Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud? (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kellel miski ei õnnestunud?
Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud?
Joseph II valitses aastatel 1780-1790. Ning ta valitses Saksa riiki. Valitsejana tegi ta nii mitutki reoformi ja muutust. Kuid enamus neist ebaõnnestusid.
Võimule tulles deklareeris ta kohe kõigi inimeste vabadust ja võrdust. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid.
Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu .
Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kunagi Stepheni krooni - üleviimine Viini. Mässulised belglased kuulutasid end Austriast lahkulöönuks. Joseph II vähene tähelepanu keisririigi asjadele süvendas veelgi lõhet Habsburgide pärusvalduste ja keisririigi teiste osade vahel.
18. sajandi lõpul hakkas senine suhtnumine valgustatud absolutismi muutuma . Hakati nõudma üha rohkem poliitilist vabadust. Valgustuse edenemisega kasvas aga rahva vaimne ja sotsiaalne enesevastutus ning võimu võttis valgustatud rahvas. Kadus valitseja tähtsus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ükskõik mida Joseph II ei teinud, oli keegi talle vastu ja tal ei õnnestunud eriti miski. Ka tema hauamonumendile on kirjutatud: "Siin lamab Joseph II, kes ebaõnnestus kõiges, mis ette võttis."
Daisy Janisoo
10. klass
Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuutempel Õppematerjali autor
Dokument sisaldab Joseph II kohta materjale. See on kirjandilaadis kirjutatud.

Sarnased õppematerjalid

Joseph II
4
docx

Joseph II

Tallinna 21. Kool Joseph II (13.03.1741 ­ 20.02.1790) Koostaja: Martin Laid Õpetaja: Ingrid Paggi Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi

Ajalugu
Absolutism Prantsusmaal-Valgustus
14
odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

üksikisiku võimu. Bodini meelest oli demokraatia ja aristokraatia ebakindlad ning võis edukalt toimida õige lühikest aega. Piiramatu kuningavõimuga sai tagada elanike turvalisuse ja heaolu. Bodini meelest pidi see olema eluaegne, võim pidi olema ka absoluutne ja jagamatu. Sõltumatul majesteedil peab olema õigud välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. Kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja võimetele õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav. Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad rõhutasid perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusaja Euroopas: 17.-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopast. Inglismaa valitsemises oli näha absolutistlikke jooni kodusõjaeelsel (1603-1642) ning restauratsiooni ajajärgul (1660-1688)

Ajalugu
Absolutism-valgustatus ja valgustatud filosoofid
9
doc

Absolutism, valgustatus ja valgustatud filosoofid

Pikemalt suutis troonil püsida vaid Peeter I tütar, talle järgnenud Peeter III oli võimul vaid pool aastat, kuna põikpäine keiser sattus vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga. Järjekordse paleepöörde korraldanud kaardiväelased kukutasid Peeter III ja tõstsid troonile tema abikaasa Katariina II · Katariina II valitsusaeg (1762-1796) on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna · Haritud ja valgustusmeelne valitseja jätkas Peeter I algatatud Venemaa moderniseerimist · Katariina II koostas valgustusideedel rajaneva seadusliku projekti, ning kutsus 1767 Moskvasse kokku esinduskogu, seda arutama. Saadikute madala haridustaseme tõttu aga ei suudetud esilekerkinud pingeid lahendada ja seadustik jäi vastu võtmata · 1775. Aastal loodi kõikides kubermangudes varem puudunud kohtu- ja politseiasutused · 1785

Ajalugu
Ajaloo arvestus
9
docx

Ajaloo arvestus

10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik ­ see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik. Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu. Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe. Prantsusmaa protestandid ehk hugenotid kuulutati ketseriteks ning nende kindluslinn La Rochelle piirati kuningaväe poolt sisse

Ajalugu
Nimetu
70
docx

Nimetu

- Inglismaast hakkas arenema maailma juhtiv mereriik. 1587 I ülemerekoloonia asutamine (Virginia) - Majanduslik tõus: - 1571 Londoni Börss - 1600 Ida_India (Kaubakompanii) · Kodanluse ja alamaadi tähtsus kasvab (lambakasvatus) ja tõstab parlamendi alamkoja eneseteadvust oluline sisepoliitiline nihe ! · Kultuuriõitseng (Shakespeare, Bacon) · Euroopa juhtiv protestantlik suurriik · Oskuslik valitseja: valitses peaaegu isevalitseja moodi , aga samaaegselt tegi rahuldavalt koostööd parlamendiga · Probleem: - Neitsikuninganna ei abiellunud. Tal ei olnud järglasest troonipärijat. - Inglismaa trooni päris tema sugulane, sotimaa kuninganna Mary Stuarti poeg I Stuart-Dünastia esimene periood (1603-48): Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse algus (1. maksuküsimus, 2. usuküsimus) 1. James I (valitses 1603-25)

Kategoriseerimata
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

Orienteeritus mõisatööle laostas talumajapidamisi või jättis nad virelusse, kus turustavad ülejäägid praktiliselt puudusid. Kõige rängemal kujul avaldus talupoegade sõltuvus mõisnikust Venemaal, kus talupoegi võis võõrandada ka maast lahutatuna. Füsiokraatide ideede mõjul hakati varauusaja lõpul talurahva olukorrale suuremat tähelepanu pöörama ning pärisorjuslikke suhteid maades, kus need veel püsisid kaotama. Austrias lõpetati pärisorjus Joseph II valgustuslike reformidega ( Saksamaa). Suuremas osas Ida-Euroopast püsisid pärisorjuslikud suhted 19. saj. alguseni, Venemaa sisekubermangudes kaotati pärisorjus alles 1861. aastal. Mandri-Euroopast erinev agraarkorraldus kujunes Inglismaal. Siinne aadel oli ühtaegu tegev nii põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes

Ajalugu
Ajaloo põhiperioodid
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks ­ selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja. Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased, soome- ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased põhjapoole ning hakkasid assimileerima soome-ugrilasi. Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid. Rrjuriku järeltulija Oleg vallutas Kiievi ja lõi Kiievi riigi. Kuulasim Kiievi vürst oli Jaroslav Tark

Ajalugu
UUS AJA EKSAM 1 OSA
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

kaotamiseks: Pärisorjust ei kaotatud, sest arvati, et talupoeg ei saaks üksi hakkama. Arvatakse, et nad ei suuda enda eest hoolitseda. Seda tõestab see, et kui tuli aeg talude pärisostmiseks, siis paljud ei tahtnud seda teha. Füsiokraatlike ideede mõjul hakati talupoegadele rohkem tähelepanu pöörama. Esimeseks piirkonnaks kus kaotatakse pärisorjus on Böömi ja Määrimaa ning Kaliitsa. Austrias lõppes pärisorjus Joseph II reformidega. IdaEuroopas püsisid pärisorjuslikud suhted 19. sajandi alguseni, Venemaal kaotati see alles 1861. aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Sisekaubanduses muutuvad oluliseks jõed ja kanalid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun