Katkendid "Väikesest printsist" Antoine de Saint-Exupery "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane. Siis aga tuli ta oma mõtte juurde tagasi: "Minu elu on üksluine. Ma pean jahti kanade peale, inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi pal...
leidmaks tööd ja tunnustust, ei murdunud ebaedust hoolimata. 1910. aastal asus Tobias elama Berliini, kus ta tegutses organistina ning ajakirjanikuna (saksa keel oli olnud Tobiase kodune keel). 1911. aasta sügisel sai ta juba kindlama töökoha Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmena. 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". 1914. aasta jaanuaris, pärast Berliini tagasipöördumist, korraldas Tobias Berliini muusikaülikooli saalis oma autoriõhtu, kus kanti ette ka katkendeid "Joonase lähetamisest". 1914. aastal astus ta Saksa kodakondsusesse, mille järel kinnitati Berliini muusikaülikooli korraliseks professoriks. Pärast I maailmasõja puhkemist kutsuti Tobias Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina. Tervislikel põhjustel vabastati
Selle muusikaliga väljendatakse kasside meeleolusid ja tundeid muusika, laulu ja tantsu abil. Näitlejatest mängisid muusikalis Maarja-Liis Ilus, Janika Sillamaa, Julia Botvina, Nele-Liis Vaiksoo, Koit Toome jpt, muusikaline juht ja dirigent Tarmo Leinatamm. Muusikaliga ,,Cats" ma üldiselt rahule ei jääks, kuigi see on üks enim mängituid ja kiidetumaid muusikale, siiski ma usun, et originaal lavastus võib parem olla, kui see mis Eestis esitati. Olen ise katkendeid näinud inglise ,,Cats'i" muusikalist ja selle kõrval tundub Eesti oma olevat tunduvalt algelisem, eriti just kostüümide osast. Samuti minu joaks jättis soovida selles muusikalis esitatavad laulud. Keio Kütt
Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a. ümbritsti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned. Leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud (kokku üle 32 000), mis annavad tunnistust väga erinevate nõude kasutuselolekust tollases majapidamises.
kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi). Rohkelt suuri tammesid kasvab Kärstnas. Rohumaid on suhteliselt vähe, enamasti on need liigivaesed niidud ja puisniidud. Esineb mitmeid kagu päritoluga taimeliike (käokuld, mägisibul jt.) Sakala kõrgustiku kaguosas Helmes ja Koorkülas. Samuti paaris kohas Viljandimaal kasvav kollane käoking, mis on oma levila loodepiiril. Kollane käoking kasvab soostunud niidul ja lodumetsas, olles neil piiratud aladel väga ohustatud. Looduskaitse
See on parim võimalus inimestega suhtlemiseks. Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida." Teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Kõigis koolides on kasutusel kohustusliku kirjanduse mõiste, kuid kahjuks muudab termin "kohustuslik" teose juba enne avamist nii mõnelegi vastumeelseks ning pahatihti käib esimene küsimus lehekülgede arvu, mitte aga sisu kohta. Ometigi on nimekirja kogutud teosed siiski maailmakirjanduse klassikast nagu Goethe, Shakespeare'i, Liivi ja Tammsaare looming
Elulugu Rainer Maria Rilke oli saksa luuletaja, hilissümbolismi esindaja. Ta sündis AustriaUngari keisririiki kuulunud Prahas, kus õppis kunsti, kirjandust ja õigusteadust. Saksamaal tutvus ta tollase mõjuka kirjandusliku daami, Nietzsche kunagise armastatu Lou AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis. Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest
Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Väga hästi kirjutatud luuletus kodumaast ja inimese mõtetest. Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Luuletus on murdes,mis muudab selle huvitavaks ja kaasahaaravaks. Üks paigake siin ilmas on,
6. Teksti trükkides jäta meelde, et kirjavahemärgid pannakse kohe vahetult sõna järele, alles siis tuleb tühik. Erandiks on sulud ja jutumärgid, mis trükitakse mõlemalt poolt kokku sulgude või jutumärkide sisse jäävate sõnadega, tühikut vahele ei jäeta (nt Huvitavat materjali leidsin Tiit Hennoste kogumikust ,,Kommikoer ja pommikoer"). Viitamine Nii referaadis kui ka igasuguses muus tekstis , milles kasutatakse katkendeid raamatutest, artiklitest, uurimistöödest jne, tuleb viidata allikale. Enda nime all teiste inimeste mõtteid esitada ei tohi. Referaadis pannakse kasutatud lause või lõigu järele sulgudesse viide selle allikale: nimetatakse autor, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Rahvakalender põhineb küll ümbritseva elu kogemustel, kuid minevikus jäi inimestele elunähtuste tegelik seos sageli arusaamatuks (Haavik 2006:12).
vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele nagu Puskini ,,Jevgeni Onegin", Shakespeare'i ,,Romeo ja Julia" ja Mérimée ,,Carmen", mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli esimest korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit. Täpsemalt 1890 aastat, millal Puskin värssromaani lõi. Ballett jutustab loo kõrgest soost aristokraadist Jevgeni Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse
Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsert tõi suure menu ja ,orkestrisse uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees"
käsikirja fragmendid enda kätte hoiule ja pani kokku teksti, mis 1925.aastal ilmus esimest korda romaanina. ,,Protsessi" on püütud määratleda mitmeti: kas allegooriana indiviidist bürokraatia anonüümses masinavärgis või usufilosoofilise uurimusena süüst ja karistusest. Kafka tegelased tapetakse sõnatult kõrgemate võimude käe läbi, kes tunnevad ainult seadust, mitte armu. Kafka ise leidis oma romaanist ka huumorit. Mõnikord luges ta sõpradele sellest katkendeid ette. Ta olevat sealjuures valjusti naernud. ,,Kafka on kirjanik, kes väljendab meie sajandit kõige selgemini." Elias Canetti Väärib lugemist: · Toomas Liiv, Kohtumine kristusega: Franz Kafka kanooniline juhtum/keiss.- Looming 11/2011 · Kairit, Kaur, Ei mingisugust lootust enam?- Vikerkaar 10/2002
Kreeklased pidasid muusikat jumala anniks. Sõna ,,muusika" on tulnud kreekakeelsest sõnast musiké, mis tähendas lauldes ja tantsides ettekantud luulet. Esimesed muusikanäited, mis meieni on jõudnud, pärinevad Vana- Kreeka hilisest ajajärgust. Viise märgiti üles tähestiku tähtedega, kusjuures oluline oli helide kõrguse märkimine. Rütm tulenes luulevärsist ja seda märgiti ainult erandkorras. Säilinud on umbes kümme suuremat pala ja sama palju katkendeid. Keelpillidest olid tähtsamad kitara, lüüra ja harf. Puhkpillidest olid levinud aulos, põikiflööt, metalltrompet, paaniflööt. Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum. Vana- Rooma. Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika.
Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Vall on kraatri läänepervel vaevumärgatav, kuid idas tõuseb 1,5 m kõrgusele. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Kuradihauda on raske leida ja väliselt ei paku ta midagi – see on tavaliselt veega täidetud vaevalt meetrisügavune lohk. Kuradihaua läbimõõt on keskmiselt 24 m. Paiguti on näha kunagi kraatrit ümbritsenud, nüüd tugevasti tasandunud valli katkendeid. Tondihaud on 20 m laiune ja 1,5 m sügavune ümar lohk, mis on turbaga täielikult täitunud. Kraatrite rahvapärased nimed – Põrguhaud, Tondihaud, Kuradihaud ja Sügavhaud – viitavad vanapagana eluasemetele. Meenutuskillud, 1975. aastal avaldatud kohalikus lehes Koit: „82-aastase Huule küla elaniku Rosalie Huule jutustuse järgi asunud siinses ümbruses kunagi kirik. Kord jumalateenistuse ajal astunud kirikusse kolm venda, mis oli vanasti väga rangelt keelatud. Kirik oli koos
Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Lina · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Linum_usitatissimum_bgiu.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Linum_usitatissimum_seed_capsules, _vlaszaaddozen.jpg · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/269/5.1.TEKSTIILKIUDUDE %20KIRJELDUSED.%20LOODUSLIKUD%20KIUD..pdf · Vanemat sorti tekstiiliajakiri.
Semantiline mälu aitab meil tuvastada tuttavat laulu või meloodiat ehk siis näiteks kui laul katkeb, siis see oskus edasi ümiseda. Episoodiline mälu on aga siis, kui ajul on võime tunda mingi laul ära tänu ruumilisele kontekstile ehk siis kus, kuna, kuidas. Veel nüüd ühes hiljutises töös on uuritud mälestusi ja emotsioone, mis ärkavad, kui kuulda vanu laule oma minevikust. Seda katsetati nii, et mängiti suurele hulgale inimestele ette lühikesi katkendeid vanadest populaarsetest lauludest. Autorid leidsid, et keskmiselt 30% lauludest äratas autobiograafilisi mälestusi. Lisaks sellele oli inimestel tärganud ka positiivsed või negatiivsed tunded, mis seostusid selle lauluga. Täheldati ka seda, et paremini on meeles siiski paremad sündmused, mis tekitasid heameelt. Katse tulemuseks avastati, et muusikaline mälu on tihedalt seotud meeldivushinnanguga, kuid mitte pala ajal kogetud erutusega. Seega ei
Kuula katkendeid Fr. Kafka romaanist " Metamorfoos". Hiljem loe teos tervikuna läbi ja lahenda ülesanded, vastus lae üles määratud ajal. 1. Noormees nimega Gregor Samsa on oma isa, õe ja ema ülalpidaja. Ta näeb hommikust õhtusse vaeva, et perekonda masendavast ärikrahhist võimalikult ruttu välja tuua, pidades rasket proovireisija ametit. Mis juhtub ühel hommikul? 2. Mis juhtub, kui Gregor enam tööle minna ei suuda? 3. Kuidas suhtub Gregorisse tema perekond, ärijuht ning tema (Gregor Samsa) ise? 4. Kujutle end üheks selle teose tegelaseks ühte selle teose olukorda. Analüüsi, kas sa mõistad seda tegelast selles olukorras (ehk oleksid ise samamoodi käitunud) või hoopiski mõistad ta hukka (ehk oleksid teisiti käitunud). Ära unusta oma seisukohta põhjendamast. 5. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui inimesele? Kas selles teoses oli midagi sellist, mis pani ...
"Carmenist" on aja jooksul leitud paljutki ootamatut ja ebatraditsioonilist: aariate asemel olid elavad stseenid ja laulud, tõsised ja lõbusad, traagilised ja koomilised stseenid põimusid omavahel, muusika oli lähedane hispaania rahvamuusikale, kõlas isegi ehtsaid rahvaviise. Kõik see oli tollel ajal traagilise sisuga ooperis uudne. Tänapäevani on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid maailmas läbi aegade.Selle katkendeid võib kuulda tihti raadios, filmides või kontserdisaalides Kasutatud kirjandus: 1. http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/bizet.html 2. http://www.mfiles.co.uk/composers/Georges-Bizet.htm 3. http://www.essentialsofmusic.com/composer/bizet.html 4. http://www.culturevulture.net/Opera/Carmen.htm 5. Muusikaajaloo õpik
mängimisega, sõpradega väljas olemisega või isegi trenniga, mis esmamuljel väga halb ei tundukski. Kuid alati tuleks leida aega lugemiseks, olgu siis kasvõi sõidu ajal trenni või tagasi. Kohustusliku kirjanduse lugemisel peaks arvesse võtma ka Inglise filosoofi Francis Bacon öeldut, et mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida; teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Mõnda raamatut võib lasta ka kellelgi teisel lugeda või sellest väljavõtteid teha. Sellega võiksid arvestada ka õpetajad, kes ei nõuaks noortelt kõikide raamatute lugemist, sest minu arust tuleks praeguste noorte arvamuse kohaselt järgida ka õpetaja Lauri ütlust Tootsile: ,,Tee pool aga tee hästi".
keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. See pärineb 1520.aastatest. Vanim eestikeelne raamat on seeeest pärit aastast 1525, millest on leitud katkendeid. Tegu on Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterliku katekismusega. (https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=3) Enim laensõnu eesti keelde on pärit alam- ja ülemsaksa keeltest ning seda juba alates 13.sajandist. Alamsaksa keele mõju kestis umbes 13.-16. sajand ning ülemsaksa mõju 16.-20.sajand. Neist keeltest
Parlamendi kommitee avastas tema 23 korruptsioonis olevat tegu ja määras talle 40,000 naelase karistuse.Tema seaduskuulelikust ellusuhtumisest ja puritaanlikust uskumusest polnud enam mingit kasu ja ta oli langenud häbisse.Pärast seda kui kuningas James I oli ta päästnud teatud sorti häbst ,pühendus Bacon õppimisele ja kirjutamisele. Bacon suri 1626 aata aprillis suri ta loomulikku surma Looming Teosed eesti keeles Renessansi kirjanduse antoloogia, ER, Tallinn 1984, lk 474482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tõlkinud Villem Alttoa, ning lühiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691692 Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis
teostusele ja hiljem parimale tragöödianäitlejale, kes ei pidanud tingimata mängima võitnud näidendis. Paljude suurte dionüüsiate jaoks kirjutanud luuletajate hulgast, kelle nimesid ja näidendite pealkirju me mitmesugustest antiikaja koostatud kataloogidest teame, oli esimene ja ehk ka parim Aischylos. Aischylos arvatakse olevat kirjutanud ligikaudu 80-90 näidentit, millest tänapäeval on olemas 7 täielikku teksti ja arvukalt katkendeid. Aishylose näidendite põhjal võime jälgida kreeka teatri arengut. Teine tuntud Ateena draamakirjanik Aischyolosest noorem ja hoopis teistsuguse meelelaadiga Sophokles. Sophokles kirjutas samuti ligi 90 näidendit, millest 7 on säilinud. Kolmas tuntud kreeka tragöödiakirjanik oli Euripides. Ta pärines heast perekonnast, oli veidi eraklik ja suurem individuaalist kui tema mõlemad eelkäijad. Tema omistavast 92
muinasjutud" (1884, tiitlil 1885) sisaldab 53 muinasjuttu ja muistendit, nt "Imelik peegel", "Ahjualune". Viide muinasjuttudele: http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html · J. Kunderi enda kirjutatud lastejutud ilmusid kahes kogus: "Laste raamat" (1884) ja "Lu'ud lastele" I ja II osa (1885-1888). o J.Kunderi lastejutukogud sisaldavad peale ilukirjanduslike palade veel rahvalaule, katkendeid "Kalevipojast", jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja lahketena, kohalikest eesti tegelastest (nt Jaan Adamsonist) ja "Laste raamatu" lõpetuseks on koguni ära toodud Meie Isa palve. o Jutukestes peegeldub ilmekalt omaaegne kasvatusprogramm. o Juttudes sobitab kokku materialistlikku maailmakäsitlust ja idealistlikku filosoofiat (nt "Liblikas" kuidas liblikas areneb vastsest ning jumal on selle ime
õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3)Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4)Sappho- koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu. Osa luulest pühend vennale, tütrele. Pühendas abiellunud tütarlastele. Luues väljendas õnne, igatsust, südamevalu. Säilinud kaks tervikluuletust, katkendeid, õnnetu armastuse tõttu enesetapu 5)Alkaios- poliitiline luule, võitlusluule, armastusluule, hümnid jumalatele, veini ülistamine.
tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud.
Nõukogude Kool, 1977 a. detsember 1979 a. märtsi väljaandes kajastatakse isiksuse kujundamise probleemist erikoolides, sest anomaalsete laste arengu iseeneselik kulg on mitmesuguste defektide tõttu pärsitud. Artikkel räägib, kui oluline on lastele kõne, kuidas mõjutab kõne puudulikkus õpilase psüühikat, mis omakorda põhjustab sekunadaarse vaimse arengu mahajäämuse. Mõningaid katkendeid artiklist: ,,Kuigi kõne alaarenguga lastes on üldiselt võetuna palju ühist, kokkulangevat, on iga defektne laps täiesti omaette maailm." Defekti iseloom ja ulatus, psüühiliste protsesside eripära, õpilase kasvutingimused, juba olemasolev kogemus, teadmised, harjumused jms. tingivad erisuguse, individuaalse aineretseptsiooni ja kasvatusalase mõjutatavuse. Sellest ka õppe- ja kasvatustöö individualiseerimise nõue. Kogu õppetöö klassis, kõikide õppeainete
sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethoveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees"
kardab rohkem surma saada terroriaktis kui näiteks autoõnnetustes, mis on palju rohkem tõenäolisemad. Kui hetkel olen rääkinud peamiselt erinevatest terroriaktidest ja ohvritega rünnakutest, siis tahaksin tuua veel ühe näite, mis minu jaoks on kaudselt samuti teatud mõttes usuline terrorism. Usun, et ma ei ole ainus inimene, kelle ukse taga on käinud kristlased. Kristlased, kes müüvad Piibleid, jagavad tasuta ajakirju kristluse kohta, loevad ette katkendeid Piiblist ning ülistavad igal moel ristiusku. Kuid minus tekitab see pigem vastumeelsust ja tunnet, et usk oleks nagu mingi odav postimüügis müüdav asi, mida ukselt uksele müümas käiakse ning inimestele selle ostmist oodatakse. Iga inimene peab leidma ise oma tee usuni. Süüvides pisut põhjalikumalt usulise terrorismi olemusse, leian, et ühelgi usul ei tohiks olla õigust tappa teisi inimesi ja hävitada nende kodusid, sest nende usulised põhimõtted nõuavad nii
1846. aastal hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croisset'sse, kus ta elas koos emaga Tema tähtsaim sõber oli Maxime du Camp Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat Romaan trükiti seeriatena 1856. aastal ning see tõi autorile kohtuasja Kasutades oma mälestusi noorest east, kirjutas romaani "Tundekasvatus" "Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti tervikuna trükki 1874. aastal "Bouvard ja Pécuchet", mis naeris välja kasutuid teadmisi ja keskpäraseid inimesi, kuid see jäi lõpetamata PROSPER MERIMEE 28.09.1803. aastal sündis keemiku ja kunstniku perekonnas 1830. aastal reisis Hispaaniasse, kus sai tuttavaks tuleviku imperaator’i Evgenijaga, Napoleon III naisega 1853. aastal sai senaatoriks
2. JAAN KRUUSVALL Jaan Kruusvall, õieti Jaan-Vahur on sündinud 7. detsember 1940 Palmse vallas. Ta on eesti kirjanik. Lõpetas 1971 Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. Töötanud Tallinnfilmis ning ajalehe Sirp ja Vasar toimetuses toimetajana. 1981-1987 töötas ajakirja Looming toimetuses. 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud · "Armastuse esimene pool" (1973) · "Ma tean mitut inimest" (1976) · "Katkendeid elust" (1983) 2.3 Näidendid · "Pilvede värvid", käsitleb Eesti maarahva II maailmasõja aegset saatust · "Vaikuse vallamaja", käsitleb Eesti maarahva sõjajärgset saatust. 4 3. ANDRUS KIVIRÄHK Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993, töötab "Eesti
Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta kaks OBOOLI -- vaestele andis raha riik etenduste fondist. Suurte dionüüsiate jaoks näidendeid kirjutanud tragöödiakirjanike hulgas oli esimene ja ehk ka parim AISCHYLOS. Ta sündis u 525 a eKr. Teda arvatakse olevat kirjutanud 80- 90 näidendit, millest tänapäevani on säilinud 7 täielikku teksti ja hulgaliselt katkendeid. Tuntumad tema loomingust on "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased". Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi. Teine tuntud ateena tragöödiakirjanik oli Aischylosest noorem SOPHOKLES (496- 406 a eKr). Sophokles kirjutas 123 näidendit, millest on säilinud 7, ja võitis 24 auhinda
8. Kuula mõne barokkmuusika helilooja G.F.HÄNDEL, J.S.BACH, A.VIVALDI loomingut. Iseloomusta kuulatud teost kasutades ka sobivaid sõnu loetelust. Helilooja nimi J.S.Bach Teos fuugakunst Weebilink http://www.youtube.com/watch?v=0Lvoht5Anfw Iseloomustus algus on kurb , ja mõtisklev ja rahulik klaveri saatel muusika, siis läheb natukene äkilisemaks . Aga üldiselt on terve aeg üsnagi rahulik. Kurb, rõõmus, voolav, mõtisklev, rütmikas, äkiline, rahulik, tantsuline 9. Loe katkendeid artiklist ,,Rahvusooper klassika kodu ja rahva ühise teadvuse hoidja" (Tui Hirv, Eesti Päevaleht 09.11.2007; intervjuu rahvusooperi pealavastaja Neeme Kuningaga) Rahvusooper on traditsioonide kants. Seal saab alati näha maailmaklassikat ning kohalikke algupärandeid. Eelistatakse oma jõude, kuid lisaks on Eesti ainsa ooperile keskendunud repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab
tema esimene näidend oli ,,Catilina". Sõbrad olid teosest vaimustuses, kuid ükski teater seda oma repertuaari ei võtnud. Siis panid sõbrad raha kokku ja trükkisid ,,Catilina" ise ära 250 eksemplaris. Oodatud vaimustus jäi puhkemata raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari. 22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus
Sellega on seotud käesoleva sajandi kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis sattusid kaks Surnumere ääres karja valvavat poissi juhuslikult koopasse, kust nad leidsid mitu savikannudesse pakitud VT käsikirja. Need pärinesid 2. sajandil eKr 1. sajandil pKr tegutsenud esseenidele kuuluvast Kumrani kloostrist. Tähtsamateks leidudeks oli Jesaja raamat, Habakuki raamatu kommentaar, osa Lauluraamatust ja katkendeid 3. ja 4. Moosese raamatust. Veel leiti väiksemaid tükke peaaegu kõigist VT raamatutest. Hoolimata mõningates erinevustest on nende tekst üllatavalt sarnane 1000 aastat nooremate käsikirjadega, millel põhineb enamik tänapäeva piiblitõlkeid. Kõige varasemad täielikku VT-d sisaldavad heebreakeelsed käsiirjad pärinevad 10.-11. sajandist. Tänapäevaste VT-de teksti teaduslike väljaannete aluseks on tavaliselt võetud 10. sajandist pärinev Aleppo koodeks või 11
Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja -töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr. Võrumaal Misso vallas Tsiistres tegutseb Tsiistre Linamuuseum. 1.2. Lina levik ja kasvukoht Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii). 1.3. Lina kasvatamine
HÄNDEL, J.S.BACH, A.VIVALDI loomingut. Iseloomusta kuulatud teost kasutades ka sobivaid sõnu loetelust. Helilooja nimi A. Vivaldi Teos Lato Weebilink http://www.youtube.com/watch?v=hGVMRdcQOE&feature=related Iseloomustus Kiire, rütmikas , kohati on väga rõõmus meloodia kuid samas vahepeal läheb ka madalaks ja süngeks. Kuulates lugu tekib silme ette tagaajamine ja lõpuks millegi kätte saamine. Kurb, rõõmus, voolav, mõtisklev, rütmikas, äkiline, rahulik, tantsuline 9. Loe katkendeid artiklist ,,Rahvusooper klassika kodu ja rahva ühise teadvuse hoidja" (Tui Hirv, Eesti Päevaleht 09.11.2007; intervjuu rahvusooperi pealavastaja Neeme Kuningaga) Rahvusooper on traditsioonide kants. Seal saab alati näha maailmaklassikat ning kohalikke algupärandeid. Eelistatakse oma jõude, kuid lisaks on Eesti ainsa ooperile keskendunud repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab
me sulgeda ei saa. Ta kirjutas, et üks tema ülikoolikaaslane, kes töötas traktori peal ja kasutas kuulmisklappe, ühel päeval enam ei kuulnud. Mõnikümmend aastat hiljem ta ütles, et ei kuule enam kunagi linnulaulu ja see oli talle täielik tragöödia. Fred Jüssi on öelnud: „Kui sa tahad leida midagi uut, siis käi vanu radu“. See raamat oli äärmiselt huvitav ja mõtlema panev. 2 Katkendeid Fred Jüssi esseedest raamatus „Mister Fred” Nägin Eestit Selleks, et vastata küsimusele, mis teeb Eestist Eesti, peab nägema Kõrvemaad. Ja mitte ainult. Veel peab mäletama kaheksateistkümne-aastase nooruki esimest muljet Pühajärve hingematvast ilust ja jälgmina sadade nahkhiirte lendu suveöös jõe kohal Suure Taevaskoja kalju all. Ja rändama Emajõe suudmeala soodes ning Alutaguse rabades ning vanades metsades.
