Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lydia Koidula luuletus, elulugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Lydia sünis 24.detsembril 1843 Vana-Vädnras.Lydia oli eesti kirjaniku J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime „Koidula“ andis ärkamisajategelane C.R Jakobson ,kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar , kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar – Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul.
Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.
Katkendeid Luuletustest .
Mo isamaa on minu arm!
Mo isamaa on minu arm,
kel südant annud ma,
sull' laulan ma, mo ülem õnn,
mo õitsev Eestimaa!
So valu südames mul keeb ,
so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mo isamaa!
Väga hästi kirjutatud luuletus kodumaast ja inimese mõtetest.
 Peidupesa põõsastikus     
kodus kiidab kullakeel
 laulu sula sõnumikus 
õhud hõiskavad ülevel.
Luuletus on murdes,mis muudab selle huvitavaks ja kaasahaaravaks.
Üks paigake siin ilmas on,                                       
kus varjul truudus arm ja õnn;                                  
kõik, mis nii harv siin ilma peal,                               
on peljupaika leidnud seal.
See on tuntud luuletust emadest, nendest hoolimisest ja ka kaotusest.Väga hästi koostatud.
Südame ma kinni köitnud                                 
sinu külge ,isamaa!                                           
Sinu surmal tahan surra,                                   
sinu elul elada!                                                  
Kus ma käinud, mida näinud,
mida õppind kuskil pool:                                   
sulle kõike kasvatanud                                      
kasuks seda hinge hool !     
Paljud Lydia luuletused on tehtud just isamaast,tõenäoliselt näitab see Lydia armastust ja hoolitsust oma kodu ja kodumaa vastu.Kirjutatud on ka rõõmudest ja muredest.
Tõeliselt hea luuletus.
Südame ma kinni köitnud; 
Sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel;           
Väsind kõrvus hanguvad;                               
Võõral pinnal närtsib sinu
Varjul sirgund kodutaim!         
Samuti tore luuletus,kuid sisu jääb natukene arusaamatuks.Mina ei saanud ka sellest aru miks on ridade vahel vahed sees.Sõnad on ilusad.
Lydia luuletused on tihti kodumaast,emast,armastusest,surmast.Igas tema luuletuses on kasvõi killuke midagi nendest kõigist.Tal on olnud annet teha väga ilusaid luuletusi.Varem ma ei teadnud väga palju Lydia luuletustest,kuid nüüd sain teada ja mulle hakkasid nad päris meeldima .Tõeliselt head luuletused !
Lydia Koidula luuletus-elulugu #1 Lydia Koidula luuletus-elulugu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis tisler Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte
7
docx

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte

Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ­ ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus

Kirjandus
Lydia koidula luule
4
docx

Lydia koidula luule

Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sul laulavad ja õues on kevade! ,,Linnu lennul" Lenda, lenda linnukene, leia lahket isamaad! Tõtta, tarka tiivuline, kuni kodu kätte saad! Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel; laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle Halvand tiiba nutan siin! ,,Sinu külge" Südame ma kinni köitnud sinu külge, isamaa! Sinu surmal tahan surra, sinu elul elada! Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: sulle kõike kasvatanud kasuks seda hinge hool! Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Ikka sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel! Kümme keelemurret kärsi väsind kõrvus hanguvad sinu rikka regivärsi ette põrmu langevad! Südame ma kinni köitnud sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu varjul sirgund kodutaim! Ristikese jaoks jaga paika põuel uhkele : sinu mulda luba panna väsind jalad puhkele

Eesti keel
Lydia koidula
13
doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres

Kirjandus
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

laulu energilisus ja kiirus teeb mul tuju rõõmsaks. Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel Laul põhineb enamasti ühel noodil. Ja vahepeal on osad, mis on võimsamad. Kontrastid peaksid olema nii suured kui võimalik. Pala on suhteliselt aeglane. Eriti see laul mulle ei meeldi, kuna ei saa eriti sõnadest aru ja üldse on see heliteos minuarust segane. 6 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Laul on kirjutatud sõja ajal seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle. Ta lendab mesipuu poole

Muusika
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun