Vanaaja muusika (0)

VANAAJA MUUSIKA
Esimesed kõrgkultuuriga maad arenesid Euroopast idapool Mesopotaamias ja Egiptuses suurte jõgede ääres. Juba 3000 aastat eKr. Olid seal linnad, tegeldi käsitööga, arendati välja piltkiri . Vanad kultuurrahvad omistasid muusikale suurt tähtsust. See kõlas nii jumalatele pühendatud pidustustel kui ka igapäevaelus.
Sumerid .
Mesopotaamias elas rohkem kui 3000 aastat eKr. rahvas, keda nimetati sumeriteks. Keegi ei tea, kuskohast ja millal nad sinna tulid. Sumerite kultuur on üks iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika.
Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel.
Pillidest olid kasutusel veel löökpillid: täristid, lõgistid, kellukesed, trumm. Keelpillidest: harf , lauto . Puhkpillidest: flööt ja šalmei.
Egiptus .
Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas. Maailma pikima jõe Niiluse kaldaile tekkis juba rohkem kui 5000 aastat tagasi võimas riik, mida valitses piiramatu võimuga vaarao.
Vana-Egiptuse muusika oli kooskõlas suurejooneliste losside, templite ja püramiididega. Noored neiud tantsisid templites flöödi- ja harfimuusika saatel. Nende käte ja jalgade külge olid seotud teokarpidest kaunistused, mis liikumise ajal kaasa klõbisesid. Jumalanna Isise pidustustel kasutati salapäraselt kõlavat löökpilli sistrumit.
Pillivalik oli rikkalik: harf, lauto, lüüra, raamtrumm, flööt, šalmei.
Noorelt surnud vaarao Tutanhamoni hauast leitud metallist kõlalehter tõendab vaskpillide olemasolu.
Vana- Kreeka.
Kreeka asub Lõuna- Euroopas Vahemere põhjakaldal Balkani poolsaarel, kuhu umbes 2000 aastat eKr. tulid kreeklaste esivanemad . Nemad võtsid üle teiste kultuurrahvaste saavutused ning arendasid neid edasi vastavalt oma maa tavadele ja kommetele. 8.saj. eKr. võeti kasutusele tähestik ja tekkisid esimesed eeposed „ Ilias “ ja „Odüsseia“.
Vana- Kreeka ühiskonnas oli muusikal erakordselt tähtis koht, tema valdamist peeti vaimse arengu tipuks. Arvati,et muusika mõjutab inimese tahet ja tal on puhastav mõju. Koolis olid kaks tähtsamat õppeainet muusika ja võimlemine, sest kreeklane pidi olema täiuslik nii hingelt kui kehalt. Kreeklased pidasid muusikat jumala anniks.
Sõna „muusika“ on tulnud kreekakeelsest sõnast musiké, mis tähendas lauldes ja tantsides ettekantud luulet.
Esimesed muusikanäited, mis meieni on jõudnud, pärinevad Vana- Kreeka hilisest ajajärgust. Viise märgiti üles tähestiku tähtedega, kusjuures oluline oli helide kõrguse märkimine. Rütm tulenes luulevärsist ja seda märgiti ainult erandkorras. Säilinud on umbes kümme suuremat pala ja sama palju katkendeid.
Keelpillidest olid tähtsamad kitara, lüüra ja harf.
Puhkpillidest olid levinud aulos, põikiflööt, metalltrompet, paaniflööt.
Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum .
Vana- Rooma .
Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika.
3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. „tuuletallaja“.
Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest. Pillimäng ja laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Piduliku muusika ettekandmiseks kasutati palju puhkpille.
On teada, et keiser Nero oli meisterlik kitara mängija ning esines menukalt pidumängudel.