Francis Bacon - Lühireferaat (1)

Esimesed kümnendid Baconi elus
Francis Bacon (22 Jaanuar 1561 – 9 Aprill 1626) sündis aadlikute peres.Tema isa Nicholas Bacon oli kuninganõunik ja poliitik .Ema Anne Bacon oli luuletaja.Vend Anthony õppis temaga koos ja nad puutusid oma õpingutel palju kokku.
Bacon hakkas juba varakult haridust omandama John Walsalli käe all ,kes oli Oxfordi Ülikooli lõpetanud.Õpingud olid range usulise korraga ,mis oli tingitud John Walsalli puritaanilukst tendentsist.
Francis Bacon astus 1573 aastal Trinity College’ isse ,Cambridges ,olles 12 aastane.
Peamiselt keskendus ta keskaegsele ladina keelele ja toetus ,keskaegsele ladina-õppekavale.
Ta astus pärast Trinity College lõpetamist – Poitersi Ülikooli ,kus ta kohtus ka Quuen Elizabethiga ,kes oli vaimustuses noore poisi intelelligentsist ja hakkas teda kutsuma „Nooreks Rahuvalvajaks“
Tema õpingud panid ta uskuma ,et need õpingumeetodid on väärad ja ebapraktilised.Tema austus Aristotelese vastu kadusid ning tema filosoofia tundus tema jaoks vale ja mõttetu.
27. Juunil 1576 läks Bacon enda vennaga edasi õppima magistratuuri „de societate magistrorum „ mis asus Gray Innis.Mõni kuu hiljem läks Francis Bacon kuulsa Inglise suursaadiku Sir Amias Pauletiga Pariisi.Henry III tagas talle võimaluse tutuvda poliitikaga.Baconile tagas Henry III Francis Baconile euroopa turnee ,kus ta õppis keeli,riigijuhtimist ja kohalikke seadusi ja diplomaatilisi ülesandeid.Samal ajal olels tihedas diplomaatilises kirjavahetuses Inglismaa kuningannaga.
Kui Baconi isa 1579-dal aastal suri siis naases Francis Inglismaale.Ta isa tahtis jätta enda nooremale pojale raha ,et ta saaks endale kinnisvara osta ,aga ta isa ei jõudnud seda teha ja siis sai Francis Bacon ainult 1/5 rahast ja ,et osta endale kinnisvara võttis ta võlgu ja 1579 aastal astus ta Gray Inni tagasi ,et võlga maksta.
Karjääri algus
1582. aastal sai ta noorem advokaadiks.1584 aastal sai ta endale parlamendikoha.
Bacon sai tuttavaks Kuninganna Elizabethi lemmik Essexi aadliku Robert Deveraux-ga.1591. aastaks oli ta Robert Deveraux isiklik nõustaja.Bacon valiti kolmandat korda parlamenti ,kui ta uuris Kuninganna Elizabethi vastu suunatud Rooma - Katoliiklaste vandenõu.Kui peaprokuröriiga suhe nurjus ,siis Robert Deveraux mõju polnud enam nii tugev ,et Baconi koht peaprokurörina oleks kindel olnud.Et leevendada ,Baconi masendust töökoha pärast andis ta Baconile Twikenhami kinnisvara ,mille Bacon müüs 1800 naela eest.
1596 .aastal sai Baconist kuninganna nõunik aga ,tema majanduslik seis polnud siiani kiita.Ta abiellus noore ja rikka lesega Elizabeth Hattoniga aga see suhe jooksis karile ja Elizabeth abiellus rikkama mehega.1598 aastal vahistati Bacon võlgade pärast.
Hoolimata sellest ,ta meeldis Kuninganna Elizabethile järjest enam,ta oli näbilägelik kuna Robert Deveraux oli reetnud kuninganna.
Bacon pandi uurima seda asja ,enda kunagise sõbra ja heategija vastu,et enda süümepiinu leevendada kirjutas ta „Pettuste deklaratsiooni.“
Baconi Siriks löömine
1603. löödi Bacon James I poolt rüütliks.Samal aastal abiellus ta Alice Barnham’iga.1607. aastal autasustati Bacon lõpuks enda kabinetiga ja temast sai põhi nõuande advokaat kuninglikkule perekonnale. 1613 . sai ta peaprokuröriks pärast seda kui ta aitas kuningal tähtsatele juriidilsele kohtumistele minnes nõu anda.Ta tagandati parlamendist ,kuna ta oli halba tööd teinud aga ta jäi siiski peaprokuröriks ja sellest talle piisas.
Baconi avalik häbistamine
1621 aastal lõppes Baconi hea mainega elu ja vahetus häbise elu vastu.Parlamendi kommitee avastas tema 23 korruptsioonis olevat tegu ja määras talle 40,000 naelase karistuse.Tema seaduskuulelikust ellusuhtumisest ja puritaanlikust uskumusest polnud enam mingit kasu ja ta oli langenud häbisse.Pärast seda kui kuningas James I oli ta päästnud teatud sorti häbst ,pühendus Bacon õppimisele ja kirjutamisele.
Bacon suri 1626 aata aprillis suri ta loomulikku surma
Looming
Teosed eesti keeles
Renessansi kirjanduse antoloogia, ER, Tallinn 1984, lk 474–482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tõlkinud Villem Alttoa, ning lühiesseed " Ilust ", "Surmast" ja "Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691–692
Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene – Looming 1987, nr 5, lk 649–654
" Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor ; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990
"Uus Atlantis . Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar . Tallinn: Perioodika , LR 2004, nr 40, 56 lk;
Kirjandus
Will Durant , "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt . Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998
Aleksandr Subbotin, "Francis Bacon". Vene keelest tõlkinud Aino Lukas . Sari Suuri mõtlejaid, ER, Tallinn 1980, 132 lk (lisa lk 115–125: F. Bacon, "Ettevalmistus looduse ja eksperimentaalse ajaloole...")
Donald Gillies. Philosophy of Science in the Twetieth Century: FourCentral Themes, Blackwell 1993 (allikas).