Lugemine kui väärtuskasvatuse alustala (1)

Lugemine kui väärtuskasvatuse alustala
Veel mõned sajandid tagasi tundus lugemisoskus inimestele kui lõik mõnest tänapäevasest ulmefilmist – uskumatu ja ennenägematu. Tänapäeva moodsas maailmas aga näib võimatuna, et kusagil Eestis võiks leiduda keegi, kes ei omandaks elu jooksul lugemisoskust. Lugemine on meie elu paratamatu osa. Igasugune lugemine annab meile uut informatsiooni ja aitab meil end täiustada ja pidevalt arendada.
Muidugi on vahe, kas inimene loeb päevast-päeva ajakirja Kroonika või maailmakirjanduse klassikat. Kollase ajakirjanduse lugemine ei anna inimestele midagi. Annab vaid hetkelise rahulolu ja teadmise, millised püksid olid eelmisel päeval jalas Paris Hiltonil või millise kuulsuse koer pissis murule. Kuid on ka palju neid inimesi, kes lisaks kollasele ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just selliseid, mida nina juurde tõstes tunned trükipressiga jäädvustatud tähtede hõngu ning mida puudutades mõistad, mis vahe on arvutiekraanil ja raamatul .
Lugemis– ja kirjutamisoskus on üldse kaks kõige tähtsamat tegevust, mida inimene kunagi on välja mõelnud. See on parim võimalus inimestega suhtlemiseks. Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada.
Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: „Mõnda raamatut tuleb maitsta , mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida.“ Teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad , need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda.
Kõigis koolides on kasutusel kohustusliku kirjanduse mõiste, kuid kahjuks muudab termin “kohustuslik” teose juba enne avamist nii mõnelegi vastumeelseks ning pahatihti käib esimene küsimus lehekülgede arvu, mitte aga sisu kohta. Ometigi on nimekirja kogutud teosed siiski maailmakirjanduse klassikast nagu Goethe , Shakespeare’i, Liivi ja Tammsaare looming. Kindlasti on just nende kirjanike populaarsemad teosed need, mida ühed endast lugu pidavad noored peaksid elus korraks läbi lugema.