Akadeemia artikkel ''Muusika, mälu, tunded.'' (0)

Muusika , mälu, tunded.
Luts Jäncke
Akadeemia number 3 2010
Essee, mida mina lugesin, rääkis sellest, kuidas inimestel jäävad paljud mälestused meelde tänu mingitele lauludele või viisijuppidele, mida nad sel hetkel kuulsid. Kuna muusika ümbritseb meid igalpool, on see üsnagi loogiline, kuidas mingit laulu kuuldes võib tulla meelde sellega seostuv seik.
See võibki olla üks põhjusi, miks muusikutel olevat veidi parem verbaalne töömälu . Hiljaaegu on avastatud, et muusikuil on teiste inimestega võrreldes rohkem hallainet selles piirkonnas, kuhu koonduvad närvivõrgud, mis on seotud mitme tähtsa töömäluprotsessiga. Sellest võib järeldada, et muusikaõppimisprotsess parandab sõnalist õppimisvõimet.
Selle loo autor imestab ka ise, et muusikalist mälu ja selle mõju on nii vähe uuritud, kuid siiski on ta üritanud leida mitu erinevat näidet uuringutest, mis on tehtud. Lutz Jäncke avastas, et esikohal on siiski küsimus, missugused muusika pindmised parameetrid , näiteks tämber ja tempo, on kõige tähtsamad pikaajalisse mällu jäämisel. Kindlasti on palju uuritud ka seda, et kas need teosed, mille pealkiri meenub kergemini kui viis, on pigem instrumentaal või siiski vokaalteosed.
Osa uurimuste keskmes on olnud helikõrguse meeldejäämine. Need tööd on tõuke saanud uuringutest, milles on käsitletud absoluutset kuulmist. Paljud uurijad arvavad , et absoluutne kuulmine on muusikalise mälu eriliik. Selline uurija nagu Daniel Levetin on märganud, et tegelikult on see võime tunda ära või laulda õiget nooti küllaltki levinud. Seda tõestaski ta sellise katsega , et lasi suurel hulgal inimestel, kellel absoluutset kuulmist ei ole, lindi järgi laulda.
Episoodilisel ja semantilisel mälusüsteemil vahet tehes, saab kindlaks teha, kuhu on ajus talletatud muud laadi muusikaline teave. Semantiline mälu aitab meil tuvastada tuttavat laulu või meloodiat ehk siis näiteks kui laul katkeb, siis see oskus edasi ümiseda. Episoodiline mälu on aga siis, kui ajul on võime tunda mingi laul ära tänu ruumilisele kontekstile ehk siis kus, kuna, kuidas.
Veel nüüd ühes hiljutises töös on uuritud mälestusi ja emotsioone, mis ärkavad, kui kuulda vanu laule oma minevikust. Seda katsetati nii, et mängiti suurele hulgale inimestele ette lühikesi katkendeid vanadest populaarsetest lauludest. Autorid leidsid, et keskmiselt 30% lauludest äratas autobiograafilisi mälestusi. Lisaks sellele oli inimestel tärganud ka positiivsed või negatiivsed tunded, mis seostusid selle lauluga. Täheldati ka seda, et paremini on meeles siiski paremad sündmused, mis tekitasid heameelt.
Katse tulemuseks avastati, et muusikaline mälu on tihedalt seotud meeldivushinnanguga, kuid mitte pala ajal kogetud erutusega. Seega ei paranda emotsioonid mälu mitte üksnes sõnalise või pildilise materjali suhtes, vaid ka muusikapalade suhtes. Uurimuse põhjal saab ühtlasi ka väita, et muusikal on tohutu osa selles, kuidas me oma elus toimunud sündmusi mäletame.
Viimane katse, millest autor räägib, uurib, kas muusikat saab kasutada ka raviotstarbel. Selgus, et peale insulti muusika kuulamine parandas ravialuste sõnalist mälu ja keskendumisvõimet. Seda võrreldi siis ülejäänud haigetega, kellel polnud üldse midagi kuulata. Hiljem lasti ka neile muusikat ja nende meeleolu tõusis,oli vähem masendust ja suurem mõtteselgus.
Kokkuvõteks on näha, et muusikal on tõesti tohutu mõju meie eludele. See võib meid automaatselt virgutada ja kutsub meis esile mitmesuguseid emotsioone ning kõik see omakorda mõjutab ja muudab väga paljusid funktsioone.
Ise valisin selle teema, kuna olen tõesti nõus ja ka minul on väga palju mälestusi, mis on muusikaga seotud. Arvan, et see on huvitav, kuidas mingi laulu kuulmine võib tekitada täpselt sama emotsiooni nagu oli sel hetkel, kui see laul mällu jäi. Olen väga rahul oma teema valikuga, sest sain palju asju teada, mida varem ei teadnudki.