tema esimene näidend oli ,,Catilina". Sõbrad olid teosest vaimustuses, kuid ükski teater seda oma repertuaari ei võtnud. Siis panid sõbrad raha kokku ja trükkisid ,,Catilina" ise ära 250 eksemplaris. Oodatud vaimustus jäi puhkemata raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari. 22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus
teha, kuid neid pole kuskil; teiseks kardan ma, kas mitte paratamatus ei sunni meid ühekorraga tegema kõike seda, mida me praegu ei taha. 76. Selline on siis minu arvamus, selle kohta esitan ma kirjaliku ettepaneku. Ja ma arvan, et kui see ellu viiakse, võivad meie asjad veel nüüdki paraneda. Kui aga kellelgi on esitada midagi paremat, siis kõnelgu ta ja andku nõu. Otsus, mille te teete, tulgu -- aidaku kõik jumalad! -- neile käsuks. KÕNE PÄRJAST KTESIPHONI KAITSEKS (Katkendeid) 336 a. oli keegi Ktesiphon teinud rahvakoosolekul ettepaneku annetada Demosthenesele kuldne pärg ta teenete eest Ateena kindlustamisel, kuid Demosthenese vana vastane Aischines nõudis selle ettepaneku ebaseaduslikuks tunnistamist. Küsimuse lahendamine venis ja protsess toimus alles 330. a. Kaitsekõnes «Pärjast» andis Demosthenes aru oma poliitilisest tegevusest ja saavutas otsuse enda käsuks. 1
Järgmine teadaolev eesti keelt sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708
õpetajad ja õpilased). Kirjad tõestasid ka õppimise ja õpetamise tohutut tähtsust Sumeri ühiskonnas, õpetaja kõrget prestiizi, õpetatud mehe oluliselt tugevamat positsiooni ja suuremaid võimalusi ning vanemate püüdu oma lapsi koolitada. Säärased savist koolivihikud lubavad teha palju huvitavamaid järeldusi õpetamise süsteemist sumeri koolides ja ka programmidest, mille järgi seal õpetati. Lisaks armastasid koolielust kirjutada ka õpetajad ise. Selliseid katkendeid on säilinud. Erinevalt nüüdisaegsetest koolidest olid sumeri õppeasutused ka omapärased kirjanduskeskused, kus mitte ainult ei uuritud ega kirjutatud ümber mineviku kirjandusteoseid, vaid ka kirjutati uusi. Õpetamise protsess, nagu me seda suudame ette kujutada arheoloogiliste leidude ja savitahvlikeste põhjal, algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi,
ainulaadsemaid teoseid ,,Carmen"- mis jutustab mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose traagilisest armastusloost isekas, ilus, temperamentne tütarlaps. Kuna oli vaba eelarvamusest, ei tunnistanud silmakirjalikkust, kingib oma südame härjavõitleja Escamillele. Jose ei suuda sellega leppida, püüab surma- ähvartusel Carmenil tagasi tulla, kuid ta ei tule ja tapab Carmeni. · ,,Carmen" on tänapäevani tähtsaim, võib kuulda katkendeid raadiost, kontserdisaalist, kuulsaim katkend ,,Habanera", milles Carmen ülistab armastust. ,,Habanera"- Hispaania rahvatants · Ta ise Carmeni elu ei näinud, kuna see etendati 1875 esimesel etendusel, sellele anti hävitav hinnang · 3 kuud peale esietendust ta suri · Nimetas selle ooperi koomiliseks ooperiks, sest seal esines kõnet · Pärast surma asendas tema sõber kõnedialoogid retsitatiividega
Saali valgustasid väikesed, kandilised valgustid. Saksa teater oli ka tehniliselt kaasaegne. Tõusva põrandaga saal, elektrivalgustus, akustilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis ning auruküte, kõik see oli omal ajal uudne ja eesrindlik. 5 ESIMENE ETENDUS 4. septembril 1910 toimus Tallinna Saksa Teatri uues teatrihoones pidulik avakontsert. Avakontserdil mängiti Beethoveni pidulikku avamängu, loeti katkendeid Goethe ,,Faustist" ja Schilleri ,,Wallensteinist" ning kanti ette vaatus Straussi operetist ,,Mustlasparun". Maja avapidustustel viibisid ka arhitektid Bubõr ja Vassiljev, kellele avaldati tänu ja kiitust. ÜMBEREHITUSED 1910. aastal ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. 1930. aastatel, kui teater endiselt sakslaste käes oli, planeeriti suuri ümberehitusi, mis oleksid muutnud teatri välisilmet äratundmatuseni. Õnneks need plaanid siiski ellu ei jõudnud. 1950
