Tööleht BAROKKMUUSIKA tekkest ja arengust (0)

TÖÖLEHT barokkmuusika tekkest ja arengust
Rühm:021K
Nimi:Leevika Vilja
Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA barokiajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- silver [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis.
NB! Koostöös on jõud – küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy /paste – hinnet pole võimalik jagada?!
Edu!
1. Täida lüngad
Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika , nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika
Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika
Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper , Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach , Händel,Rameau.
Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika žanrid , instrumentaalmuusika žanrid, lavateosed
Vokaalmuusika žanrid - . missa , passioon , oratoorium , kantaadid , motetid, lihtsad laulud
Instrumentaalmuusika žanriteks - tantsusüit, concerto grosso , süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad
Lavateosed - ooper
Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikžanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga
ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
2. Loe ja pane pealkiri.
...............................................
Mõiste „barokk“ tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast pärlit.
Muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist – afektiõpetus. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast ja sellest maast sai kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskuju.
Euroopa muusikas toimus suur pööre 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkis palju uusi muusikažanre. Varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olidiseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia . See on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll. Basso continuo (it. keeles katkematu bass) ehk generaalbass on muusikat saatev instrumentaalne bassihääl, mis kuulus lahutamatult kõikide vokaal - ja instrumentaalkoosseisude juurde.
Sõna „ kontsert “ ei tähistanud algselt avalikku muusikaettekannet, vaid koosmängu. Hiljem tähistab see nimetus põhiliselt teoseid suuremale pilliansamblile või orkestrile. 16. sajandil püüdsid ülikud üksteist oma kapellidega üle trumbata ja nii sai professionaalsete muusikute põhitööks õukonnapidustustel musitseerimine.
3. Vasta küsimustele. Kasuta eelnevat teksti.
Mida tähendab mõiste „barokk“ tõlkes?
Ebakorrapärane pärli
Mida väljendab afektiõpetus?
maine aspekt, mida väljendab õpetus inimese tundeseisundeist
Mis on monoodia?
väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Meloodiaga käib kaasas harmooniaseade, millel on väga oluline väljenduslik roll.
Mille poolest oli oluline basso continuo?
See oli instrumentaalne bassihääl mis kuulus kõikide vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde.
Mis oli muusikute põhiliseks tööks?
õukonnapidustustel muusika mängimine.
4. BAROKK PRANTSUSMAAL
1570 loodi Pariisis humanistlik haritlastering. Nagu Firenze Camerata (itaalia haritlased), uurisid ka nemad antiikaja teatrit Kuid nende tulemus polnud ooper, vaid tõsise sisuga õukonnaballett
millele vastukaaluks sündis 1650-ndatel aastatel ballettkomöödia Põhineb see sõnalavastusel, millega liidetakse pikemad balletistseenid ja laulud. Saavutas oma tipptaseme kirjanik Moliere ’i ja helilooja Lully koostöös. Kuulsaim teos “ Kodanlasest aadlimees” (1670)
Võrreldes itaalia ooperiga on prantsuse ooperi retsitatiiv väga laulev ja rütmiliselt keerukas (jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik
Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene
Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil (“Võluflöödi” avamäng)
5. BAROKK INGLISMAAL
1660 tõusis troonile Charles II
, kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma onupojast Louis XIVst. Sellega sattus taastuv muusikaelu tugeva Prantsuse mõju alla, inglise muusikuid saadeti Pariisi õppima.
Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid.
Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi. Suurmoeks oli nn. semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow “ Venus ja Adonis” ( 1684 /85)
6. BAROKK SAKSAMAAL
16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid.
Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks.
7. BAROKK ITAALIAS
7.1.Loe teksti.
Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil haritlaste ringis Camerata. Esimene ooper etendati1597. aastal Firenzes. See oli Jacopo Peri „ Daphne “. Laulmisstiiliks oli ooperites algselt kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv.
Claudio Monteverdi (1567– 1643 ) ooperit „ Orpheus “ (1607) peetakse ooperižanri esimeseks terviklikuks ja väljendusrikkaks teoseks.Monteverdi leiutas mitmeid muusikalisi võtteid, mida ooperiheliloojad aegade vältel oma ooperites kasutavad. Nendeks on suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine ning soolo -osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega. Oluline on ka juhtmotiivide leiutamine. See on muusikaline motiiv , mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit.
Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano ).
7.2. Lõpeta laused .
Ooper sündis (kus? Millal?) 16. saj. Firenzes
Esimese ooperi kirjutas Jacopo Peri (kes?) ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne
Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused:
• suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine
• soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega
• juhtmotiivide leiutamine.
Juhtmotiiv on (mis?)
muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed
Aaria on (mis?) Instrumentaalsaatega vokaalsoolo
Retsitatiiv on (mis?) kõnelähedane laulev deklamatsioon
Esimene ooperiteater avati (millal? kus?) . 1637. aastal Veneetsias
8. Kuula mõne barokkmuusika helilooja G.F.HÄNDEL, J.S.BACH, A. VIVALDI loomingut. Iseloomusta kuulatud teost kasutades ka sobivaid sõnu loetelust.
Helilooja nimi J.S.Bach
Teos fuugakunst
Weebilink http://www.youtube.com/watch?v=0Lvoht5Anfw
Iseloomustus algus on kurb , ja mõtisklev ja rahulik klaveri saatel muusika, siis läheb natukene äkilisemaks . Aga üldiselt on terve aeg üsnagi rahulik.
Kurb, rõõmus, voolav, mõtisklev, rütmikas, äkiline, rahulik, tantsuline
9. Loe katkendeid artiklist „ Rahvusooper – klassika kodu ja rahva ühise teadvuse hoidja“ (Tui Hirv , Eesti Päevaleht 09.11.2007; intervjuu rahvusooperi pealavastaja Neeme Kuningaga)
Rahvusooper on traditsioonide kants . Seal saab alati näha maailmaklassikat ning kohalikke
algupärandeid. Eelistatakse oma jõude, kuid lisaks on Eesti ainsa ooperile keskendunud repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste.
“Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks,” selgitab Kuningas, “on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed klassikatõlgendused või nüüdisaegsed ooperid. Kahe viimase puhul on kodumaine koosseis vältimatu, klassika puhul tehaksegi teadlikult nn gastroll-lavastusi. Publikule antakse võimalus nautida tippsolistide kunsti.”
Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. “Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk,” ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi , kus laulmine on loomulik.
Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult.
Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see
mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline
säilitada nii töökodade kui ka artistide vana head kooli. Et kuulaja suudaks nautida džässi, peab talle esmalt esitama teema. Nii on ka rahvusooperi funktsioon olla foon ja baas, mille taustal saavad eristuda ja mille ressursside najal tegutseda projektiteatrid.
“Traditsiooniline ooper on nagu liturgia: tuled kustuvad, sõnad loetakse peale, pealik tõstab saua … Siin on harjutud koos käima. Ooperi sotsiaalne roll on väga oluline, seda peab oskama hoida.”
9.2. Kirjuta, mida tähendavad sõnad:
• Rahvusooper .traditsioonide kants.
• Maailmaklassika tippsolistide kunst
• Lavastaja see kes kogu ooperi kokku paneb . Mõtleb välja selle
• Traditsioonid tavad mis on erinevates ooperites ooperimajades ja etendustes
• Tänapäevane