Georges Bizet (1)

Referaat

Georges Bizet

Georges Bizet (sünnijärgse nimega Alexandre César Léopold Bizet) sündis Prantsusmaal, Pariisis 25.oktoobril 1838. aastal ja suri 1875. aastal 3.juunil Prantsusmaal Bougivalis. Oli helilooja ja pianist romantik .
Bizet´i elu oli lühike, täis raskusi ja eduvaesust. Ta sündis muusikute perre, kus teda hakati juba ta varases nooruses muusikaliselt harima , tänu sellele võeti ta juba üheksa aastaselt Pariisi konservatooriumisse, kus ta arendas oma oskusi peamiselt pianistina ja heliloojana. Seal õppis ta paljude suursuguste muusikute käe all, nende seas ka proffessor Jacques Halévy. Oma klaverimänguga õnnestus tal isegi muljet avaldada klaverivirtuoosile Franz Lisztile. Seitsmeteistkümne aastaselt kirjutas ta oma “sümfoonia C-duuris” – metoodilise ja muretu teose, mis sai avalikkusele kuulda alles 1935ndal aastal. 1858 aastal tunnustati teda Prix de Rome´I autasuga, mis tähendas talle kolme aastast finantseeringuid, et ta saaks täiendada oma oskusi heliloojana Itaalias. Seal oldud aeg ei olnud ta loomingu kohapealt eriti viljakas, ta töötles oma loomingut ja alustas paari uue ooperiga(“Buffa”, “Don Procopio”), et kuidagi ära elada. Vahetult peale kodumaale naasmist aastal 1861 suri tema ema. Bizet otsis lohutust oma vanemate teenijatüdrukult, kellega sai juunis 1862 poja. Ta ütles üles õpetaja kohast konservatooriumis ja oma unistusest saada kontsertpianistiks.
Aastal 1863 kutsus Opéra-Comique teatri director teda tööle, loomaks ooperi “Les pêcheurs de perles” Bizet tegi selle valmis nelja kuuga ja seda mängiti esmakordselt septembri kuus. Ooper sai suhteliselt jaheda vastuvõtu osaliseks täna oma tasakaalutusele ja jäikusele. Kuni detsembrini 1867, kui lavastus tema uus ooper “La jolie fille de Perth”, tuli tal elitist teenida klaveritunde andes ja teiste heliloojate teoseid korrekteerides. Ooper sai suhteliselt sooja vastuvõtu, kuigi seda lavastati kõigest 18 korda.
Bizet´i elu viimased aastad tähendasid talle järjekordseid probleeme. Ta tervis oli kehv ja 1870ndal aastal pidi ta sundviisiliselt sõjaväkke minema tänu Prantsuse Preesimaa sõjale. Sõjaväeteenistuses leidis ta väheke aega oma teoste jaoks. Ta töötas ooperi “Djamileh” ja näidendi “L'arlésienne” kallal, mis mõlemad ebaõnnestusid kui neid lavastati 1872. aastal.
Aastaks 1875 oli ta valmis saanud oma suurteose “ Carmen ”, mis pidi olema ta hiilgava karjääri algus. Selles ooperis võttis ta palju eeskuju oma eelmisest ooperist “Djamileh” kuna oli kindle et selles oli ta leidnud oma õige laadi . Esietendusel vilistati “Carmen” aga välja ja ka kriitikutelt tuli selle kohta hävitav hinnang. Bizet ei saanudki “ Carmeni ” edu näha, kuna ta suri kolm kuud peale selle esietendumist.

“Carmen”

Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks, kuna seal esineb sisus ka kõnet. “Carmeni” tegelik sisu on aga traagiline. Ooperi aluseks on Prosper Merimee samanimeline jutustus. Tegevuskohaks on Hispaania ja selle tegelased on vabrikutest, küladest, mustlaslaagritest, salakaubavedajad, härjavõitlejad jne. Ühesõnaga otse rahva hulgast. Peateema on mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose traagiline armastuse lugu. Juba sissejuhatusest alates läbib ooperit ühendava lõimena kirglik traagilise kiindumuse teema.
Carmen on ilus, temperamentne ja veidike isekas neiu . Keerukana ja vastuolulisena on ta enda ümber põhjustanud palju vaidlusi ja tülisi. Peale Jose armastamist kingib hoopis oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose ei suuda leppida sellega, et ta on Carmenist ilma jäänud ja üritab teda erinevaid moodusi kasutades tagasi võita. Kui see ei õnnestu, ähvardab too lõpuks Carmeni tappa. Ka peale seda keeldub Carmen Jose juurde tagasi minemast ja Jose tapabki ta.
Carmeni tegelaskujus kajastub protest väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu ja võitlus inimeste tunnete vabaduse eest. See ongi andnud Carmeni kujule vabadust ja vabadusjanu üldistava tähenduse.
“Carmenist” on aja jooksul leitud paljutki ootamatut ja ebatraditsioonilist: aariate asemel olid elavad stseenid ja laulud, tõsised ja lõbusad, traagilised ja koomilised stseenid põimusid omavahel, muusika oli lähedane hispaania rahvamuusikale, kõlas isegi ehtsaid rahvaviise. Kõik see oli tollel ajal traagilise sisuga ooperis uudne. Tänapäevani on “Carmen” üks populaarsemaid oopereid maailmas läbi aegade.Selle katkendeid võib kuulda tihti raadios, filmides või kontserdisaalides
Kasutatud kirjandus:

http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/bizet.html

http://www.mfiles.co.uk/composers/Georges-Bizet.ht m

http://www.essentialsofmusic.com/composer/bizet.html

http://www.culturevulture.net/Opera/Carmen.ht m

Muusikaajaloo õpik