Teemade sees tõstetakse esile tähtsaimad kirjanikud, luuletajad, kultuuriinimesed ning tutvustatakse nende loomingut. Iga osa lõpus on küsimused, mille üle grupiviisiliselt arutleda või mis lisamaterjale sellega seoses vaadata ning ülesanded, mis aitavad osa paremini mõista. Samuti on toodud iga osa lõppu ruutkoodid, mis aitavad lugejal kiiremini ning kergemalt lisainformatsiooni hankida. Raamatu lõpus on erinevaid katkendeid, luuletusi ning lühinovelle ilmestamaks veel paremini loetud teemasid. 3. Autor on kinnitanud, et õpik vastab igati gümnaasiumi riiklikule õppekavale ning õppekirjanduse nõuetele, mida võib pidada ühtlasi ka kvaliteedimärgiks raamatule. Võib tõesti väita, et teemad on päevakajalised ning valitud kirjandus lugejale uus ning huvitav. On näha, et autor püüab iga valitud teosega avaldada muljet ning kutsuda avastama ning lugema. Seejuures teoste tutvustused on
ainult lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ja juua ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta kaks obooli -- vaestele andis raha riik etenduste fondist Suurte dionüüsiate jaoks näidendeid kirjutanud tragöödiakirjanike hulgas oli esimene ja ehk ka parim Aischylos. Ta sündis u 525 a eKr. Teda arvatakse olevat kirjutanud 80- 90 näidendit, millest tänapäevani on säilinud 7 täielikku teksti ja hulgaliselt katkendeid. Tuntumad tema loomingust on "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased". Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi. 5 Vana-Rooma teater
arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685–585 enne meie ajaarvamist Lohukivid- Kividesse lohkude uuristamise komme jõudis Eestisse tõenäoliselt Skandinaaviast, kus sellega tegeleti juba nooremast kiviajast. Eesti lohukivid pärinevad oletatavalt 1. aastatuhandest eKr pronksiaja lõpust või eelrooma
1914.a. astus R. Tobias Saksa kodakondsusesse, mille järel ta kinnitati sama muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. 1913.a. augustis külastas R. Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. Pärast Berliini tagasipöördumist korraldas Tobias 1914.a. jaanuaris Berliini Kuningliku Muusikaülikooli saalis oma autoriõhtu, kus kanti ette ka katkendeid oratooriumist "Joonase lähetamine". Pärast I Maailmasõja puhkemist 1914.a. kutsuti R. Tobias järgmisel aastal Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina. Tervislikel põhjustel vabastati ta sõjaväest 1916.a., mille järel jätkas tööd Kuninglikus Muusikaülikoolis. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918.a. kopsupõletiku tagajärjel ja maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaiale. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist maeti Tobiase põrm 7. juunil 1992.a. ümber tema kodukohta Kullamaale.
· palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes elas Tartus · lõpetas Cambridges romaani filoloogia · hakkas õpetama hispaania keelt · Ain Kaalep oli tema õpilane, hispaania luule vahendaja · Hone õpetas ka muusikaajalugu · tundis huvi idamaade vastu Ain Kaalep · tõlkis katkendeid ,,Laul minu Cidist" · tõlkis ,,Sevilla tähe" · hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele · ,,Kaneelist torn" · Valimik Garcia Lorca luulest · ,,Mu kätes on tuli" 1970 aastad · saabus Ricardo Mateo · Aarelaid õpetas hispi Tallinnas · 3 Hone'i õpilast koostasid Hisp-Eesti sõnaraamatu (ka Talvet) · 80.ndad samas vaimus Ivar Ivask · Loomingu Raamatukogu andis välja kirjandust · Books Abroad, sai selle peatoimetajaks
1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flauberti parim sõber suri, 1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautist haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Emile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flauberti kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. ,,Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu ,,Trois contes" ehk kolm lugu. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri kirjutamisel, naerdes kasutuid teadmisi ja keskpäraseid inimesi, kuid see jäi lõpetamata. Romaan on sünge ja segadusse ajav ja sai peakirjaks ,,Bouvard ja Pecuchet" Flaubert pidas seda oma meistriteoseks. Flaubert vananes kiiresti ja ta suri 8.mail 1880. Ja suri ajurabanduse tagajärjel
1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis. Kava sisaldas siis: sümfoonilise muusika, kammer muusika, koori, katkendeid oopereist, soolokontsert. Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises Looming : " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma
annaabi.ee 
