanikel. Sotsiaalne seisund oli päritav orjade lastest kasvasid uued orjad.
tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Petatos kaitses päikese eest ning leidis kasutamist nii talupoegade kui teiste klasside esindajate poolt, seda näeb ka mõnedel skulptuuridel. MuinasRooma. Rooma kultuur ja mõtteviis oli saanud palju mõjutusi Kreekast, aga palju oli ka nende endi välja mõeldud. Kogu ühiskond oli rangelt reguleeritud ja valitsus 20 kontrollis nii poliitikat, kunsti, kultuuri kui isegi rõivastust. Iga ühiskonnakihi kohta kehtisid omad seadused ning kodanikel oli rohkem õigusi kui mittekodanikel. Sotsiaalne seisund oli päritav orjade lastest kasvasid uued orjad.
Kõik kommentaarid