Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Protsess" /Franz Kafka (0)

1 HALB
Punktid
,,Protsess" / Franz Kafka
Kui mõni unenägu või elamus on väga kummaline ja seletamatu, kui tunneme kartust ja kabuhirmu jälitamise ees, teadmata, kes meid jälitab ja miks, siis räägitakse kafkalikust tundest. See tähistab hirmu ja mahajäetuse ürginimlikku kogemust, mille Franz Kafka on jäädvustanud kirjandusse nii iseloomulikul viisil, et tema nimest tehti omadussõna. Kui Prahast pärit autor 1924.aastal 41aastaselt tuberkuloosi suri, ei pandud seda eriti tähele, sest ainult vähesed tundsid tema teoseid. Praegu peetakse Kafkat üheks maailmakirjanduse tähtkujuks. Kafka elus oli vähe kordaminekuid. Töö juristina kindlustusettevõttes oli talle koormav, armastuses polnud tal õnne ja tema tervis oli alati kehv . Pidevalt saatsid teda meeleheide ja depressioonid. Rõõmu valmistas vaid kirjutamine, see oli tema ainus kirg . Looming ei olnud Kafkale eriti tähtis, ta nimetas oma töid kritseldusteks. Eluajal ta seega trükis palju ei avaldanud. Sõber Max Brodil palus ta pärast oma surma kõik trükis avaldamata käsikirjad ära põletada. Õnneks Max Brod seda korraldust ei täitnud. Õhtul enne 30.sünnipäeva vahistatakse Josef K. arusaamatutel põhjustel. Kaks saladuslikku härrat mustas tulevad talle järele, ajavad ta voodist välja ja teatavad, et tema vastu on alustatud kohtuasi . K.palub asjatult põhjendust, ka edaspidi jäävad süüdistuse alus ja asjaolud selgusetuks. K. ei saagi teada, mida talle ette heidetakse. Ametiasutused, kuhu ta pöördub, kaovad mõistatuslikult, advokaat ei saa teda aidata, kõik näivad lähtuvat mingist K.-l lasuvast suurest süüst. Ent keegi ei ütle seda selgelt välja. K.ei saa kunagi teada, milles teda süüdistatakse. ,,Aga ma ei ole süüdi," ütles K., ,,see on eksitus . Kuidas saab üks inimene üldse süüdi olla. Me kõik oleme siin ju inimesed, nii üks kui teine"- ,,See on õige," ütles vaimulik, ,,aga nii räägivad kõik süüdlased." Kohtukantselei, mis peaks menetlema K.protsessi asub pööningul, ametnikud on üksteisest eraldatud laudvaheseintega, nende vahel kuivad pesu. Tasapisi hakkab K. saatusele alistuma ja ootab jõuetult surmamõistmist. Täpselt üks aasta pärast vahi alla võtmist ilmuvad jälle kaks härrat, et teda ära viia. Kohtuotsus on langetatud ja viiakse halastamatult täide. K.ei kaitse end. ,,Üks mees pani käed K. kõrile, teine torkas talle noa sügavale südamesse ja keeras seal kaks korda ringi." ,,Protsess" ilmus alles pärast Kafka surma. Käsitsi kirjutatud manuskriptil ei olnud pealkirja. Ta oli 1914.aastal tööga alustanud ja kirjutanud kiiresti alguse ning lõpu. Vahepealsete peatükkidega nägi Kafka vaeva ja projekt seiskus, pool aastat hiljem Kafka loobus. 1920.aastal võttis Max Brod käsikirja fragmendid enda kätte hoiule ja pani kokku teksti, mis 1925.aastal ilmus esimest korda romaanina. ,,Protsessi" on püütud määratleda mitmeti: kas allegooriana indiviidist bürokraatia anonüümses masinavärgis või usufilosoofilise uurimusena süüst ja karistusest. Kafka tegelased tapetakse sõnatult kõrgemate võimude käe läbi, kes tunnevad ainult seadust, mitte armu . Kafka ise leidis oma romaanist ka huumorit. Mõnikord luges ta sõpradele sellest katkendeid ette. Ta olevat sealjuures valjusti naernud.
,,Kafka on kirjanik, kes väljendab meie sajandit kõige selgemini." Elias Canetti
Väärib lugemist: · Toomas Liiv, Kohtumine kristusega: Franz Kafka kanooniline juhtum/keiss.- Looming 11/2011 · Kairit, Kaur, Ei mingisugust lootust enam?- Vikerkaar 10/2002
Protsess- Franz Kafka #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 214 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eveoviir Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Stephen Dedalus on isa otsiva Telemachose paralleelkuju. Joyce rõhutab kõige lihtlabasemas eluolus korduvaid müütilisi, üldinimlikke ja universaalseid situatsioone, aja katkematut pidevust, muinasaja vahetut seotust kaasajaga. Tegemist on inimeksistentsi üleüldise mõtestamisega. Teos keskendub teadvuse ja alateadvuse üksikasjalikule jäädvustamisele. Kuulsaim uuendus on sisemonoloog. Raamat on 700-leheküljeline. Franz Kafka (1883-1924) Sündis jõuka juudi kaupmehe pojana Prahas, sai õigusteaduste doktoriks aastal 1906, töötas kindlustusametnikuna ja suri tuberkuloosi. Kafka saksakeelne looming on modernistliku kirjanduse nurgakivi. Tema teemadeks on inimese ahistatus ja tõelisuse seletamatu, painajalik loomus. Tüüpiline Kafka tegelaskuju satub ise seda põhjustamata või mõeldamatutel põhjustel ühte alandusse teise järel. Ebaõnn ja erinevad raskused moodustavad tema elu põhisisu

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun